lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Paide linna finantsjuhtimise kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Paide linna finantsjuhtimise kord
→
0 § muudetud24 § eemaldatud+0 sõna lisatud−1864 sõna eemaldatud
§ 1Määruse reguleerimisalaeemaldatud

(1) Paide linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Paide linnas „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ täitmise korraldamise tingimused ja korra.2(2)Kord reguleerib:11) Paide linna eelarve liigendamise põhimõtted22) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, volikogus menetlemise, vastuvõtmise ja muutmise põhimõtted,33) eelarve täitmise põhimõtted,44) eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused,55) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord,66) Paide linna majandusaasta aruande volikogus menetlemise ja kinnitamise tingimused,77) finantsdistsipliini tagamise üldised nõuded.

§ 2Määruse kohaldumisalaeemaldatud

Paide linna finantsjuhtimise üldised nõuded tulenevad „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest“ ja teistest kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimist reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. Määrust kohaldatakse eelarvest raha taotlemisele ning eelarvest eraldatud raha jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollimisele juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabist rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.

§ 3Mõistedeemaldatud

(1) Korras kasutatakse mõisteid „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse“ ja „Raamatupidamise seaduse“ ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.2(2)Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) ametiasutus – Paide Linnavalitsus kui asutus;22) hallatav asutus – Paide Linnavalitsuse hallatav asutus33) alaeelarve – hallatava asutuse ja ametiasutuse tegevusalade eelarve,44) alaeelarvete kasutajad – hallatavate asutuste ja ametiasutuse tegevusalade alaeelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud

§ 4Eelarveaastaeemaldatud

(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.2(2)Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.

§ 5Eelarve ülesehituseemaldatud

(1) Eelarve koostatakse kassapõhisena, st majandustehingud kajastatakse selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.2(2)Eelarve koosneb järgmistest osadest:11) põhitegevuse tulud,22) põhitegevuse kulud,33) investeerimistegevus,44) finantseerimistegevus,55) likviidsete varade muutus.3(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama käesoleva korra §-s 6 sätestatule.4(4)Eelarve põhitegevuse kuludesse planeeritakse reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt vastavalt käesoleva korra 5. peatükis sätestatule.

§ 6Eelarve liigenduseemaldatud

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi:11) maksutulud,22) tulud kaupade ja teenuste müügist,33) saadavad toetused,44) muud tegevustulud.2(2)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi:11) antavad toetused,22) muud tegevuskulud3(3)Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:11) põhivara soetus (-),22) põhivara müük (+),33) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+),44) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-),55) osaluste soetus (-),66) osaluste müük (+),77) muude aktsiate ja osade soetus (-),88) muude aktsiate ja osade müük (+),99) antavad laenud (-),1010) tagasilaekuvad laenud (+),1111) finantstulud (+) ja finantskulud (-).4(4)Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:11) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel (+),22) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).5(5)Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse lõike 4 punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad vahendid.6(6)Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:11) raha ja pangakontode saldo muutus,22) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus,33) soetatud võlakirjade saldo muutus.7(7)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve järgmiselt:11) põhitegevuse tulud ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes,22) põhitegevuse kulud tegevusalade lõikes,33) investeerimistegevus tegevusalade lõikes.

§ 7Eelarve eelnõu koostamineeemaldatud

(1) Eelarve eelnõu koostab ametiasutus ning esitab menetlemiseks ja vastuvõtmiseks linnavolikogule.2(2)Eelarve eelnõu koostamist koordineerib ametiasutus.3(3)Linnavalitsus kinnitab järgmise aasta eelarve koostamise korra ning eelarve taotluse vormid ja igaks eelarveaastaks hiljemalt 01. juuniks.4(4)Ametiasutus ja hallatavad asutused koostavad eelarve taotlused lähtudes linna arengukavast, eelarvestrateegiast ja asutuse arengukavast.5(5)Hallatavad asutused ja tegevusalade alaeelarvete kasutajad esitavad eelarve koostamiseks taotlused asutuse eelarve või ametiasutuse erinevate valdkondade rahastamise planeerimiseks vastavalt eelarve koostamise korrale. Taotlusele lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama selgitust taotletava eelarvesummade suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, samuti eelarve alusandmed tulude ja kulude arvestamiseks. Seletuskiri koostatakse vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud eelarve koostamise korrale, tuues eraldi välja anded eelmise aasta, jooksva aasta ja eelseisva eelarveaasta kohta.6(6)Esitatud eelarve taotluste põhjal koostab ametiasutuse finantsosakond koondi ning esitab selle linnavalitsusele.7(7)Koondi alusel menetletakse esitatud taotlusi eelarve eelnõu koostamiseks. Eelarve taotluste menetlemisel osalevad linnavalitsuse liikmed ja finantsosakonna esindaja, aruteludesse kaasatakse vajadusel taotluste koostajad, esitajad.8(8)Eelarve taotluste põhjal koostatud koondi läbivaatamisel hindab linnavalitsus eelarve tulude, kulude, investeeringute põhjendatust ja otstarbekust ning võtab vastu seisukoha eelarve eelnõu tasakaalu viimiseks.9(9)Linnavalitsuse seisukohti arvestades koostab finantsosakond eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab selle linnavalitsusele.10(10)Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt 01. detsembriks linnavolikogule menetlemiseks.11(11)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Paide linna kodulehel seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogule esitamist.

§ 8Eelarve eelnõu menetlemine linnavolikoguseemaldatud

(1) Eelarve eelnõu arutamine linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.2(2)Eelarve eelnõule võib esitada eelnõu muutmise ettepanekuid linnavolikogu töökorras sätestatud korras.3(3)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.4(4)Muudatusettepanekute alusel koostab ametiasutuse finantsosakond koondi ning esitab selle linnavalitsusele seisukoha võtmiseks.5(5)Muudatusettepanekute koond koos linnavalitsuse seisukohaga esitatakse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile menetlemiseks. Muudatusettepanekute koondis kajastatakse nii linnavalitsuse kui ka eelarve- ja majanduskomisjoni seisukoht ning esitatakse linnavolikogule.6(6)Linnavolikogu otsustab linnaeelarvesse muudatusettepanekute lisamise hääletamisega. Ametiasutuse finantsosakond viib eelarve eelnõusse sisse muudatusettepanekud.

§ 9Eelarve vastuvõtmine ja avalikustamineeemaldatud

(1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.2(2)Eelarve avaldatakse Paide linna kodulehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist.

§ 10Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarvest väljaminekute tegemineeemaldatud

(1) Kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, arvestades „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses“ sätestatud nõudeid.2(2)Linnavalitsus võib enne eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarvest teha eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:11) õigusaktidest,22) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest (sealhulgas laenulepingud),33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest,44) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseeringust,55) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseeringust,66) kohtuotsusest.

§ 11Lisaeelarve eelnõu koostamineeemaldatud

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.2(2)Lisaeelarve eelnõu koostab ametiasutuse finantsosakond lähtudes ametiasutuse ja hallatavate asutuste alaeelarvete kasutajate taotlustest. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.3(3)Eelarve tulude alalaekumise korral on linnavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.4(4)Linnavalitsus esitab vajadusel eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt 01. detsembriks linnavolikogule menetlemiseks.

§ 12Lisaeelarve menetlemine linnavolikogus, vastuvõtmine ja avalikustamineeemaldatud

(1) Lisaeelarve eelnõu arutamine linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.2(2)Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.3(3)Lisaeelarve avaldatakse käesoleva korra § 9 lõike 2 alusel.

§ 13Alaeelarvete kinnitamine ja muutmineeemaldatud

(1) Lähtudes linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarvest ja alaeelarvete kasutajate taotlustest koostab ametiasutuse finantsosakond linnavalitsusele eelnõu alaeelarvete kinnitamiseks.2(2)Alaeelarved kajastavad ametiasutuse ja hallatavate asutuste tulude ja kulude detailset jaotust vastavalt majanduslikule sisule lähtudes eelarve klassifikaatorist.3(3)Linnavalitsus kinnitab alaeelarved kahe nädala jooksul peale linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve jõustumist korraldusega.4(4)Linnavalitsus kinnitab eelarveaasta alguses alaeelarvete kasutajad korraldusega. Eelarveaasta jooksul alaeelarvete kasutajate muutumisel, kinnitab linnavalitsus alaeelarvete kasutajad vastavalt kasutajate muutumisele.5(5)Lähtudes alaeelarve kasutaja taotlusest võib linnavalitsus eelarveaasta jooksul muuta alaeelarveid linnavolikogus kinnitatud tegevusala piires ning hallatava asutuse ja ametiasutuse põhitegevuse tulude piires.6(6)Hallatavate asutuste ning ametiasutuse erinevate tegevusalade vahelisi tehinguid võib linnavalitsus kinnitada hallatavate asutuste juhtide ning ametiasutuse alaeelarvete kasutajate taotluse alusel linnaeelarve põhitegevuse kulude piires.

§ 14Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastaleemaldatud

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarve eelnõus, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.2(2)Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:11) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest,22) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest,33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest.3(3)Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 15Linnaeelarve täitmineeemaldatud

(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.2(2)Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.3(3)Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab ametiasutuse finantsosakond.4(4)Linnavalitsus, linnavalitsuse ametiasutus ja hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires.5(5)Ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhid võivad sõlmida lepinguid, millega kaasneb väljaminekuid tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegisas. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult linnavolikogu loal.6(6)Linnavalitsusel on õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist kuni kaheks kalendrikuuks eelarve täitmise käigustulude kavandatust väiksema laekumise korral. Väljaminekute tegemise piiramise otsustab linnavalitsus, teavitades sellest linnavolikogu.7(7)Eelarves kavandatud tulude väiksema laekumise korral võib linnavalitsus algatada negatiivse lisaeelarve. Kui negatiivset eelarvet ei koostata, jäetakse teostamata väljaminekud eelarvesse arvestatud tulude väiksema laekumise summa võrra.8(8)Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarvosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest.

§ 16Linnaeelarve täitmise aruandluseemaldatud

(1) Eelarve täitmise kohta koostab ametiasutuse finantsosakond aruande kord kuus.2(2)Finantsosakond esitab eelarve täitmise aruanded hiljemalt igale kuule järgnevaks kümnendaks kuupäevaks:11) hallatavatele asutustele elektrooniliselt e-posti teel,22) linnaeelarve täitmise koondaruanne elektrooniliselt ametiasutuse avalikus kataloogis.3(3)Finantsosakond esitab Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 17Reservfondist raha eraldamise alusedeemaldatud

(1) Linna reservfond arvestatakse eelarve põhitegevuse kuludena ja selle suuruse otsustab volikogu eelarve vastuvõtmise käigus.2(2)Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida ei olnud võimalik eelarve koostamise käigus ette näha ja planeerida.3(3)Reservfondist eraldatakse vahendid sihtotstarbeliselt järgmistel juhtudel:11) õnnetusjuhtumite ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks,22) eelarvesse arvestatud väljaminekute katmiseks, mille tegelik kulu on planeeritust suurem ja väljamineku suurenemist ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha, kuid nimetatud kulud on vajalikud linna tegevuse korraldamiseks ning kohustuste täitmiseks,33) eelarveaastal rahastuse saanud projektide omaosaluse finantseerimiseks,44) koondamishüvitiste kulude katmiseks, mida ei olnud võimalik eelarve koostamisel ette näha,55) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.4(4)Eelarvesse võib arvestada eraldi tegevusalana reservfondi investeeringute finantseerimiseks. Linnavalitsus eraldab vahendid eelarveaasta jooksul selgunud investeeringute teostamiseks, sealhulgas investeeringuprojektide omaosaluse finantseerimiseks.

§ 18Reservfondi kasutamineeemaldatud

(1) Reservfondi kasutamist korraldab linnavalitsus.2(2)Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse linnavalitsusele taotlus, milles on välja toodud põhjendus raha kasutamise otstarbe ja taotletava summa kohta ning tegevusala, kust soovitakse reservfondi vahendite arvelt väljaminekud teostada.3(3)Linnavalitsuse poolt kooskõlastatud taotluse alusel korraldab finantsosakond eelnõu koostamise.4(4)Linnavalitsus vormistab oma otsuse korraldusega. Korralduse koopia edastatakse ametiasutuse finantsosakonda, kes kannab reservfondi eraldiste summa korralduses välja toodud tegevusala eelarvesse.5(5)Reservfondist eraldise saaja võib reservist eraldatud summa ulatuses teha väljaminekuid sihtotstarbeliselt.6(6)Reservfondist eraldise saaja on kohustatud pidama eraldise kasutamise kohta arvestust ning kasutamata summa tagastama linnaeelarve reservfondi.7(7)Reservfondi kasutamata vahendid kajastuvad linna eelarve täitmise aruandes.

§ 19Majandusaasta aruande koostamineeemaldatud

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse „Raamatupidamise seaduses“ ja „Kohaliku omavalituse üksuse finantsjuhtimise seaduses“ sätestatud põhimõtetest ning Paide linna raamatupidamise sise-eeskirjast.2(2)Majandusaasta aruande koostamise korraldab linnavalitsus.3(3)Paide linna valitseva või olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on „Audiitortegevuse seaduse“ alusel kohustuslik.4(4)Majandusaasta aruande kiidab heaks linnavalitsus. Otsus vormistatakse linnavalitsuse korraldusena ning linnapea kirjutab majandusaasta aruandele alla koos kuupäeva märkimisega viivitamata pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud.5(5)Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta.

§ 20Majandusaasta aruande menetlemineeemaldatud

(1) Majandusaasta aruanne esitatakse menetlemiseks volikogu alalistele komisjonidele.2(2)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.3(3)Majandusaasta aruannet menetletakse volikogus linnavolikogu töökorras sätestatud korras.4(4)Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.

§ 21Majandusaasta aruande avalikustamineeemaldatud

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Paide linna kodulehel.

§ 22Finantsdistsipliini tagamise üldised nõudedeemaldatud

(1) Linna finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine Paide linna ja temast sõltuvate üksuste põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormusest lähtudes „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses“ sätestatud nõuetest.2(2)Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.3(3)Netovõlakoormus võib ulatuda aruandeaasta lõpuks „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses“ sätestatud määrani.

§ 23Varadele ja kohustuste võtmisele esitatavad nõudedeemaldatud

(1) Likviidseteks varadeks on sularaha ja pangakontodel olevad vahendid.2(2)Likviidsete varade paigutamine ja kasutamisele võtmise tingimused on sätestatud „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses“.3(3)Linnavalitsus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi.4(4)Linnavalitsus võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Laenu andmise otsustab linnavolikogu.5(5)Linnavalitsus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi:11) investeeringuteks,22) põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks,33) osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks.6(6)Linnavalitsusel on õigus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.7(7)Kohtuotsusest tuleneva kohustuste täitmiseks võib võtta laenu kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga, esitades ministeeriumile kirjaliku taotluse, milles on selgitatud laenu võtmise põhjus.

§ 24Määruse kehtetuks tunnistamineeemaldatud

Paide Linnavolikogu 19. jaanuar 2012 määrus nr 2 „Paide linna reservfondi kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

← Tagasi teksti juurde