(1) Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Paldiski Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavate asutuste, Paldiski linna osalusega äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste, milles Paldiski linna osalus on üle 50% (edaspidi asutus) poolt korraldatavate hangete planeerimist, algatamist, läbiviimist ja hankelepingute sõlmimist. (2) Käesolevat korda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (3) Sihtprogrammidest rahastatavate projektide raames toimuvad riigihanked viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele ning arvestades rahastaja poolt kehtestatud tingimusi. (4) Korras sätestatud tingimused kehtivad: 1) riigihanke piirmäära ületavatele hangetele; 2) lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange); 3) riigihangetele alla lihthanke piirmäärade; 4) riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele.
Korra eesmärk on tagada linnavalitsuse ja asutuste rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning isikute võrdne kohtlemine.
(1) Linnavalitsus ja asutused on kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuse üksikjuhtumite (edaspidi pakkumuste) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse käesolevas korras ettenähtud mahus; 3) kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankel; 5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peavad hankija ja asutused eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. (2) Riigihangete piirmäärad ja hankelepingute maksumused on ilma käibemaksuta.
(1) Hangete planeerimisel ja teostamisel lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused või ehitustööd tellitakse ühtse hankena nii, et kaetud on kogu linnavalitsuse või asutuse vajadus. (2) Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab linnavalitsus oma korraldusega igal aastal Paldiski linna eelarve vastuvõtmisele järgneva 30 päeva jooksul jooksva aasta hankeplaani, mis avaldatakse linna veebilehel eesmärgiga tagada linnaeelarve rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus ja pakkujate paljusus olemasoleva konkurentsi korral. (3) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja asutuste juhid esitavad linnapeale hiljemalt 14 päeva jooksul pärast Paldiski linna eelarve vastuvõtmist info (hanke nimetus, tähtajad, eeldatav maksumus) järgneval eelarveaastal linnavalitsuses ja asutustes kavandatavate hangete korraldamise kohta. Saadud informatsiooni põhjal kinnitab linnavalitsus eelarveaasta hankeplaani. (4) Hankeplaanis peavad kajastuma kõik ostud ja tellitavad teenused, mille hankelepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste korral 10 000 eurot või suurem ja ehitustööde puhul 30 000 eurot või suurem. (5) Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) riigihanke nimetus; 2) riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg; 3) rahastamise allikas.
(1) Alaline riigihanke komisjon (edaspidi komisjon) moodustatakse hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelisena hangetele alates maksumusega 5 001 (viistuhat üks) eurot. (2) Komisjoni koosseis kinnitatakse linnapea käskkirjaga. (3) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega asjatundjaid või spetsialiste, kes ei ole komisjoni liikmed. (4) Konkreetse hankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest ja taandama end edaspidisest tegevusest komisjoni liikmena.
Riigihanke eest vastutav isik on komisjoni liige kes: 1) korraldab riigihanke teate ja hankedokumentide (sh vajadusel hankelepingu projekti) koostamise; 2) teostab toiminguid riigihanke väljakuulutamiseks ja riigihangete registrile esitamiseks; 3) väljastab hankedokumendid ja annab selgitusi hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele; 4) tagab kõigi vajalike dokumentide õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise ning riigihanke korraldamise vastavalt riigihangete seadusele; 5) määrab komisjoni koosolekute toimumise aja, kutsub liikmed komisjoni koosolekule ja valmistab ette vajalikud materjalid; 6) koostab riigihanke aruande ja aruande lisa ning edastab need riigihangete registrile; 7) koostab hankemenetluses vajalikud haldusaktide eelnõud; 8) täidab muid riigihangete seadusest ja käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjoni koosolek võib toimuda elektrooniliselt. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku riigihanke eest vastutav isik ja komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees. (4) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Kui poolthääli ja vastuhääli on võrdselt, otsustab hääletamise tulemuse komisjoni esimehe hääl.
(1) Komisjoni koosolekute poolt teostatavad hankemenetluse toimingud ning vastu võetud otsused protokollitakse vastavuses RHS-le ja käesolevale korrale. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed. (2) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt vm. kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist. (3) Otsustamisel koosolekut kokku kutsumata koostatakse elektrooniliselt vm. taasesitust võimaldavas vormis antud seisukohtade alusel komisjoni hääletusprotokoll. (4) Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
(1) Ettepaneku riigihanke väljakuulutamiseks ja hankemenetluse liigi kohta teeb linnavalitsusele riigihangete eest vastutav isik, kellele asjade ostmine, ehitustööde või teenuste tellimine jms on tööülesandeks vastavalt ametijuhendile või muule ameti- või tööülesandeid sätestavale dokumendile. (2) Hanget saab korraldada aasta eelarves ettenähtud kulude ja kinnitatud hankeplaani piires.
(1) Riigihanke piirmäära ületava riigihanke korraldamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. (2) Linnavalitsuse korralduses määratakse kindlaks: 1) riigihanke nimetus; 2) kasutatav hankemenetluse liik; 3) hankedokumendid; 4) pakkumuse hindamise kriteeriumid; 5) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid; 6) pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord. (3) Linnavalitsus võib volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Sel juhul määratakse riigihanke korraldamise otsustamisel kindlaks ka volituse ulatus.
(1) Riigihanke eest vastutav isik korraldab hanketeate (riigihangete registris avaldatav teade) ja hankedokumentide (juhised pakkumuse koostamiseks, nõuded pakkujale ja pakkumusele) koostamise vastavalt RHS-s ja korras sätestatud tingimustele ja tagab, et need sisaldaksid pakkujale kogu vajalikku teavet hankemenetluses osalemiseks. (2) Hankedokumendid kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega tulenevalt korra § 10 lõikest 1. (3) Riigihanke eest vastutav isik tagab hankedokumentide muudatuste saatmise üheaegselt kõikidele teadaolevatele pakkujatele või taotlejatele.
(1) Komisjon avab taotlused või pakkumused hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas komisjoni koosolekul. (2) Taotluste või pakkumuste avamisel teeb komisjon RHS § 46 lõikes 2 nimetatud toimingud. (3) Komisjon korraldab taotlejate dokumentide või pakkujate (isikud, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse) pakkumuste avamise protokolli koopia saatmise kolme tööpäeva jooksul taotluste või pakkumuste avamise päevast arvates, juhul kui protokolli koopiat ei anta kohe üle taotluste või pakkumuste avamisel osalenud taotleja või pakkuja esindajale. Kui protokolli koopia antakse üle taotluste või pakkumuste avamisel osalenud taotleja või pakkuja esindajale, võetakse protokolli koopia kättesaamise kohta taotleja või pakkuja esindaja allkiri.
(1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollib komisjon pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni, pakkumiselt kõrvaldamise asjaolude puudumist ja pakkumuste vastavust hanke teates ja/või hanke dokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja vajadusel valib välja hankes osalevad taotlejad ning peab pakkujatega või taotlejatega läbirääkimisi . (2) Põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse korral otsustab komisjon pakkujalt asjakohase kirjaliku selgituse nõudmise, kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid ning põhjendatud juhtudel teeb linnavalitsusele ettepaneku pakkumus tagasi lükata.
Linnavalitsus otsustab komisjoni ettepanekul: 1) pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise; 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerituks tunnistamise või kvalifitseerimata jätmise; 3) pakkumuse vastavaks tunnistamise; 4) pakkumuse tagasilükkamise; 5) kõikide pakkumuste tagasilükkamise; 6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise; 7) pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise.
(1) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise korralduses. (2) Hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest, välja arvatud juhul kui pakkumuse esitas ainult üks pakkuja. (3) Hankelepingu sõlmib linnapea vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele.
(1) Vaidlustusega seotud asjaajamisel ning vaidlustuste läbivaatamisel Rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis (edaspidi vaidlustuskomisjon) esindab riigihanke eest vastutav isik. (2) Riigihanke eest vastutav isik informeerib linnavalitsust vaidlustusmenetluse käigustehtud otsustustest (hankemenetluse peatamine jms) ja korraldab nende täitmise. (3) Vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamise riigihangete seaduses sätestatud juhul otsustab linnavalitsus riigihanke eest vastutava isiku ja linnasekretäri ettepanekul.
(1) Lihthanget saab korraldada aasta eelarves ettenähtud kulude ja kinnitatud hankeplaani piires. Lihthanke algatamise otsustab linnavalitsus. (2) Lihthangete puhul ei ole korra peatükis 4 sätestatud hankemenetluse korraldamine kohustuslik. (3) Lihthanke korraldamisel tuleb järgida RHS § 182 sätestatut ja korra § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (4) Lihthanke menetluse korral üldreeglina eelistatakse eduka pakkumuse valiku kriteeriumina madalaimat hinda. (5) Lihthanke pakkumuse edukaks tunnistamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (6) Hankelepingu sõlmib linnapea vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele.
Lihthanke piirmääradest väiksema maksumusega hangete korral tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Alla 2000 euro maksva hanke (otseost) puhul kohaldatakse hangete korraldamise üldpõhimõtteid selliselt et ostu teostamise protsess toimuks võimalikult efektiivselt ehk hankega kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu, mis tähendab et kui ilma pakkumusi võrdlemata suudetakse hanke tulemus saavutada mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole kohustust käesolevas korras sätestatud nõudeid järgida.
(1) Hangete puhul, mille maksumus on 2000 kuni 5000 eurot, korraldab linnavalitsus või asutuse juht konkursi olemasolul võrreldavate hinnapakkumiste võtmise. (2) Linnavalitsuse korraldatud hanke pakkumuse tunnistab edukaks linnavalitsus korraldusega, asutuses asutuse juht käskkirjaga. (3) Hankelepingu sõlmib kirjalikult linnapea või asutuse juht vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele.
(1) Asjade ostmise ja teenuse tellimise hangete puhul mille maksumus on 5001 kuni 9999 eurot ning ehitustööde tellimise hangete puhul mille maksumus 5001 kuni 29 999 eurot tuleb järgida RHS § 182 sätestatut ja korra § 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (2) Pakkumuse edukaks tunnistamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Hankelepingu sõlmib kirjalikult linnapea vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele.
(1) Teenuste lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused, ei ole kohustust korraldada hankemenetlust riigihangete seaduses sätestatud korras. Selliste teenuste tellimisel tuleb lähtuda korra § 18. (2) Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel peab järgima RHS § 19 sätestatut ja korra § 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid. Lihtsustatud korras tellitava teenuse leping maksumusega üle 5 000 euro tuleb sõlmida kirjalikult. Hankelepingu sõlmib linnapea vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele. (3) Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse lepingu maksumus ületab 40 000 eurot, esitab riigihanke eest vastutav isik 20 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist registrile riigihanke aruande RHS § 37 sätestatud korras.
Paldiski Linnavolikogu 18.01.2007 määruse nr 2 Paldiski linnavara eeskiri“ § 4 tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.