Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded
2 § muudetud+0 sõna lisatud−528 sõna eemaldatud
§ 6Personali sertifitseerimise ja resertifitseerimise miinimumnõudedmuudetud
(1) Sertifitseerimisskeemi kohaselt tuleb isiku kompetentsuse hindamismeetodina kasutada kirjalikku eksamineerimist. Resertifitseerimisel võib lisaks eksamile arvestada ka isiku tegevuse kohapealset hindamist, ametialast arengut, struktureeritud intervjuud, tööandja hinnanguid ning isiku füüsilist võimekust, lähtudes isiku tegevusalale esitatavatest nõuetest.
(2) Eksam peab vastama järgmistele nõuetele: 1) eksam peab võimaldama adekvaatselt hinnata isiku teadmiste piisavust ja vastavust asjakohase õigusakti nõuetele; 2) eksamiküsimustik koostatakse vastavate õigusaktide ja vastavaid seadmeid puudutavate dokumentide ja kirjanduse alusel; 3) eksamiküsimustiku temaatika peab katma kogu eksamineeritavalt nõutavate teadmiste ulatust.
(3) Sertifitseerimisskeemi kohased resertifitseerimise nõuded peavad olema sellised, et nende rakendamine tagaks sertifitseeritud isiku jätkuva kompetentsuse nõuetele vastavuse erapooletu ja usaldusväärse hindamise.
(4) Kui sertifitseerimisskeemis nähakse lisaks eksamile ühe resertifitseerimise alusena ette ametialase arengu hindamist ja sellekohasel täienduskoolitusel osalemist, arvestatakse resertifitseerimise perioodi viimasel kolmel aastal läbitud täienduskoolitusi vähemalt järgmises mahus: 1) elektripaigaldise käit ja elektritöö − 24 akadeemilist tundi; 2) gaasitöö, surveseadmetöö, masinatöö − 12 akadeemilist tundi; 3) auditi tegemine − 24 akadeemilist tundi; 4) auditi kohustusega gaasipaigaldise, masina või surveseadme kasutamise järelevaataja − 6 akadeemilist tundi.
(5) Lõikes 4 nimetatud täienduskoolituse teemad peavad seonduma antud valdkonnaga ja kui asjakohane, siis sisaldama ka resertifitseerimisperioodil toimunud õigusaktide muudatusi. Täienduskoolituseks loetakse ka täienduskoolitusel lektorina esinemist. Sertifitseerimisasutus peab veenduma, et isik on täienduskoolituse tulemusel ametialaselt arenenud ja vastab jätkuvalt sertifitseerimise nõuetele.
(6) Resertifitseerimise periood on viis aastat.
§ 9Elektrivaldkonnas tegutseva isiku haridus ja töökogemusmuudetud
(1) A-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema, kas: 1) elektriinseneri või välispaigalduse elektrik, tase 5, kutsekvalifikatsioon ja vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises; 2) elektrialane kõrgharidus, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus (sellest vähemalt üks aasta kõrgepingepaigaldises) või 3) keskharidus ning B-klassi pädevustunnistus ja selle andmisest alates vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul kõrgepingepaigaldises.
(2) B-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema, kas: 1) elektrialane kõrgharidus, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus; 2) elektriinseneri kutsekvalifikatsioon; 3) välispaigalduse elektrik või jaotusvõrgu elektrik, tase 4, kutsekvalifikatsioon; 4) sisetööde elektrik, tase 5, kutsekvalifikatsioon; 5) keskharidus ning jaotusvõrgu ja sisetööde elektrik, tase 4, kutsekvalifikatsioon ja selle omistamisest alates vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul; 6) elektrialane kutsekeskharidus ja vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt nelja aasta jooksul; 7) muu tehnilise eriala kõrgharidus, kui elektriala põhi- ja eriainete õppemaht on vähemalt 30 ainepunkti, ja vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kolme aasta jooksul või 8) keskharidus ning B1-klassi pädevustunnistus ja selle andmisest alates vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul.
(3) B1- või C-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema, kas: 1) elektrialane kõrgharidus ja vastava elektritöö kogemus, mis on omandatud vähemalt poole aasta jooksul; 2) muu tehnilise eriala kõrgharidus, kui elektriala põhi- ja eriainete õppemaht on vähemalt 30 ainepunkti, ja vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt ühe aasta jooksul või 3) elektrialane kutseharidus või sisetööde elektrik, tase 3, kutsekvalifikatsioon ja vastava elektritöö kogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul.
(4) Elektripaigaldise projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks on elektrialane kõrgharidus. Erandina võib sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires projekteerimistöö tegemise õiguse, kui isik tõestab veenvalt oma projekteerimistöö tegemise oskust ja sellealast varasemat töökogemust.
(5) Hariduse ja töökogemuse olemasolu tõendab taotleja usaldusväärse tõendusmaterjali esitamisega sertifitseerimisasutusele, kes hindab taotleja vastavust taotletava pädevusklassi haridus- ja töökogemuse nõuetele. Vajadusel tuleb pädevustunnistuse taotlejal esitada täiendavaid dokumente väljaõppe, täidetud tööülesannete ning muude isiku sertifitseerimise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.
(6) Hariduse ja töökogemuse olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemus vastavad Eestis omandatavale tasemele. Elektrialaseks kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-elektriku diplomit.