Redaktsioonide võrdlus

(1) Toetuse andmise eesmärkMäärus on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, saavutada maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärgid ning valmistada ette ja viia ellu mõjusaid projekte, mis aitavad kaasa paremate teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengule. (2) Projektiga panustatakse rakenduskava väljundnäitajasuunatud „Integreeritud territoriaalse arengu projektidÜhtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” sihttaseme saavutamisse. Väljundnäitaja sihttase aastaks 2029eesmärgi „Valitsemissektoris on 100 projekti. (3) Projekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendussuurenenud ameti-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohtaerialane pädevus ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30juhtimisvõimekus” saavutamisele.06.2021, lk 159–706 (2), vastab see vähemalt ühele järgmistest tingimustest Toetuse andmise tulemusena: 1) projekt hõlmab erinevaid sektoreidon piirkonna areng teadmistepõhine ja põhineb pädevatel arendusdokumentidel; 2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriumeparaneb kohalike avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning teenuseid osutatakse kohalike omavalitsuste koostöös ja kodanikuühenduste kaasabil; 3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi. (4) Projektiga panustatakse rakenduskava tulemusnäitaja „Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv” sihttaseme saavutamisse. Tulemusnäitaja sihttase aastaks 2029 on 200 organisatsiooni. Kasu saanud organisatsioon osaleb projekti tegevusteskohalike omavalitsuste ühinemised ja selleks võib olla nii organisatsioon, kelle tegevusi rahastatakse toetusest (partner ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähendusesühinemise järgsed arengud parimal viisil kavandatud ja läbiviidud; 4), kui ka organisatsioon, kelle tegevusi ei rahastata toetusest (edaspidi kaasatav organisatsioon) suureneb kohalike omavalitsuste koostöövõimekus. (53) Tegevused panustavad ühtlasi rakenduskava näitajateProjekt peab panustama „Integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkondÜhtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” jatulemusnäitaja „Toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiadRakendatud uued protsessid” täitmisessesihttaseme saavutamisse. (64) Projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusepeab panustama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (ELedaspidi struktuuritoetuse seadus) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa Riigikogu§ 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi strateegia „Eesti 2035”meetmete nimekiri) aluspõhimõtete hoidmisele ning riigivalitsemise sihisätestatud meetme tegevuse väljundinäitaja „Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomelineKohalikku ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohastregionaalset arendusvõimekust ning suurendavad inimeste heaolukohaliku/regionaalse administratsiooni ja turvalisustkodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv” saavutamiselesihttaseme saavutamisse. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse strateegiaVäljundinäitaja sihttase aastaks 2023 on 68 projekti. (5) Projekt peab panustama meetme tegevuse väljundinäitaja „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega „Avalike teenustega rahulolu”Projektis osalevate partnerite ja „KOVi teenustega rahulolukaasatud organisatsioonide arv” sihttaseme saavutamisse. Väljundinäitaja sihttase aastaks 2023 on 136 organisatsiooni.

(1) RakendusüksusVastavalt meetmete nimekirjale on Riigi Tugiteenuste Keskusrakendusasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusüksusrakendusasutus). (2) RakendusasutusVastavalt meetmete nimekirjale on Rahandusministeeriumrakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusasutusrakendusüksus).

(1) Toetust antakse projektileRakendusüksuse toimingu või otsuse peale, millega panustataksevälja arvatud §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse järgmisi tegevusi: 24 lõikes 1) uuringu nimetatud finantskorrektsiooni otsuse puhul, analüüsi ja ekspertiisi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine ja analüüsimine ning raporti koostamine; 2) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine, sealhulgas teenuse prototüübi koostamine; 3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides; 4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ning läbiviimiseks; 5) teavitaminetuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus. (2) Toetuse saamiseksRakendusüksuse § 24 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse peale tuleb esitada taotlus. Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotlusehalduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikes 3 ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.

(1) Kulu on abikõlblikToetust antakse projektile, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. amis panustab käesoleva määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste elluviimiseks ja §-s 4 nimetatud tegevusteks vajalikud ning §tulemus-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele vastavad järgmised kuludväljundinäitaja sihttaseme saavutamisse ning mille raames viiakse läbi arendusprojekte järgmistes valdkondades: 1) personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 16piirkondade arengu teadmistepõhine kavandamine; 2) uuringuavalike teenuste teadmistepõhine korraldamine, analüüsi ja ekspertiisi kulu, sealhulgas nende tellimise ja teostamise kulu, ning tulemuste avalikustamise kulukohalike omavalitsuste koostöö avalike teenuste osutamisel või avalike teenuste lepinguline üleandmine kodanikuühendustele; 3) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamise kuludkohalike omavalitsuste ühinemine ning ühinemise järgse arengu toetamine; 4) konsultatsiooni, koolitusekohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamine ja nõustamise kulu, sealhulgas väliseksperdi kaasamise ja välisriigis stažeerimise kulu; 5omavalitsusliitude võimekuse arendamine. (2) seminarideToetatavateks tegevusteks on arendusprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine, ühisaruteludemille eesmärgi täitmiseks kavandatud tegevuste kogum võib sisaldada järgnevaid omavahel seotud tegevusi: 1) uuringu või muude töövormide korraldamise kuluanalüüsi läbiviimine (andmete kogumine, sealhulgas ruumideanalüüsimine ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud, ja ligipääsetavuse tagamisega seotud kuludraporti koostamine); 62) messijuhendmaterjalide, metoodikate ja konverentsi külastuse ning õppevisiidi organiseerimise ja osalemise kulumudelite koostamine (sealhulgas tegevuskavade koostamine uuringu või analüüsi tulemuste rakendamiseks praktikas); 73) suulise ja kirjaliku tõlkeprotseduuride, sealhulgas viipekeele ja kirjeldustõlke kulusisekontrolli süsteemi väljatöötamine; 84) trükiste küljendamisekonsultatsioon, trükkimisekoolitus ja avalikustamise kulu; 9) ürituste korraldamisega tekkiv transpordikulunõustamine, sealhulgas invatranspordi kuluprojekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides; 105) teavitamise kulu, sealhulgas teabe ligipääsetaval viisil esitamise kulu. (3koordineerimine; 6) Käibemaks on abikõlblikseminarid, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei oleühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil. (4) Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulukavandamiseks ja sellelt tasutavad maksud on abikõlblikud, kui need jäävad määruses ja teistes õigusaktides kehtestatud piirmäärade piiresse ning on meetme tegevustega otseselt seotud. läbiviimiseks (5) Abikõlblikud kulud arvestatakse kindlasummalise makse alusel vastavalt Euroopa Parlamendisealhulgas ühistegevuse planeerimiseks ja nõukogu määruse (ELkoostöö alustamiseks) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktile c. (6; 7) Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsusesteavitamine. (73) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) töötaja ja ametniku töö- või teenistusülesannete eest makstav tasuToetust ei anta projektile, kui tasustatav töömille raames on seotud nende ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui projektiga seotud töö ei ole nende senistest ülesannetest eristatav;käesoleva paragrahvi lõikes 2) seadmete soetamise ja põhivara kulumisega seotud kulu; 3) liiklusvahendi nimetatud tegevused enne taotluse esitamist lõpetatud või mootorsõiduki soetamise kulu; 4) kinnisasja soetamise ja renoveerimise kulu; 5) muud toetatavate tegevustega otseselt mitteseotud kulutäielikult ellu viidud.

(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2022. aastaAbikõlblikuks kuluks loetakse käesoleva määruse § 15 lõikes 7 sätestatud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. jaanuarist 2029septembri 2014. aasta 31määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2, § 6 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud tingimustele. detsembrini. (2) ProjektiAbikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse rakendusüksusele esitamisestperioodil või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse registreerimise kuupäevast varasema45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevalõppemist, kuid mitte varasemahiljem kui 12 kuud enne taotluse esitamist31. augustil 2023. aastal. (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpebAbikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevalotsusele: 1) tegevuste elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3; 2) kaudsed kulud arvestatuna 5% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6; 3) uuringute ja analüüside läbiviimise kulud; 4) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamise kulud; 5) protseduuride, sealhulgas sisekontrolli süsteemi väljatöötamise kulud; 6) konsultatsiooni, koolituse ja nõustamise osutamise kulud, sealhulgas projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine teistes riikides; 7) seminaride, ühisarutelude või muude töövormide korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rent ning osalejate toitlustuskulud; 8) suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 9) trükiste küljendamise, trükkimise ja avalikustamise kulud; 10) teavitamise kulud. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole meetme tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (5) Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja lõpparuande kinnitamistsellelt tasutavad maksud on abikõlblikud, kui need jäävad õigusaktides ja määruses kehtestatud piirmäärade piiresse ning on meetme tegevuste eluviimisega otseselt seotud. (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) ametniku ja töötaja palk, kui tasustatav töö on seotud nende ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui projektiga seotud töö ei ole nende senistest ülesannetest eristatav; 2) ühtse määrana hüvitatavad kulud tegelike kulude alusel; 3) seadmete soetamise ja põhivara kulumisega seotud kulud; 4) muud toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.

(1) Projekti maksimaalne toetuse summa on 50 000 eurot ja projekti maksimaalne kogumaksumus on 200 000 eurotabikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. maist 2015. aastal kuni 31. augustini 2023. aastal. (2) Projekti minimaalne toetuse summa on 7000 eurotabikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse registreerimise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 12 kuud enne taotluse esitamist. (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusestAbikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

(1) TaotlejaProjekti maksimaalne toetuse summa on 60 000 eurot ja partner võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 3) maakondlik arenduskeskusminimaalne toetuse summa on 8500 eurot. (2) Partneriks ja kaasatavaks organisatsiooniks võivad lisaks lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele olla: 1) mittetulundusühing ja sihtasutus või nende esindusorganisatsioon; 2) riigi ametiasutus; 3) avalik-õiguslik isik; 4) äriühingToetuse määr on kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud tingimusteleOmafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmäärusevõib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse §-des 2–3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 3) 4) maakondlik arenduskeskus või nende võrgustik; 5) mittetulundusühing ja sihtasutus või nende esindusorganisatsioon; 6) riigi ametiasutus. (2) Projekti rakendamisel peab osalema vähemalt üks partner või kaasatav organisatsioon. Partneriks ja kaasatavaks organisatsiooniks võivad olla lõikes 1 nimetatud organisatsioonid. (3) Toetust ei tohi taotleda erakond. (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. aasta määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktidele 1, 2, 5 ja 6. (5) Taotleja peab täitma struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeidkohustusi.

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõike 1 punktides 1–10 ja 12 sätestatud nõuetele. (2) Taotlusele tuleb lisada lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmised kinnitused, andmed või dokumendid: 1) taotleja ja projekti nimi; 2) projekti eesmärk; 3) projekti kirjeldus, sealhulgas panus maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi saavutamisse; 4) projekti eelarve kulude lõikes; 5) projekti ajakava; 6) projekti meeskonna kirjeldus; 7) info partneri ja kaasatava organisatsiooni kohta; 8) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid; 9) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta. (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (4) Kui projekti viiakse ellu koos kaasatava organisatsiooniga, peab taotlus sisaldama kaasatava organisatsiooni esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise kohta.

(1) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjagaTaotlusvooru eelarve, tähtpäeva, maksimaalse toetuse mahu taotleja kohta vastavalt käesoleva määruse §-le 8, taotlusvooru avamiseraames toetatavad tegevused vastavalt käesoleva määruse §-le 5 ja lõpetamise tähtaja ja eelarve maakondade lõikes ningabikõlblikud taotlejad vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikele 1 kinnitab rakendusasutus. Rakendusasutus edastab vastavaselle teabe rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teavitab sihtrühma taotlusvooru avamiseTaotlusvooru väljakuulutamise korraldab rakendusüksus. Teave taotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja lõpetamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab vastava info omarakendusüksuse veebilehel. (3) Rakendusasutus võib korraldada mitu taotlusvooru.

(1) Taotluste esitamine toimub jookvalt kuni taotlusvooruks ette nähtud vahendite lõppemiseni võiTaotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud korras välja kuulutatud taotlusvooru lõpptähtajanitähtpäevaks. (2) Taotlus esitatakse3 (3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. 4 (4)

(1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse esitamisestTegevus, taotlusemilleks toetust taotletakse, taotlejapeab olema suunatud käesoleva määruse §-s 2 nimetatud meetme eesmärgi ning tulemus- ja partneri nõuetele vastavuse tuvastamisest, hindamisest maakondlike hindamiskomisjonide pooltväljundinäitajate sihttasemete saavutamisele ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisestolema kooskõlas käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavate tegevustega. (32) TaotluseTaotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva, arvates taotluse rakendusüksusele esitamisest e-toetuse keskkonnas. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmäärusemääruse § 64 lõikes 1 sätestatule vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja ja projekti nimi; 2) projekti eesmärk; 3) projekti kirjeldus; 4) projekti eelarve; 5) projekti ajakava; 6) projekti meeskonna kirjeldus; 7) käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul kuniorganisatsiooni puhul taustteave organisatsiooni kohta (kehtiv põhikiri, juhatuse koosseis ja majandusaasta aruanded); 8) partneri või kaasatava organisatsiooni roll projektis ja nõusolek projektis osalemise kohta; 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10 tööpäeva) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised või hankedokumentatsioon; 11) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta. (3) 4 (4) Rakendusüksus annab maakondlikele hindamiskomisjoni liikmetele esitatud taotluste vaatamise õiguse e-toetuse keskkonnasKui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe rakendusüksusele.

(1) 2 (2) 3 (3) Rakendusüksus tunnistabmenetleb taotlust kuni 50 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 50 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast arvates teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (4) Rakendusüksus kontrollib taotluse ning taotleja, partneri vastavust käesolevas paragrahvis ning käesoleva määruse §-des 5–9 ja kaasatava organisatsiooni13 esitatud nõuetele vastavaksning taotleja suutlikkust projekt ellu viia. (5) Taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, kui nad vastavadesineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) struktuuritoetuse seaduse §-s 821 sätestatud või käesoleva määruse §-s 9, §-des 12 ja 13 ning § 14 lõikes 1 sätestatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud; 2) taotluses on esitatud valesid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust; 4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. (26) Rakendusüksus tunnistabRakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt puuduva teabe ja lisateabe esitamist. Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele. (7) Kui taotluse ja taotleja nõuetele vastavaksvastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, kui on täidetud kõik §teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (8) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus vastavalt taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates digitaalselt allkirjastatult e-s 10keskkonna kaudu ning esitab otsuses taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud nõudedandmed.

(1) Projektide valimiseksRakendusüksus moodustab rakendusüksus igas maakonnas viie kuni seitsme liikmelise maakondlikutaotluste hindamiseks ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja mille koosseisu kuulub üks rakendusüksuse, vähemalt üks ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtja esindaja ja vähemalt üks mittetulundusühenduse esindaja, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja hindamiskomisjoni poolt projektide valimisse kaasatavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. (3) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekte järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1) projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele, mille lõikes hinnatakse projekti tegevuste olulisust lähtuvalt meetme eesmärkidest ja tulemustest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11projekti panust meetme tegevuse tulemus- ja väljundinäitajate sihttaseme saavutamisse ning nende saavutamise realistlikkust; 2) projekti põhjendatus, mille lõikes hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid; kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada; 3) projekti kulutõhusus, mille lõikes hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhus viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, see tähendab, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. 4) (4) Projekte hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodika alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ajaks rakendusüksuse veebilehel. (5) Taotlust hinnatakse punktiskaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole ühegi valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on madalam kui 1. (6) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetelevalikukriteeriumi eest kokku kõrgema hinde. (7) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid taotlusvooru toetuse eelarve ulatuses, vastavalt taotluse hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 6. 7 (7¹) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule ning sätestatakse toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega. 7 (7²) Otsus taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks tehakse vastavalt taotluse menetlemise määruse §-s 9 sätestatule. (8) Negatiivse hinnangu saanud taotluse osas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(1) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud projekte järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 35 protsenti koondhindest; hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa piirkonna arengu kavandamisele, maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärkide saavutamisele ning mõjusate projektide ettevalmistamisele, samuti seda, kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada; 2) projekti põhjendatus – 40 protsenti koondhindest; hinnatakse, kuivõrd projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused ja väljundid parimal moel, kas tegevuste ajakava on mõistlik ja võimaldab saavutada õigeaegselt projekti tulemused, samuti hinnatakse seda, kas vajalikud partnerid on kaasatud ja kuivõrd on projekti tegevuste elluviimisel kavandatud arvestada horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega, sh on võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (nt naised, mehed, erivajadustega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) erinevaid vajadusi; 3) projekti kuluefektiivsus – 25 protsenti koondhindest; hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhusad planeeritud tulemuste saavutamiseks, samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ehk kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. (4) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning taotlus ei ole ühegi valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on madalam kui 1.

(1) Rakendusüksus teeb taotluseTaotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumiteotsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või e-keskkonna kaudu esitatud toetuse saaja taotluse alusel on saanudtaotluste menetlemise määruse § 16 lõikes 4-des 10 ja 11 sätestatud positiivse hinnangutingimustel ja korras. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt nende esitamise järjekorraleToetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti tegevuste eelarvet kuluridade lõikes kuni maakonna taotlusvoorukümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse eelarve lõppemiseniosakaal ei muutu. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlbliku perioodi jooksul. (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmäärusetaotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 410 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud teaveasjaolud, sätestatakse toetuse saaja õigusedkontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja kohustused ning vajaduselvajalikkust. Vajaduse korral hindab rakendusüksus kavandatavat muudatust käesoleva määruse § 15 lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni seatud lisatingimused. (45) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui kavandatav muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (6) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolmeotsuse muutmise otsustab rakendusüksus 16 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisestvastavasisulise avalduse saamisest arvates. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruseTaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 8 lõigetes 2 ja22 lõikele 3 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotlust ei viidavõi § 13 lõikes47 lõikele 3 nimetatud menetlemise pikendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 12 ja selles märgitakse:Toetuse saaja peab saadud toetuse käesoleva paragrahvi lõike 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) projekti koondhinne; 3) viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 §-s 13 alusel tehtud otsuses sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustelsummas tagasi maksma. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

(1) Taotluse osaliseToetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudelotsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatuleRakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppu. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei tekiAruandevormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Aruanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ning väljundi- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisest, toetuse saajal õigustsaaja hinnangut tegevuste tulemuslikkusele ning muud toetuse maksetele. Õigus toetusegaelluviimisega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast sedateavet. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-keskkonna kaudu projekti vahe- ja lõpparuanded, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmisemille toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavetesindusõiguslik isik on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikastdigitaalselt allkirjastanud.

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus võiToetus makstakse välja toetuse saajasaajale või arve väljastajale vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 13. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses on lubatudToetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 6 muuta üksnes abikõlblikkuse perioodi-le 14 või ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olemaToetus makstakse välja toetuse saaja esitatud projekti abikõlbliku perioodi jooksulmaksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 25 tööpäeva nende esitamisest arvates. (4) TaotluseToetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 16 tööpäevaotsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma. (5) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alusel. (6) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (7) Lõppmakse tehakse pärast vastavasisulise avalduse saamistprojekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmäärusestruktuuritoetuse seaduse § 10 lõikes 1-s 24 sätestatud kohustusi ja avalikustabtagab projekti tulemused oma veebilehel pärast projekti lõppemist vähemalt kaheks aastaks. (3eesmärgi saavutamise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegadeks ja tingimustel, sealhulgas: 1) Partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja 3 sätestatud kohustusi. (4aruanded ning teostab järjepidevat seiret projekti tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) Toetuseteavitab kirjalikult rakendusüksust toetuse saaja on kohustatud järgimaomandisuhete muudatustest; 3) hankijana riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (5 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 4) Kuikui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja asjaning üheliigiliste teenuste, materjalide või teenusemittemateriaalsete varade eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga5000 eurot või sellest suuremrohkem käibemaksuta arvestuses, järgibpeab toetuse saaja ühendmääruse § 11 lõigetes 1või partner koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt üksteisest sõltumatult pakkujalt pakkumust ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus; 5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused; 6) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ettenähtud logosid ja teavitustegevusi; 7) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud ostumenetluse läbiviimise nõudeidpikem tähtaeg; 8) maksab rakendusüksuse tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi; 9) esitab rakendusüksuse nõudmisel projekti kohta lisateavet; 10) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25 ja § 26 lõikele 6.

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande vähemalt üks kord aastassaajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsusesmis on seotud õigusaktides sätestatud juhul tihedamini. Toetusenõuete ja toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajakskohustuste täitmisega. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (2) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti vahe- ja lõpparuanded. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsusessaajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimijuhtudel ja number ning toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohtapuuduste kõrvaldamise raames.

(1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -des 24–26 nimetatuddokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja määrusestoetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2sätestatust; 5) Toetus makstakse välja kindlasummalise maksenavähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamise korralkinnitatud maksumuse vähenemisega; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud; 7) küsida taotlejalt ja toetuse saajalt taotluse või projekti elluviimise kohta lisateavet. (2) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2) kontrollima toetuse kasutamise aruandeid; 3) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tulemusi tõendavad dokumendidnõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja tõendid rakendusüksusele e-hankelepingu elluviimisel; 4) teavitama toetuse keskkonna kaudusaajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 5) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg; 6) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusasutuse korraldusel antud toiminguid.

(1) Taotluse rahuldamiseFinantskorrektsiooni otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetukstehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ühendmäärusestruktuuritoetuse seaduse §-le 14 võides 45–47 ja ühendmääruse § 37 lõikele 7-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse saajal tuleb lõikes 1tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud juhul saadud toetus tagastadatingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.