lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine
→
6 § muudetud+145 sõna lisatud−65 sõna eemaldatud
§ 2Toetuse andmise eesmärk ja tulemusmuudetud

(1) Toetuse andmise eesmärgiks on haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasaegse infrastruktuuri loomine, mille tulemusel paraneb kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. (2) Toetuse andmise tulemusel on kaasajastatud vähemalt 1225 raviüksust.

§ 6Kulude abikõlblikkusmuudetud

(1) Abikõlblikud on järgmised § 5 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud summale ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, finantsanalüüsi ja maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine; 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 4) projektijuhtimise ja ehituse omanikujärelevalve tegemine; 5) riigihangete tegemine; 6) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 7) ehitustööde tegemine; 8) ehitise ekspertiis; 9) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine; 9¹) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatava kohtkindla mööbli hankimine ja paigaldamine; 10) teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”. (2) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

§ 7Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodmuudetud

(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014. a – 31. augustdetsember 2023. a. (2) Toetuse taotluse esitamise kuupäevast varem tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses määrata abikõlblikkuse alguskuupäeva toetuse taotluse esitamise kuupäevast varasema.

§ 8Toetuse osakaal ja piirsummamuudetud

(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 % abikõlblike kulude maksumusest on sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum projektide puhul 50% ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti puhul 76,96%. (2) Toetuse maksimaalne summa SA Tartu Ülikooli Kliinikumi projektide puhul on 23 400 000 eurot ja SAsihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla projektideprojekti puhul 35 400 000 eurot. (3) Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

§ 22Toetuse maksminemuudetud

(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ja käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 6. (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil vähemalt kord kvartalis. (4) Toetust makstakse välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. (5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotlust vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule. (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse peab moodustamasuurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmaksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. (10) Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus lubada lõppmakse teostamist enne lõpparuande kinnitamist, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 23Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitaminemuudetud

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu lõpukse-toetuse keskkonna vahendusel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadelelähtudes selles etteantud andmeväljadest. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates toetusetaotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2023hiljemalt 17. aasta 31jaanuaril 2024. oktoobriks. (3) Toetuse saaja kinnitabKui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe

← Tagasi teksti juurde
- või lõpparuandes esitatud andmete õigsust
on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne
.
Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel.
(4)
Aruande vormid
Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse
saajale kehtestab rakendusüksus
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja
teeb need kättesaadavaks oma veebilehel
kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega
. (5) Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri. (6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi; 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3) andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid; 4) andmed tasuvusanalüüsis väljatoodud projekti põhiste sotsiaalmajanduslike näitajate muutuse kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadele ja kirjeldatud sotsiaalmajanduslikele näitajatele, juhul kui see on asjakohane; 5) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga; 6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 7) projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.