Määrusega kehtestatakse Viljandi valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
(1)Kaugküttepiirkonnad asuvad Peetrimõisa, Jämejala, Päri ja Vana-Võidu külas ning Ramsi ja Viiratsi alevikus.
(2)Kaugküttepiirkondade piirid on toodud määruse lisades nr 1-6.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis, kaasomandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud juhtudel.
(2)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määruse jõustumise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3)Võrguga liitumine toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(4)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku on alla 40 kW; 3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku planeeritava kaugküttevõrgu trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 1,5 kW või planeeritav tarbimise maht on alla 1,5 MWh/m aastas; 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu seniste soojustarbijate varustuskindluse; 5) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse kütusevabasid taastuvaid allikaid, milleks on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat.
Tarbijapaigaldise omanik või valdaja ei tohi kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada, välja arvatud juhul kui: 1) ehitis või ehitiste kompleks, milles tarbijapaigaldis asub, tunnistatakse kasutus- või elamiskõlbmatuks; 2) alternatiivkütusena kasutatakse kütusevabasid taastuvaid allikaid ja tarbijapaigaldise võrgust eraldamine ei kahjusta võrgus olevate teiste tarbijapaigaldiste omanike huve.
(1)Taotleja esitab vallavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks: 1) taotluse kaugküttest loobumise kohta; 2) ehitises paikneva ühisomandis oleva tarbijapaigaldise kõigi omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise, alternatiivküttele ülemineku ja planeeritava kütteliigi kohta; 3) eskiisprojekti, milles nähtub ehitise uue küttesüsteemi põhimõtteline lahendus, kasutatav kütteliik ja mille on heaks kiitnud kõik ehitise omanikud.
(2)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused või põhjendatud keeldumise tarbija taotluse alusel 30 kalendripäeva jooksul.
(3)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(4)Peale võrguettevõtja arvamuse saamist annab vallavalitsus välja korralduse Kaugküttesüsteemist eraldumiseks või mitteeraldumiseks.
(5)Peale vallavalitsuse nõusolekut kaugküttesüsteemist eraldumiseks lähtutakse ehitise tehnosüsteemide muutmisel ehitusseaduse nõuetest. Projekteerida ja töid teostada võib ainult majandustegevuse registris vastavat registreeringut omav isik.
(6)Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga katab taotleja.
(7)Korterelamus üksiku korteri eraldumine küttesüsteemist ei ole lubatud.
(8)Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusega ettenähtud korras.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama nii võrguettevõtja kui tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.
(2)Kaugküttevõrgus peab võrguettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.
(3)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.
Soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(1)Soojusettevõtja arendab kaugküttevõrku, lähtudes omavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.
(2)Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud valla kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate varustamine kvaliteedinõuetele vastava soojusega.
(1)Tunnistada kehtetuks Pärsti Vallavolikogu 29.06.2006 määrus nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine“.
(2)Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.