Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest; 2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuete määrus); 3) energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetavatoatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia; 6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse skaala (°C) järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel; 7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 1975–2004; 8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse skaala (°C) järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (näiteks inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest eralduv soojus) arvel; 9) tarnitud energia – elektrivõrgust või kaugküttevõrgust või kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides (kWh/a) või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 11) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia; 12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud; 13) peamine kasutamise otstarve – kasutamise otstarve, mille
(1) Hoone energiamärgis põhineb kas: 1) energiaarvutusel; 2) mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel või 3) väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil.
(2) Projekteeritavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele antakse energiaarvutusel või väikeelamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.
(3) Olemasolevale hoonele antakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis), kui käesoleva määruse § 14 lõikest 2 ei tulene teisiti.
(4) Isik, kes annab energiamärgise, täidab riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) energiamärgise koostamise keskkonnas nõutud infoväljad ning laeb üles käesolevas määruses energiamärgise osana käsitletavad lähteandmed, arvutustulemused ja soovi korral foto hoonest või hoone osast. Üleslaetavate andmete vorming peab vastama ehitisregistri energiamärgise keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete nõuetekohasel sisestamisel genereerib ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkond energiamärgise järgmised osad: 2023-10-27 12:10:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. 1) energiamärgise koondinformatsioon; 2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis; 3) energiasäästumeetmete loetelu (olemasoleva hoone energiamärgise andmise korral).
(6) Ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonnas genereeritud hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise väljatrükkimisel tuleb jälgida, et lõpptulem oleks kvaliteetne ning värvilahendus vastaks käesoleva määruse lisas 1 sätestatud nõuetele.
(7) Energiamärgise andmine toimub üksnes läbi ehitisregistri.
(1) Hoone soojusvarustuse liigid on: 1) kaugküte – asula või piirkonna mitut tarbijat või hoonet teenindava soojusvarustussüsteemi korral; 2) lokaalküte – hoonekeskse soojusvarustuse korral (näiteks katel kortermaja keldris, pliitkatel eramus); 3) kohtküte – ruumikeskse soojusvarustuse korral.
(2) Hoone soojusvarustuse liik määratakse ehitisregistri andmete alusel.
(3) Juhul kui hoonele pole ehitisregistris määratud soojusvarustuse liiki või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse soojusvarustuse liik lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikest 1.
(4) Hoone osale energiamärgise andmisel määratakse soojusvarustuse liik selle osa kohta kogutud lähteandmetest.
(1) Hoone kütmisel kasutatavad energiaallikadsoojusallika liigid on: 1) soe vesi (kaugkütte korral)katel; 2) aur (mõnel juhul kaugkütte korral)kaugküte; 3) kütustõhus kaugküte; 4) elektersoojuspump; 5) soojuspumpsoojaveeboiler; 6) päikesekollektor; 7) ahi, kamin või pliit; 8) koostootmisseade; 9) elektriotseküte; 10) heitvee soojustagasti; 11) muu energiaallikassoojusallikas.
(2) Juhul kui energiaallikaks on kütus, tuleb järgneva nimekirja alusel määrata täpne kütuseSoojusallikale määratakse energiakandja liik: 1)
(1) Energiatõhususarvu klass määratakse kindlaks hoone energiatõhususarvu ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud energiatõhususarvu klassi skaalale.
(2) Juhul, kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, valitakse energiatõhususarvuon kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala selle kasutamise otstarbe järgi, mille osakaal hoone köetavaväärtusteks toatemperatuuriga pinna suhtes on kõige suuremalusel hoone osade kasutamise otstarvete skaalade väärtuste kaalutud keskmised väärtused.
(1) Olemasoleva hoone energiamärgis koosneb järgmistest osadest: 1) energiamärgise koondinformatsioon; 2) hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatav energiamärgis; 3) energiasäästumeetmete loetelu; 4) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikud lähteandmed või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud energiaarvutuse lähteandmed; 5) käesolevas määruses käsitletud kaalutud energiaerikasutuse arvutus või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud energiaarvutuste tulemused.
(2) Olemasoleva hoone energiamärgise koondinformatsiooni vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
(3) Ehitusseadustiku § 68 lõikes 1 ja § 68 lõike 2 alusel kehtestatud määruses kirjeldatud hoones ning muus hoones külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud olemasoleva hoone energiamärgise vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(4) Energiasäästumeetmete loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas 4.
(5) Energiamärgise tellija soovi korral on võimalik ehitisregistri energiamärgise koostamise keskkonda üles laadida foto hoonest või hoone osast.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud foto peab vastama järgmistele nõuetele: 1) foto peab kujutama hoonet väljastpoolt; 2) hoonet või hoone osa tuleb fotol kujutada nii, et see kataks fotol jäädvustatud ala maksimaalselt (fotol ei kujutata kõrvalisi objekte);. 3) üksiku korteri energiamärgise korral tehakse foto tervest korterelamust.
(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vähimad vajalikud lähteandmed on: 1) hoone ehitisregistri kood. Kui taotletakse energiamärgist olemasoleva hoone osale, näidatakse ka hoone osa identifitseerimist võimaldavad andmed (näiteks korteri number, korpuse nimi või number); 2) hoone ehitusaastaehitise esmase kasutuselevõtu aasta. Juhul kui hoones on läbi viidud energiakasutust olulisel määral mõjutavaid ümberehitamise töid, tuuakse need ära vastavas loetelus koos tööde teostamise aastaga; 3) hoone või hoone osa, millele energiamärgis antakse, köetavtoatemperatuuriga pind (m²). Juhul kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, tuleb peamiseks kasutamise otstarbeks märkida see kasutamise otstarve, mille osakaal hoone köetavast pinnast on kõige suurem; 4) kütteks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika kohta. Juhul kui hoone ventilatsioonisüsteemis ei kasutata ainult elektrienergiat, kajastatakse muu ventilatsioonisüsteemis kasutatud kütuse või energia kogus kütteks kasutatud kütuste või energia koosseisus; 5) tarbevee soojendamiseks kasutatud kütuse või energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul, eraldi iga energiaallika liigi kohta; 6) kasutatud elektrienergia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul. Juhul kui korterelamus puudub teave korterites kasutatud elektrienergia kohta, võib kasutatud elektrienergia koguse määramiseks summeerida korterelamu üldelektri ja käesoleva määruse lisas 5 toodud näitajate alusel määratud korterites kasutatava elektrienergia koguse; 7) kasutatud gaasi kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul, kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul; 8) eksporditud energia kogus, soovitavalt viimase kolme aasta jooksul
(1) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus näidatakse arvutuses kasutatavad lähteandmed ja arvutused hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks.
(2) Kaalutud energiaerikasutuse arvutuskäigus tuleb esitada järgnevad arvutuses kasutatavad lähteandmed: 1) hoone peamine kasutamise otstarve, millest lähtuvalt valitakse kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala; 2) hoone asukoha piirkond maakonna täpsusega; 3) hoone soojusvarustuse liik lähtuvalt käesoleva määruse §-s 4 sätestatust; 4) hoone kütmisel kasutatav energiaallikas lähtuvalt käesoleva määruse §-s 5 sätestatust; 5) hoone köetav pind (m²); 5¹) hoone madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pind (m²); 5²) hoone toatemperatuuriga pind (m2); 6) andmed aastase energiakasutuse kohta, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia kasutus hoone kütmiseks (MWh/a); 7) andmed, mille põhjal selgitatakse välja kütuse ja energia aastane kasutus tarbevee soojendamiseks hoones (MWh/a); 8) andmed elektrienergia aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a); 9) andmed gaasi, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks, aastase kasutuse kohta hoones (MWh/a); 10) kraadpäevade arv, mis on määratud hoone asukoha piirkonna järgi vastavalt hoone tasakaalutemperatuurile, viimasel kolmel täisaastal, ning normaalaasta kraadpäevade arv.
(3) Kaalutud energiaerikasutuse arvutamisel tuleb esitada järgnevate arvutuste tulemused: 1) normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a); 2) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse aastane kulu (MWh/a); 3) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojuse aastane kulu tarbevee soojendamiseks (MWh/a). Juhul kui hoone kõige olulisemaks energiaallikaks ei ole elektrienergia ega gaas ja tarbevee soojendamiseks kasutatakse ainult elektrienergiat või gaasi ning summaarne elektrienergia või gaasi kulu on mõõdetud, ei pea keskmist soojuse kulu tarbevee soojendamiseks avaldama; 4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine elektri kulu (MWh/a); 5) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud aasta keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks (MWh/a); 6) aasta keskmine hoone kaalutud energiakastutus (MWh/a); 7) hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)]; 8) hoone kaalutud energiaerikasutuse klass. 3 (3¹) Lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kaalutud energiaerikasutuse komponentidest lahutatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohaselt energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemi, elektritarviti või madala
(1) Köetava pinna ja madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna suurus määratakse ehitisregistri andmete alusel. 1 (1¹) Juhul kui ehitisregistris või ehitusprojektis madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna suuruse kohta andmed puuduvad, tehakse energiaarvutus köetava pinna andmetega.
(2) Juhul kui ehitisregistris köetava pinna ja madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna suuruse kohta andmed puuduvad, võib köetava pinna ja madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna määramisel kasutada: 1) hoone kohta koostatud dokumentatsiooni (näiteks ehitusprojekt või mõõdistusprojekt); 2) energiamärgise tellijalt saadud andmeid.
(3) Energiamärgise andja selgitab võimaluse korral välja köetava pinna ja madala temperatuuriseadegatemperatuuriga pinna tegeliku suuruse ja märgib, millised andmed võeti energiamärgise andmisel aluseks ning nende erinevuse ehitisregistrisse kantud andmetest.
(1) Hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks arvutatakse: 1) keskmine normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud küttesoojuse kulu; 2) energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud keskmine soojusenergia kulu tarbevee soojendamiseks; 3) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektrienergia kulu; 4) energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine gaasi kulu, mida ei ole tarbitud küttesoojuse saamiseks.
(2) Juhul kui energiamärgise tellijalt ei saada andmeid kasutatud soojus- ja elektrienergia kohta või andmed on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb: 1) hoone kaalutud energiaerikasutus määrata kasutades käesoleva määruse lisades 5 ja 6 ning hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui peamise kasutamise otstarbe järgi on hoone liigitatav ärihooneks, avalikuks hooneks, terminaliks või tervishoiuhooneks või 2) omistadamäärata hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (HG) antud kasutamise otstarbe puhul või. 3)
hoone kaalutud energiaerikasutus määrata projekteerimisettevõtja teostatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruse kohase hoone energiaarvutuse alusel. Andmete allikaks võib olla ka hoone ehitusprojekt, mille kütte- ja ventilatsiooniosas on näidatud hoone ligikaudne energiavajadus selle osade kaupa (energiavajadus kütteks, ventilatsiooniks, jahutuseks).
(3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud energia ning kütteks kasutatud elektrienergia. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse kütuse tarnija antud tarbimisaine alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses nimetatud tarbimisaine alumisi kütteväärtusi.
(4) Juhul kui kõige olulisemaks energiaallikaks kütmisel on elektrienergia või elektriga käitatav soojuspump ning kütteks kasutatud elektrienergiat eraldi ei mõõdeta, tuleb tarnitud elektrienergia kogusest lahutada tarbevee soojendamiseks ja muudeks vajadusteks (näiteks toiduvalmistamine, olmeseadmed, valgustus) kasutatud elektrienergia. Andmete puudumisel elektrienergia erikasutuse kohta tarbevee soojendamisel või muudeks vajadusteks võib kasutada hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määruses
(1) Kaalutud energiaerikasutuse klass määratakse kindlaks hoone aastase kaalutud energiaerikasutuse ja hoone kasutamise otstarbe alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaalutud energiaerikasutuse klassi skaalale.
(2) Juhul, kui hoonel on mitu kasutamise otstarvet ja hoonele antakse üks ühine energiamärgis, valitakseon kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala peamise kasutusotstarbe järgiväärtusteks toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade kasutamise otstarvete skaalade väärtuste kaalutud keskmised väärtused.