(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 5 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 14072023/20132831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 242023/2831, 15.12.2013, lk 1–82023), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on § 5 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.
(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või Euroopa Innovatsioonipartnerluse (edaspidi EIP) töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.
(1) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab tema eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel olema justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest: 1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011); 2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012); 3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013); 4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014); 5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015); 6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016); 7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021); 8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023); 9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10); 10) joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11). (2) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, peab ta vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 4000 euro; 2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,7; 3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui üks; 4) taotlejal ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneril ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 5) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneri kohta ei ole taotluse esitamise tähtpäevale järgneva päeva seisuga karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, tarbijakaitseseaduse §-s 45, 46, 47 või 471, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 125, 126, 1261 või 1266, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 või karistusseadustiku §-s 522, 551, 364, 365, 372 või 375 sätestatud süütegude toimepanemise eest; 6) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partner ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 7) taotleja ja § 6 lõikes 1 nimetatud partner on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas; 8) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti; 9) äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad või kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja selle äriregistrile esitamise tähtpäev ei ole saabunud, peavad olema kättesaadavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud. (3) Taotlejaks oleva mittetulundusühingu puhul peab üksnes selle koosseisu kuuluva vähemalt kolme liikme põhitegevusalaks olema lõikes 1 nimetatud tegevusala ning need liikmed peavad vastama lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele. (4) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud EIP töörühm, peab ta vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 55 sätestatud eesmärkidele, artikli 56 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 57 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele ning EIP töörühma liikmed peavad vastama lõike 2 punktides 3–7 sätestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele. (5) Lõike 2 punktis 2 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 0,7 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle sätestatust suurem võlakordaja on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50 protsendi taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajalike sisendite hooajalisest kokkuostmisest. Tavapäraselt suureks loetakse selliseid lühiajalisi kohustusi, mis on samas suurusjärgus varasemate aastate vastavate kohustustega, mida kinnitavad taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud. (6) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud näitajate arvutamisel ümardatakse näitaja väärtus täpsuseni kaks kohta pärast koma. (7) Vähese tähtsusega abi saaja peab lisaks vastama järgmistele nõuetele: 1)
(1) Toetust antakse kuni 90 protsenti toetatava projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi andmise korral on toetusmäär taotleja kohta kuni 90 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui § 4 lõike 7 punktis 1 sätestatud 200300 000 eurot vähese tähtsusega abi saaja kohta.
(3) Kui § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised: 1) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas asjaomased rakendusuuringud, seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest; 2) tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.
(4) Toetust on võimalik saada lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsendi võrra rohkem, ent mitte rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 2 tähenduses, projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest; 2) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused; 3) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.
(5) Toetuse maksimaalne suurus on 350 000 eurot abikõlblikest kuludest projekti kohta.
(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, võib iga taotleja taotleda toetust lõikes 1 või 2 sätestatud määral, kui ta vastab lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele, või lõikes 3 sätestatud määral, kui ta ei vasta lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.