Määrusega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded ning ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (edaspidi kliima- ja keskkonnatoetus) ja noore põllumajandustootja toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.
Otsetoetust võib taotleda isik või isikute ühendus, kes vastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõigetes 1 ja 11 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja).
(1) Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit. (2) Põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. (3) Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa, on toetusõiguslik, kui see vastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Kui hiljemalt viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimasest raiest uut raiet ei tehta, loetakse, et põllumajandusmaa ei olnud toetusõiguslik ka eelmisel neljal aastal. (4) Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse kanepit (Cannabis), on toetusõiguslik, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 9 sätestatud nõuetele. Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA) ning kanepit tuleb kasvatada vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva. (5) Põllumajandusmaa, mida kasutatakse laada, näituse, spordivõistluse, põllumajandusloomade oksjoni või meelelahutusürituse korraldamiseks, telkimiseks, talispordiala harrastamiseks või väljaspool taimekasvatusperioodi metsamaterjali ajutiseks ladustamiseks, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. (6) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust.
(1) Põllumajandusmaa vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 punkti c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. (2) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. (3) Põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või peab põllumajandusmaad hoidma sama kuupäeva seisuga kesas. (4) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. (5) 6 (6) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, peab mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld, mille kohta taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest ja millel kasvavaid mitmeaastaseid korjetaimi ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, olema selle põllu rajamise aastale järgnevast kalendriaastast alates niidetud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembril. (7) Põllumajandusmaa vastavus § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal.
(1) Paragrahvi 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesa suhtes. (2) Paragrahvi 4 lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas järgmiste põllumajandusmaade suhtes: 1) taotluse esitamise aastal rajatud rohumaa; 2) 3) lühiajaline rohumaa haljasväetise sissekünni aastal; 4) põllumajandusmaa, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks. (3) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata. 3 (3¹) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja piirkondlikku mullakaitse toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast jätta põllulindude soodustamiseks põllumaa, mille kohta taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat piirkondlikku mullakaitse toetust ja püsirohumaa, üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa või põllumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata. (4) 5 (5) Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist.
Viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ja niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäeval.
Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4–6 sätestatud nõudeid või 2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lõikes 2 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. (2) Toetuse saaja järgib lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel.
(1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut. (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. (3) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral esitab põllumajandusliku majapidamise ülevõtja ülevõtmisest teatamiseks ja toetuse maksmise taotlemiseks § 9 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) põllumajandusliku majapidamise üleandja nimi ja registri- või isikukood; 2) põllumajandusliku majapidamise ülevõtja nimi ja registri- või isikukood; 3) põllumajandusliku majapidamise üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise üleandmise kohta; 4) andmed selle kohta, et põllumajandusliku majapidamise ülevõtja taotleb toetuse maksmist.
(1) Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda taotleja, kes vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ning täidab §-s 8 sätestatud nõudeid. (2) Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4–7 sätestatud nõudeid. (3) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklites 43–46 sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. (4) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 10 nimetatud põllumajandustootja, järgib kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid samas artiklis sätestatud ulatuses. (5) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 11 nimetatud põllumajandustootja, järgib kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid põllumajandusmaal, mis ei ole mahepõllumajanduslikus kasutuses. (6) Kui lõikes 5 nimetatud põllumajandustootja on toetuse taotlemisel võtnud kohustuse järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid kogu põllumajandusmaal, peab ta järgima nimetatud tavasid ka mahepõllumajanduslikus kasutuses oleval maal.
(1) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimiseks täidab taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 44 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 40 sätestatud nõudeid. (2) Põllumajanduskultuuri osakaal arvutatakse põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. (3) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ei pea järgima taotleja, kelle kasutuses on vähem kui 10 hektarit põllumaad, ning taotleja, kelle põllumajanduslik majapidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõikes 3 sätestatud nõudele.
(1) Taotleja säilitab püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga. 1 (1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 3 sätestatud juhul ei tohi püsirohumaa kasutusotstarvet muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral. Osutatud juhu esinemise alguse ja lõpu kohta annab PRIA peadirektor käskkirja, mis avalikustatakse viivitamata PRIA veebilehel. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 3 sätestatud juhul määrab PRIA kindlaks põllumajandustootjad, kes peavad püsirohumaa tagasi rajama, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 44 sätestatust. (3) Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks. 3 (3¹) Tagasirajatava püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaa üleskündmise korral, alates püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramise aastale järgnevast aastast, arvestades komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõikes 3 sätestatut. (4) Püsirohumaa, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld (edaspidi keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ning nimetatud maad ei tohi üles künda. (5) Keskkonnatundliku püsirohumaa rohukamarat uuendada on lubatud üksnes pealtkülvi teel. Rohukamara uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. (6) Taotleja, kes on muutnud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud püsirohumaa üles kündnud, peab nimetatud ala muutma tagasi püsirohumaaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 alusel PRIA määratud tähtpäevaks. (7) Kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb vastuvõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus. (8) PRIA peab arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 kohaselt. Kui püsirohumaa absoluutväärtus on riigi tasemel vähenenud üle komisjoni rakendusmääruse (EL) 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad (ELT L 181, 20.06.2014, lk 74–81), artiklis 11 sätestatud piirmäära ning püsirohumaa suhtarv on riigi tasemel võrdlusarvuga võrreldes vähenenud üle nelja protsendi, avalikustab PRIA sellekohase teabe oma veebilehel.
(1) Ökoalade tava järgimiseks täidab taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 46 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 45 sätestatud nõudeid. (2) Ökoala on taotleja kasutuses olev: 1) põllumaal või vahetult põllumaaga külgnev põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 1–7 nimetatud maastikuelement; 2) kesa, lühikese raieringiga madalmetsaga ala, millel kasvatatakse paju, ning põllumaa, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõikes 3 nimetatud kohustuslik kaalutegur ökoala pindala arvutamisel on lühikese raieringiga madalmetsaga ala puhul 0,5 ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga ala puhul 1,0. (4) Lühikese raieringiga madalmetsaga alal, millel kasvatatakse paju, ei ole lubatud kasutada mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. (5) Kesa võib määratleda ökoalana, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) see vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1874, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011) 2020. aasta kohta esitatavate andmete muutujate loendi ja kirjelduse kohta (ELT L 306, 30.11.2018, lk 14–49), lisas 2 sätestatule; 2) see asub külvikorrasüsteemiga hõlmatud põllumaal; 3) seda hoitakse katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit; 4) seal ei kasvatata ega toodeta põllumajandustooteid enne taotluse esitamise aasta 1. augustit. 5 (5¹) Ökoalana määratletud kesal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. (6) Lämmastikku siduvad põllumajanduskultuurid on esparsett (Onobrychis Mill.), ristik (Trifolium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp.), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., vigna spp.), põlduba (Vicia faba) ja sojauba (Glycine max L.). (7) Lõikes 6 nimetatud lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina või tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, segus teiste põllumajanduskultuuridega. Lämmastikku siduv põllumajanduskultuur peab olema kasvukohal § 11 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, seejuures on lubatud saagikoristus ja niitmine koos niite kokkukogumisega. 7 (7¹) Ökoalana määratletud põllumaal ei ole lubatud kasvatada lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis. Ökoalana määratletud põllumaal, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. 7 (7²) Kui põllumaal kasvatatakse pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, peab see olema külvatud enne taotluse esitamise aasta 15. oktoobrit. Põllumaad, kus ei kasvatata pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, ei tohi enne nimetatud tähtaega sisse künda ja sellel ei tohi kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. (8) Ökoalade tava ei pea järgima taotleja: 1) kelle põllumaa suurus on kuni 15 hektarit või 2) kelle põllumajanduslik majapidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõikes 4 sätestatule või 3) kelle põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähemalt 50 protsendi ulatuses lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. (9) Põld loetakse lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaks tingimusel, et põllumassiiv, millel põld asub, on täies ulatuses lisas 6 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. (10) Lõike 8 punkti 3 ei kohaldata taotleja suhtes, kelle põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähemalt 50 protsendi ulatuses lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kuid kes on toetuse taotlemisel võtnud kohustuse ökoalade tava järgida.
(1) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda taotleja, kes taotleb ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust, vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 8 sätestatud nõudeid ning vastab: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele või 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49 sätestatud nõuetele. (2) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda kuni 39 hektari põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4–7 ja 10–13 sätestatud nõudeid. (3) Noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui: 1) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega täisühingus või usaldusühingus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on täis- või usaldusosanik; 2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige. (4) Kui lõike 3 punktis 2 nimetatud äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse. (5) Noored põllumajandustootjad teevad mittetulundusühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui kõik mittetulundusühingu liikmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (6) Noored põllumajandustootjad teevad sihtasutuse üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui kõik sihtasutuse nõukogu liikmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 111 ja 112 kohaselt ning nende töötlemisest Euroopa Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil sama määruse artikli 113 kohaselt.
(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 ja 45 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklites 10–13 sätestatust. (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust. (3) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette põllu ja ökoala piiri. (4) PRIA esitab Põllumajandus- ja Toiduametile nende põldude loetelu, mille kohta taotletakse toetust lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamiseks ning mille kohta puuduvad PRIA-l andmed mulla perspektiivse boniteedi ja lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamise maaparandusseadusele vastavuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet teatab PRIA-le mulla perspektiivse boniteedi andmed ja annab seisukoha lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamise maaparandusseadusele vastavuse kohta 14 tööpäeva jooksul põldude loetelu saamisest arvates. (5) Kui Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on mulla perspektiivne boniteet kõrgem kui 35 hindepunkti või kui Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad andmed mulla perspektiivse boniteedi kohta, teavitab PRIA sellest taotlejat ja annab talle võimaluse teha mõistliku aja jooksul mulla boniteedi hindamine. Mulla boniteeti hindab asjaomase pädevusega asutus ning mulla boniteedi hindamiseks vajalikud analüüsid teeb akrediteeritud laboratoorium. (6) Paragrahvi 154 lõike 1 kohaselt esitatud kanepiseemne müügipakendi originaaletiketile teeb PRIA märke kontrolli kohta ning tagastab seejärel etiketi.
(1) PRIA otsustab toetuse ühikumäära, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 sätestatust ning toetuste vahendite suurusest toetuse liikide kaupa. (2) PRIA arvutab ja avaldab ühtse pindalatoetuse esialgse ühikumäära hektari kohta taotluse esitamise aasta 1. augustiks. (3) PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära hektari kohta taotluse esitamise aasta 1. detsembriks. (4) Noore põllumajandustootja toetuse ühikumäär hektari kohta on 50 protsenti ühtse pindalatoetuse ühikumäärast.
(1) PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. (2) Kui taotleja § 17 lõikes 3 nimetatud ühikumäära alusel arvutatud ühtse pindalatoetuse summa on suurem kui 150 000 eurot, vähendatakse nimetatud summat ületavat osa viis protsenti, võttes arvesse taotleja esitatud tõendeid tööjõukulude kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 kohaselt. (3) PRIA teavitab taotlejat, kelle § 17 lõikes 2 nimetatud ühikumäära alusel arvutatud ühtse pindalatoetuse summa on suurem kui 150 000 eurot, 1. augustiks võimalusest esitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu iga eelmisel kalendriaastal ettevõtja juures põllumajandusliku tegevusega seotud töötaja nime ja isikukoodi ning osaliselt põllumajandusliku tegevusega seotud töötaja kohta lisaks eelnimetatud andmetele kassapõhise raamatupidamise arvestuse alusel arvutatud eelmise kalendriaasta tööjõukulu suuruse ning tööjõukulusid tõendavad dokumendid. (4) Taotleja esitab lõikes 3 nimetatud andmed PRIA-le 15. augustiks ja vajaduse korral näitab tööjõukulusid tõendavad dokumendid ette kohapealse kontrolli käigus.
Taotlejale makstavat otsetoetuste summat kohandatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõike 1 kohaselt.
(1) PRIA teeb ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aasta 10. detsembriks. (2) PRIA teeb ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 22 sätestatud alustel.
Toetus makstakse välja taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.
(1) 2015. aastal on § 15 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (3) 2016. aastal loetakse füüsilisest isikust taotleja põhiliseks tegevuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punkti c tähenduses põllumajanduslik tegevus lisaks § 2 lõikes 4 sätestatule ka siis, kui tema kasutada on rohkem kui kümme hektarit põllumaad. (4) 2017. ja 2018. aastal ei pea § 4 lõikes 4 ja §-s 6 sätestatud põllumajandusmaa muul viisil hooldamise korral hekseldatud rohtu kokku koguma. (5) 2018. aastal järgib taotleja, kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa pindala, millele ei olnud võimalik talivilja külvata või millele 2018. aastaks külvatud talivili hävines üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu ajavahemikul 2017. aasta augustist oktoobrini, moodustab vähemalt 30 protsenti tema põllumajandusliku majapidamise talivilja külvipindalast, §-s 11 sätestatud põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgmiselt: 1) taotleja, kelle kasutuses on 30–150 hektarit põllumaad, täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõudeid; 2) taotleja, kelle kasutuses on alla 30 hektari põllumaad, ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud nõudeid täitma. (6) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimise nõude kohaldamisel lõike 5 kohaselt loetakse kogu Eesti piirkonnaks, mida mõjutasid 2017. aasta augustist oktoobrini toimunud üleujutused ja tugevad vihmad. (7) Taotleja, kes järgib põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava 2018. aastal lõike 5 kohaselt, kuid ei taotle erakorralist toetust talivilja kasvatajatele, esitab lisaks § 152 lõikes 1 nimetatud andmetele andmed selle kohta, kui suurele pinnale ei olnud võimalik talivilja külvata või kui suurele pinnale külvatud talivili hävines. (8) 2018. aastal võib §-s 13 sätestatud ökoalade tava järgimiseks määratleda § 13 lõike 5 kohaselt ökoalana ka sellise kesa, mida 2018. aasta mais või juunis toimunud põuaperioodide tõttu kasutatakse enne taotluse esitamise aasta 15. augustit põllumajandusloomade karjatamiseks või põllumajandustoodete kasvatamiseks või tootmiseks. (9) Ökoalade tava järgimise nõude kohaldamisel lõike 8 kohaselt loetakse kogu Eesti piirkonnaks, mida mõjutasid 2018. aasta mais või juunis toimunud põuaperioodid. (10) 2021. või 2022. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohase kohustuse võtnud taotleja võib põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata. (11) 2021. või 2022. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja piirkondliku mullakaitse toetuse kohase kohustuse võtnud taotleja võib põllulindude soodustamiseks jätta põllumaa, mille kohta taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat piirkondlikku mullakaitse toetust, ja püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa või põllumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata. (12) 2022. aastal võib §-s 13 sätestatud ökoalade tava järgimiseks määratleda ökoalana ka sellise kesa, millel kasvatatakse või toodetakse põllumajandustooteid ning mis ei vasta § 13 lõike 5 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimustele. (13) 2022. aastal võib lõike 12 kohaselt ökoalana määratletud kesal kasutada taimekaitsevahendeid.