Selle akti tekstis nimetatud EL õigusaktid. Loe eestikeelset teksti artiklite kaupa.
Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49) artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk) lennueelse ülevaatusega seotud tegevused.
(1)Mitte-EASA õhusõiduki lennueelse ülevaatuse käigus kontrollitakse: 1) õhusõiduki ja selle avariivarustuse seisukorda ülevaatuse teel, veendumaks, et ei ole jälgi vigastustest või leketest ja kogu avariivarustus on paigaldatud; 2) kas õhusõiduki pardal on ajakohastatud ja Lennuameti poolt kinnitatud lennukäsiraamat või muu dokumentatsioon, mis sisaldab lennupiiranguid; 3) et õhusõidukis oleksid loetavad sildid ja märgistused, mis on õhusõiduki lennukäsiraamatuga samas keeles; 4) et õhusõiduk on registreeritud ja lennukõlblik ning sellekohased sertifikaadid on õhusõiduki pardal; 5) õhusõiduki tehnilise päeviku kirjeid, veendumaks, et sissekanded on loetavalt vormistatud; 6) õhusõiduki tehnilise päeviku sissekannet viimase hooldustöö tegemise kohta, näiteks korraline hooldus, defekti kõrvaldamine, ning veendutakse, et järgmise korralise hoolduse piirtähtaeg võimaldab sooritada planeeritud kestusega lendu; 7) edasikantud defekte ja veendutakse, et defekti kõrvaldamise piirtähtaeg võimaldab lendu ohutult sooritada; 8) õhusõiduki süsteemide töövedelike, gaaside, kütuse taset ja puhtust ning tankimisjärgselt õhusõiduki tehnilisse päevikusse tehtud kirje õigsust; 9) et õhusõiduki uksed oleksid suletud; 10) et õhusõiduki juhtimissüsteemi ja tüüripindade lukustusseadmed, tõkiskingad, süsteemide õhuavade ja mootorite katted oleks eemaldatud; 11) õhusõiduki välispindade ja mootorite puhtust lumest, jääst või muust saastest.
(2)Mitte-EASA õhusõiduki süsteemi töövedelike lisamine ja rehvide rõhu lisamine võivad olla lennueelse tegevusega seotud tegevuseks. Sellisel juhul peab lennueelse ülevaatuse juhendis olema selgelt määratletud, millise piirini süsteemi töövedeliku kadu või rehvide rõhu langus tuleb lugeda defektiks, millega peab tegelema volitatud lennundustehniline töötaja.