(1) Liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi auditeerimine) on tee või tee koosseisu kuuluva rajatise (edaspidi tee) ehitusprojekti projektlahenduse sõltumatu üksikasjalik süstemaatiline ja tehniline kontrollimine eri etappidel liiklusohutuse auditeerimiseks tõendatud kvalifikatsiooniga pädeva isiku (edaspidi audiitor) poolt tee kavandamisest kuni selle kasutuselevõtmiseni.
(2) Auditeerimine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedelehitusseadustiku § 102 lõikes 11 nimetatud teel, kui kavandatakse uue tee ehitamist või olemasoleva teedevõrgu muutmist, millega kaasneb oluline mõju liiklusvoole.
(3) Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini.
(1) Auditeerimist korraldab riigiteedel MaanteeametTranspordiamet ja kohalikel teedel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus), kes kaalub auditi märkuste arvestamist projekteerimis- ja ehitusetappide raames.
(2) Auditeerimist võib teha pädev isik, kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse auditi tegemise tegevusalal.
(3) Auditeerimisse võib pädeva asutuse teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud.
(4) Erinevaid auditeerimise etappe võivad auditeerida erinevad audiitorid.
(1) Eelprojekti ja põhiprojekti auditeerimise läbiviimiseks esitab pädev asutus audiitorile auditi lähteülesande koos lähtematerjalidega. Lähteülesandes tuleb audiitorile anda auditi koostamise tähtaeg, mis arvestab eelprojekti ja põhiprojekti tähtaegasid.
(2) Audiitorile tuleb esitada järgnevad lähtematerjalid: 1) tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; 2) tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks; 3) pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada; 4) üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturitekergliiklejate prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud; 5) pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus; 6) andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta; 7) varasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele; 8) muude uuringute materjalid, mis puudutavad auditeeritava objekti liiklusolukorda; 9) muud materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks.
(3) Kui audiitor ei pea lähtematerjale auditeerimise läbiviimiseks piisavaks, on tal õigus projekteerijalt nõuda täiendavat informatsiooni, teavitades sellest ka pädevat asutust. Kui täiendavat informatsiooni ei ole saadud, siis tuleb seda mainida käesoleva määruse § 4 lõikes 8 nimetatud aruande sissejuhatuses.
(1) Pädev asutus kontrollib auditi aruande vastavust lähteülesandele ja selle vastavusel edastab liiklusohutuse seisukohalt asjakohased soovitused projekti muutmiseks projekteerijale.
(2) Liiklusohutuse auditi aruandele koostab projekteerija omapoolse vastuse, probleemidega mittenõustumise korral esitab pädevale asutusele eriarvamuse.
(3) Projekteerija vastuse allkirjastab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik. Projekteerija vastuses peavad sisalduma vastused kõigile audiitori esitatud probleemidele. Iga probleemi kohta peab projekteerija otsustama, kas ta on nõus probleemi olemusega, ja tegema otsuse lahenduse muutmiseks või motiveeritud eriarvamusele jäämiseks.
(4) Projekteerijal on õigus jääda audiitori toodud probleemide suhtes eriarvamusele. Sel juhul projekti ei korrigeerita.
(5) Pädev asutus võib audiitori määratletud probleeme mitte arvestada. Vajadusel konsulteerib pädev asutus projekteerijaga. Probleemide kohta, mida pädev asutus peab väheoluliseks või auditi lähteülesandest välja jäävaks või kui audiitori soovitused ei ole sobivad majanduslikke või keskkonnakaitselisi piiranguid arvestades, esitab pädev asutus motiveeritud vastused audiitorile ja säilitab need koos auditi aruannetega.
(6) Pädev asutus säilitab kõik eri etappidel koostatud auditi aruanded, pädeva asutuse kirjalikud ettepanekud ning projekteerija vastused ja eriarvamused.
(1) Eelprojekti etapis on auditeerimise teemad järgmised: 1) geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused; 2) ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus; 3) sõiduradade arv ja tüüp; 4) uuele teele lubatava liikluse koosseis; 5) tee funktsioon teedevõrgus; 6) lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus; 7) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, ja sõidutee laius, jalgrattateede; 7¹) vähekaitstud liiklejate taristu ja kõnniteede olemasoluliiklemisvõimalused; 8) tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused; 9) nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus; 10) ristmike asendiplaanid; 11) ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur; 12) maantee ja raudtee samatasandilised ristumised.
(2) Põhiprojekti etapis on auditeerimise teemad järgmised: 1) asendiplaan; 2) liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised; 3) valgustatud teede ja ristmike valgustus; 4) teerajatised; 5) tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused; 6) teeäärsed püsitakistused; 7) turvaliste parklate olemasolu; 8) jalakäijatevähekaitstud liiklejate taristu ja jalgratturite liiklemisvõimalused; 9) teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine. 2 (2¹) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks § 8 lõikes 1 sätestatud eelprojekti etapi teemasid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt; 2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud;
Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme. Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, kehtestatud on projekti järgne alaline liikluskorraldus ning täielikult on eemaldatud ajutine liikluskorraldus.