(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule peab krediidiandja või -vahendaja tarbijale krediidi andmisel või krediidi vahendamisel vältima ebaausate kauplemisvõtete kasutamist ning järgima võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise kohta. Samuti peab krediidiandja või -vahendaja täitma tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja muid vastutustundliku laenamise nõudeid. (2) Krediidi andmisel või krediidi vahendamisel on krediidiandja või -vahendaja kohustatud tarbija ja samuti tema esindaja isikusamasuse tuvastama ja esitatud teavet kontrollima. (3) Krediidiandja või -vahendaja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud säilitama andmed tarbija rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. (4) Tarbija krediidivõimelisuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 4034 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus, mille käigus teeb krediidiandja või -vahendaja kindlaks, kas tarbija on võimeline oma kohustusi kokkulepitud tingimustel täitma. (5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga õigussuhte või lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tähtaeg ei piira krediidiandja või -vahendaja õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krediidiandjal või -vahendajal muu õiguslik alus. (6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast krediidiandjale või -vahendajale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumiseni.
(1) Krediidiandja või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja, kes loovutab viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe: 1) krediidiostja või asjakohasel juhul tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnus, selle puudumise korral krediidiostja või tema juhatuse liikmete ja olulist osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja aadress; 2) loovutatud viivituses olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjääk, samuti nende nõuete või krediidilepingute arv ja iga krediidi suurus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu hulgas sisaldama asjakohasel juhul teavet tarbijakrediidilepingute tagatiseks olevate varade liikide kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on kalendriaasta poolaasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse teave hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda aruande esitamist kord kvartalis, muu hulgas eesmärgiga jälgida täpsemalt kriisi ajal suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib esitada koos käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 ettenähtud aruannetega. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega ette näha krediidiostjate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.