Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus
3 § muudetud+732 sõna lisatud−2540 sõna eemaldatud
§ 1Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutminemuudetud
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole;”; 2) paragrahvi 3¹seadust täiendatakse lõikega§-ga 4¹² järgmises sõnastuses: „(§ 4¹) Isiku tuvastamist võimaldav infotehnoloogiline lahendus on Eesti Töötukassa elektrooniline iseteeninduskeskkond, mis on kättesaadav Eesti Töötukassa veebilehe kaudu².”; 3) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ Ajutine töötamine
(1) Isik esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks Eesti Töötukassale avalduse ja nõutavad dokumendid isiklikult Eesti Töötukassa kohalikus osakonnas või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu.
(2) Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja muud kontaktandmed. Lisaks kantakse töötuna arvelevõtmise avaldusele andmedAjutine töötamine käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolude kohta.”; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Isiklikul pöördumisel Eesti Töötukassasse esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmist taotlev isik isikut tõendava dokumendi. (2²) Eesti Töötukassal
§ 2Töötuskindlustuse seaduse muutminemuudetud
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 3 punkt6 täiendatakse lõikega 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingugaKindlustatul ei oleteki õigust töötuskindlustushüvitisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 4² sätestatud teisiti, võiajutise töötamise alusel.”; 2) paragrahvi 126 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:pärast sõnu „3) kindlustatu töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse
§ 3Seaduse jõustuminemuudetud
(1) Käesolev seadus jõustub 20142020. aasta 1. mailseptembril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 9 jõustub 2020. aasta 1. augustil.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid
arveloleku ajal töötamine töölepingu
või
nende puudumist.”; 5) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis
töövõtu
-
või usaldusühingut esindama volitatud osanik
,
välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht;”; 6) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §
käsundus
-
s 9 nimetatud juhtimis-
või
kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;”; 7) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kellele on väljastatud koolitusluba”; 9) paragrahvi 17 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti Töötukassa osutab tööharjutuse teenust ise või sõlmib
muu
teenuse osutamiseks
halduslepingu
sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek
,
milles määratakse kindlaks:”; 10) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus
mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva
.
(2)
Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu
Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus
,
kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt
kuid kõige rohkem
12
kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse §
(3) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes
24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24
 
2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral
kalendrikuud
.
(
4) Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes
3
nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1
)
andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta; 2) palgatoetuse maksmise periood; 3) eeldatav töötasu suurus
Ajutise töötamise eest makstav tasu
ühes
kuus; 4) tööandja kohustused; 5) lepingu lõppemine.
(5) Palgatoetuse suurus ühes
kalendrikuus
on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50
kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40
 protsenti
halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud
käesoleva kalendriaasta kuu
töötasu
alammäär
alammäärast
.
Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
(6) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.
(7) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.
(8) Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
(9) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.
”;
11
2
) paragrahvi
19
5
täiendatakse lõikega
2
1
¹ järgmises sõnastuses: „(
2
1
¹)
Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana
Töötu on kohustatud viivitamata teatama Eesti Töötukassale ajutisest töötamisest
.”;
12
3
) paragrahvi
19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad
„
(3) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab
isiklikult
Eesti Töötukassa
30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates.
(
kohalikus osakonnas või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu”;
4)
Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
paragrahvi 7 lõike
1
) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
punkti
3
) isikule
täiendatakse pärast sõna „juhtudel” tekstiosaga „
,
kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees; 5) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 6) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust; 7) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust
välja arvatud
käesoleva seaduse
alusel; 8) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.
§-s 4² nimetatud ajutise töötamise korral
”;
13
5
) paragrahvi
19 täiendatakse lõigetega
7
¹
lõiget 1 täiendatakse punktidega 11
ja
7²
12
järgmises sõnastuses: „
(7¹
11
)
Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem
kui
kuue kuu möödumisel toetuse
töötu
pangakontole ülekandmisest, pikeneb
ajutise töötamise aeg ületab
käesoleva
paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra. (7
seaduse § 4
²
) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu
lõikes 2 sätestatud aega ühes kalendrikuus
või
on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.”
24-kuulise perioodi jooksul
;
14) paragrahvi 19 lõiget 8 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka
12
 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast;”; 15
)
paragrahvi 19 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ettevõtluse alustamise toetust kasutati
kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab
käesoleva
paragrahvi lõike
seaduse §
4
punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil
² lõikes 3 sätestatud piirmäära
.”;
16
6
) paragrahvi
19
26 lõiget 2
täiendatakse
lõikega 8¹
punktidega 9 ja 10
järgmises sõnastuses: „
(8¹) Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt.”; 17) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Käesoleva seaduse §-des 18–20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 
9
–17
)
, ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12).
(2) Käesoleva
käesoleva
seaduse §-
des 18, 20 ja 23
s 4²
sätestatud
tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 
ajutise töötamise eest makstavat tasu
;
800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus
-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas üldise grupierandi määrusega juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 
4¹ lõike
1
nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning isik, kelle tööle rakendamise
alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel
või
töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 või 20 sätestatule.
(3) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele
Euroopa
Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks
Liidu toetusest kaasrahastatavat Eesti Töötukassa makstavat tasemeõppes osalemise toetust
.”;
18
7
) paragrahvi 26
lõike 2 punktis
lõiget
6
asendatakse arv „61” arvuga „101”; 19) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse
¹ täiendatakse pärast
sõna „
viie
hõivatuse
”
sõnaga
sõnadega
„
kümne”; 20) paragrahvi 29 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.”; 21) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse
ja
sõnastatakse järgmiselt: „
(6) Töötutoetus makstakse: 1) töötu pangakontole Eestis maksja kulul; 2) töötu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või 3) töötu Eesti Töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
ajutise töötamise
”;
22
8
) paragrahvi
35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Stipendiumi makstakse kord kuus käesoleva seaduse §
31 lõikes
6 sätestatud korras.”; 23) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Sõidu- ja majutustoetuse maksmine ning toetuse määr”; 24) paragrahvi 37 lõige
1
tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud korras.”; 26) paragrahvi 41 lõikes 1
lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Eesti Töötukassa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku.”; 28) paragrahvi
§-ga
43
täiendatakse lõigetega 15–18
³
järgmises sõnastuses: „
(15) 2014. aasta 1. mail töötuna arvel olnud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse
§
 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht võib olla töötuna arvel kuni 2014
43³
.
 aasta 1
Ajutise töötamise järelhindamine Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga analüüsib hiljemalt 2022
.
 novembrini.
(16) Käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punkti 3 kohaldatakse töötu suhtes, kes on tööle või teenistusse asumisele eelneva 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud, kui tema töötuna arvelolek enne 2014. aasta 1. maid on olnud lõpetatud kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni § 6 lõike 5 punktis 8 sätestatud asjaoludel.
(17) Töötul, kellel ei ole täitunud
aastal
käesoleva seaduse §
26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180
-
päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse §
s
 
30 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui: 1) ta on jäänud 12 kuu jooksul töötutoetuse määramise päevast arvates uuesti töötuks; 2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktis 
4
või 4¹ nimetatud asjaoludel ja 3) ta vastab muudele käesolevas seaduses
²
sätestatud
töötutoetuse saamise tingimustele.
(18) Enne 2014. aasta 1. maid sõlmitud halduslepingu alusel palgatoetuse maksmisele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud tööturuteenuste
ajutise töötamise rakendamise mõju
ja
-toetuste seaduse redaktsiooni
tulemuslikkust
.”.
lepingu
alusel
teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.
”
tekstiosaga „, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 
;
4² nimetatud ajutine töötamine,”;
3)
paragrahv 12¹ tunnistatakse kehtetuks; 4)
paragrahvi
144 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
7 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses
: „(
4) Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku: 1) pangakontole Eestis maksja kulul;
2
³
)
pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga
Töötuskindlustusstaažina
ei
ole sätestatud teisiti
arvestata perioodi
,
või 3) töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul
millal isik töötas ajutiselt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² tähenduses
.”;
5
4
) paragrahvi
22 lõikes 4 asendatakse sõnad
7 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu
„
töötaja pangakontole
tööle asumisel
”
sõnaga
tekstiosaga
„
töötajale
, välja arvatud ajutine töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4² tähenduses,
”;
6
5
) paragrahvi
22 lõike 5 punkt
8 lõige
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(
2)
töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või”; 7) paragrahvi 22 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) töötaja töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.”; 8) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses: „
(20)
Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus
töötuskindlustushüvitisele
hüvitise kasutamata osale juhul
, kui
ta
: 1)
ta
on
pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel; 3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud
käesoleva seaduse §
 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.”; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil tema käesoleva seaduse § 
7 lõikes
 
3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud
kindlustusstaaži
kindlustusstaaž loeti
nulliks
lugemise päevast arvates 12
, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike
 
kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud
2 punktis 
;2
) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014
sätestatud perioode
.
aasta
”; 7) paragrahvi 9 lõike
1
. novembril
neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasu ega
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 
6 lõike
4² lõikes
 
5 punktis 
3 nimetatud ajutise töötamise eest makstud tasu.”
;
4
8) paragrahvi 9 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis ja enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis
või
Šveitsi Konföderatsioonis, arvutatakse tema ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus käesoleva paragrahvi lõike
 
1 kohaselt talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.”; 9) paragrahvi 9 lõike
4
¹ nimetatud asjaoludel
punktid 1
ja
3
2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1
)
ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud
60% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 40% 101. kalendripäevast kuni
töötuskindlustushüvitise
saamise tingimustele
perioodi lõpuni.”; 10) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates
,
välja arvatud käesoleva
kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste