(1)Määrusega sätestatakse ühtsed alused, millest Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) lähtub ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistuja) koolitustegevuse puhul.
(2)Koolituse eesmärk on tagada teenistujate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus teenistuskohal esitatavatele nõuetele ning aidata saavutada linnavalitsuse eesmärke teenistujate arendamise kaudu.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks; 2) ametialane koolitus – organiseeritud õppetegevus, mille eesmärgiks on tagada teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning täiendamine vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, linnavalitsuse vajadustele ja eesmärkidele ning isiku arenguvajadustele; 3) sisekoolitus – linnavalitsuse teenistujatele tellitud koolitus või linnavalitsuse teenistuja poolt läbiviidav koolitus; 4) avatud koolitus – koolitusasutuse poolt avalikult välja pakutud koolitus (sh infopäev, konverents, foorum, e-õpe); 5) iseseisev õpe – teenistuja iseseisev õpe õppematerjalide või juhendaja abil; 6) vabahariduslik koolitus – teenistuja võimalus õppida täpselt seda, mille vastu ta huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ja omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.
(1)Koolituse korraldamisel arvestatakse avaliku teenistuse kui terviku, linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning teenistujate vajadusi.
(2)Linnavalitsus võimaldab teenistujale ametialast koolitust kooskõlas linnavalitsuse koolitusplaaniga.
(3)Teenistuja osalemine ametialasel koolitusel on tööülesannete täitmine.
(4)Koolitusvormide valikul eelistatakse sisekoolitusi ja iseseisva õppe kui odavamate ja paindlikumate vormide mahu suurendamist võrreldes avatud koolitusega.
(5)Teenistujat katseajal üldjuhul koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt tööülesannete täitmisega seotud koolitus.
(6)Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) planeeritakse linnavalitsuse eelarves vahendid, arvestades linnavalitsuse seatud eesmärke ning teenistujate koolitusvajadusi.
(1)Struktuuriüksuse juht: 1) taotleb kalendriaastaks koolitustegevusteks vajalikud vahendid, määrab koolitusprioriteedid ja kooskõlastab koolitusplaani; 2) hindab alluvate teenistujate koolitusvajadust ja taotleb nendele vajalikku koolitust, teeb ettepanekuid koolituse vormide ja sisu osas; 3) hindab koolituse taset ning saadud teadmiste ja oskuste kasutamist töös.
(2)Vahetu juht toetab teenistujate enesetäiendamist, hindab teenistujate koolitusvajadust ja taotleb neile vajalikku koolitust.
(3)Linnavalitsuse personalitööd tegev isik (edaspidi personalitöötaja) tagab linnavalitsuses koolitustegevuse korraldamise ja koolitusdokumentatsiooni korrasoleku ning jälgib koolitusplaani ja -eelarve täitmist.
(4)Teenistuja: 1) vastutab ise oma teadmiste ja oskuste ning ühtlasi ka oma arendamise eest; 2) kasutab enesetäiendamiseks lubatud tööaega maksimaalse tõhususega; 3) teeb vahetule juhile põhjendatud ettepaneku enda koolitamise teemade ja liikide osas ning vajaliku kirjanduse ostmiseks;4) esitab ettenähtud koolitustaotluse, annab personalitöötajale koolituse läbimise kohta tagasisidet esitades koolituse läbimist tõendavad dokumendid (diplomi, tunnistuse).
(1)Iga aasta 01. novembriks koostab struktuuriüksuse juht arengu- ja hindamisvestluse põhjal järgmise aasta koolitusettepanekud ning esitab need personalitöötajale. Personalitöötaja koostab kooskõlastatult vastava ala abilinnapeaga linnavalitsuse üldise koolitusplaani.
(2)Koolitusvajadust analüüsitakse ja planeeritakse lähtuvalt teenistuja koolitusvajadusest koolitusplaaniväliselt ka aasta jooksul.
(1)Koolitusele suunamise aluseks on koolitusplaan ja/või struktuuriüksuse juhi või vahetu juhi korraldus koolitusel osaleda.
(2)Koolitusplaanivälisele ametialasele koolitusele suunatakse teenistuja tema koolitustaotluse alusel. Teenistuja täidab koolitustaotluse vähemalt 2 tööpäeva enne koolitust dokumendiregistris Amphora ja edastab selle kooskõlastamiseks personalitöötajale, vahetu juhile ja struktuuriüksuse juhile. Pärast kooskõlastuste saamist registreerib teenistuja ennast koolitusele.
(3)Teenistuja koolitusega seotud lähetuse korral käsitletakse kooskõlastatud koolitustaotlust alusena lähetuses viibimiseks.
(1)Ametialase koolituse otsesed kulud hüvitatakse 100% ulatuses. Taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulutusi ei hüvitata.
(2)Keeleõpet loetakse ametialaseks koolituseks ainult tingimusel, et teenistujal on seoses tööülesannetega vajalik seda keelt pidevalt kasutada. Kõikidel muudel juhtudel käsitletakse võõrkeelte õppimist vabahariduskoolitusena. Ametialase keeleõppe koolituse pooleli jätmisel on teenistuja kohustatud koolituskulud linnavalitsusele tagasi maksma 100% ulatuses.
(1)Arvestuse pidamine koolituse kohta on tegevus, mille käigus kogutakse infot koolitusplaani ja -eelarve täitmise ning koolitusel osalemise ja õppepuhkuse kohta eesmärgiga parandada linnavalitsuse koolituse korraldust.
(2)Koolituse arvestust peab personalitöötaja personaliarvestusprogrammis Persona.
(1)Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada teavet edasise koolitustegevuse parendamiseks.
(2)Vahetu juht hindab teenistuja koolituselt saadud teadmisi ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale tagasisidet koolituse tulemuslikkuse kohta iga-aastasel arengu- ja hindamisvestlusel.
(3)Personalitöötaja arvestab teenistujalt ja tema vahetult juhilt saadud tagasisidet edasise koolitustegevuse korraldamisel.
(1)Ametniku ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel linnapea. Ressursimahukale koolitusele saatmisel, osalemisel ning halduslepingu sõlmimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 32.
(2)Linnapea ja töötaja võivad kokku leppida, et asutus teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel lähtutakse töölepingu seaduse §-st 34.
(3)Ressursimahukal koolitusel osalemise haldusleping ja koolituskulude hüvitamise kokkulepe sõlmitakse enne koolituse algust.
(1)Taseme-, tööalase või vabaharidusliku koolituse korral võimaldab linnapea teenistujale õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
(2)Õppepuhkuseks esitab teenistuja avalduse ja koolitusasutuse teatise, mille alusel personalitöötaja vormistab linnapea käskkirja.
(3)Kalendriaasta jooksul säilitatakse teenistujale õppepuhkuse ajal 20 kalendripäevaks palk või töötasu.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.