(1) Käesolev määrus (edaspidi määrus) sätestab Rakvere linna eelarvest makstavate ühekordsete sotsiaaltoetuste liigid ja ulatuse ning ühekordse sotsiaaltoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused. (2) Ühekordne sotsiaaltoetus on täiendav sotsiaaltoetus, mida makstakse isiku või pere hädavajalike kulude osaliseks hüvitamiseks, kui neid kulusid ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või Rakvere linna eelarvest makstavate toetustega. (3) Ühekordse sotsiaaltoetuse maksimaalne suurus on viiekordne kehtiv toimetulekupiir.
(1) Ühekordset sotsiaaltoetust on õigustaotleda isikul, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Rakvere linn. (2) Ühekordne sotsiaaltoetus määratakse: 1) vähekindlustatud üksikisikule või perele. Määruse paragrahvides 5, 12 ja 13 sätestatud toetust võib taotleda ainult üks täisealine pereliige; 2) sügava puudega üksikisikule; 3) raske puudega üksikisikule ortopeediliste, invatehniliste ja muude abivahendite ostmiseks või üürimiseks. (3) Vähekindlustatud üksikisik või pere on isik või pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 390 eurot. Erandkorras käsitletakse vähekindlustatud üksikisikuna üksi elavat pensionäri, kelle sissetulek (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine sotsiaaltoetus) on kuni 490 eurot kuus. (4) Erandina võib Rakvere linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) põhjendatud otsusega määrata toetuse ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikutele ja määruse § 1 lõikes 3 sätestatust suuremas summas.
(1) Ühekordse sotsiaaltoetuse taotleja esitab linnavalitsusele avalduse. Avaldusele tuleb lisada sissetulekuid tõendavad ja toetuse vajadust tõendavad dokumendid. Linnavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavate dokumentide esitamist. (2) Linnavalitsus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust nõuetele. Puuduste korral taotluses määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Määruse §-s 5 sätestatud toetuse saamiseks või määruse § 6 lõikes 2 nimetatud taotluste osas annab eelnevalt seisukoha linnavalitsuse moodustatud sotsiaaltoetuste määramise komisjon (edaspidi komisjon). Komisjon teeb ettepaneku toetuse määramise kohta linnavalitsusele hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul arvates taotluse saamisest. Komisjon peab oma ettepanekut põhjendama. (4) Linnavalitsus teeb otsuse toetuse määramise või toetuse määramisest keeldumise kohta hiljemalt ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise kuupäevast.
(1) Toetus kantakse taotleja pangakontole. Taotleja soovil või linnavalitsuse otsusega kantakse toetus temale teenust osutanud või talle kaupa müünud ettevõtja pangakontole. (2) Linnavalitsusel on õigus makstud toetus tagasi nõuda, kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või jätnud esitamata toetuse saamist mõjutavaid andmeid.
Toetust makstakse õnnetusjuhtumist või kriisist põhjustatud kulude osaliseks hüvitamiseks eelkõige järgmistel asjaoludel: töövõimetuks muutumine või raske haigus, tulekahju, vargus, eluaseme puudumine erakorralistel asjaoludel, pereliikme või lähedase matuste korraldamiseks jne.
(1) Kuni 100 euro ulatuses abivahendite ostmise ja/või üürimise puhul kompenseeritakse 80% abivahendi maksumusest. (2) Erandkorras võib sotsiaaltoetuste määramise komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel määrata abivahendi 100%-lise kompensatsiooni ning üle 100 euro suuruse omaosalustasuga abivahendi ostmise kulu hüvitamise. (3) Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 4 korda aastas.
Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 80 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul.
Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem, kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul.
Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 50% ulatuses tema poolt esitatud kuludokumentide alusel, maksimaalselt kuni 50 eurot korraga ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul.
Toetust antakse raske või sügava puudega inimeste viipekeeletõlgi kasutamiseks asjaajamisel kuni 100 euro ulatuses kalendriaastas.
Toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Toetuse suurus on 80 eurot ning seda on õigustaotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist.
(1) Toetust makstakse koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks lastele ning muude hädavajalike kulutuste tegemiseks. Toetust võib määrata ühele perele mitte rohkem kui 50 eurot lapse kohta ning mitte rohkem kui kaks korda kalendriaasta jooksul. (2) Asendushooldusest elluastuvatele lastele makstakse toetust kolimiseks, eluaseme remondiks ning esmaste majapidamistarvete ostmiseks kuni 300 eurot. Toetuse suuruse otsustab komisjoni ettepanekul linnavalitsus.
Toetust makstakse nii koolis kui lasteaias käiva lapse õppekavavälises tegevuses osalemise (klassiekskursioon, teatri külastus jms) kulude kompenseerimiseks, kuid mitte rohkem kui 50 eurot aastas.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 01. märtsil 2016.a.