(1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse, jäätmeseaduse ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) tähenduses.
(2) KäesolevasKäesoleva määruse tähenduses: 1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument, mis vastab käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele; 2) rahastamiskava on toetuse kasutamise kava aastate lõikes, millest toetuse saaja on kohustatud toetuse saamiseks kinni pidama; 3) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima; 4) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 5) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse; 6) projekti väljundnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit; 7) jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse tekkekohal liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks; 8) 9) 10) 11) 12) jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus on jäätmete töötlemine selleks, et saadud materjal suunata lõplikku ringlussevõtu protsessi; 13) ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks; 14) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 15) jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist; 16) alginvesteering – investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega, või vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja seda ostab müüjaga mitteseotud investor ning tegemist ei ole üksnes ettevõtja aktsiate omandamisega; 17) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP (Euroopa Majanduspiirkond) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuse tegemiseotsuses märgitud kuupäeval.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 131. oktooberdetsember 2023.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele. (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu. (4) Rakendusüksus muudab taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja avalduse alusel ja kooskõlastab selle korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, sh projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud. (3) Kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris. (4) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem kui 20 000 eurot. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 7 kalendripäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest hankelepingu. (6) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust. (7) Toetuse saaja esitab kord aastas, alates abikõlblikkuse perioodi algusest kuni 5 aastat viimase väljamakse saamisest, rakendusüksusele Keskkonnaameti poolt kinnitatud tegevuskohapõhise jäätmearuande, millest on nähtavad projekti vara abil käideldud jäätmeliigid ja kogused, kui selline kohustus tuleneb vastavast õigusaktist. (8) 9 (9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tühistada, v.a juhul kui alustamise viibimise põhjused ei sõltu taotlejast. (10) Mittetoimiva projekti puhul peab toetuse saaja: 1) lõpetama projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 31.12.2026; 2) tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal, mis on kooskõlas § 2 punktis 18 nimetatud komisjoni teatise punktiga 11; 3) esitama projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. Tegevuste kulusid, mis on ellu viidud pärast § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaega, toetusest ei hüvitata. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel Ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib Ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse otse tarnijale või töövõtjale. (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu ja lisab sellele järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on käibemaksuta 20 000 eurot või suurem ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 2) leping, mille alusel on projektiga seotud kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul kui sõlmitud hankeleping on leitav riigihangete registris; 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument; 6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii dokument, laenuleping ja/või liisinguleping. (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada lõikes 3 sätestatud dokumentide loetelu. (5) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu. (6) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud. (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. (9) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu viiduks.