(1)Võetakse kaitse alla Tartu maakonnas Konguta vallas Vahessaare ja Poole külas asuv ala, mille nimeks saab Erumäe maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).
(2)Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, tutvustada ja säilitada Maioru ürgoru maastikku ja orule iseloomulikku reljeefi, vanu laanemetsi ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning pärandkultuurmaastikku; 2) kaitsta I kaitsekategooria kaitsealust linnuliiki ja tema pesitsuseks sobivat elupaika.
(3)Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(4)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 2 sätestatud ajal Erumäe sihtkaitsevööndis.
(2)Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve-, pääste- ja muinsuskaitsetöödel, maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel ning koosluste ja liinirajatiste hooldustöödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Erumäe sihtkaitsevöönd; 2) Maioru sihtkaitsevöönd.
(1)Erumäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku arengu tagamine ja kaitsealuse liigi elupaiga kaitse.
(2)Maioru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade metsakoosluste loodusliku arengu tagamine, inimtegevusega rikutud metsakoosluste taastamine, pinnavormide säilitamine ja kaitsealuse liigi elupaikade kaitse.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud: 1) tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine; 2) inimeste viibimine Erumäe sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 3) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Kavilda piiranguvöönd.
Kavilda piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, poollooduslike koosluste, pärandkultuurmaastiku ja maastikuilme säilitamine ning tutvustamine.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine; 3) telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(2)Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal ning lõkke tegemine põllu- ja metsamajandustöödel on lubatud maavaldaja loal.
(3)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) turberaie kuni kahe hektari suuruse langina; 2) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni ühe hektari suuruse langina; 3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 4) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.
(4)Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raielangile hektari kohta alles jätta vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
Piiranguvööndis on vajalik: 1) poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine; 2) vaadete avamiseks raadamine ja hiljem avatud alade niitmine.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
(2)Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Erumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2013. a käskkirjaga nr 1037 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas3.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.