Üldsätted (1) Mustvee linnal on Mustvee Linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kinnitatud kassapõhine eelarve, mille osad on: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. (2) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
Eelarve koostamine (1) Mustvee linna eelarve (edaspidi eelarve) eelnõu koostamiseks esitavad linnavalitsuse valdkondade eest vastutavad isikud ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid (edaspidi eelarveüksuse juht) Mustvee linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks kirjalikud põhjendatud ettepanekud, võttes aluseks linna arengukava ja eelarvestrateegia ning asutuse arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad õigus- ja haldusaktid. (2) Linnavalitsus koostab linna esialgse tasakaalustatud eelarve eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekuid arvestades 1. novembriks ning teatab kulude piirsumma eelseisva eelarveaasta kohta eelarveüksuse juhtidele. Eelarveüksuse juhid esitavad vajadusel eelarvele täpsustused või vastulaused koos põhjendustega. (3) Eelarveüksuste eelarveprojektide läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus planeeritavate tulude laekumise tõenäosust ja taotletavate kulude põhjendatust, nende vastavust kehtivatele seadustele ning muudele õigusaktidele ning vajadusel korrigeerib projekte lähtuvalt eelarve tulude prognoosist. (4) Linnavalitsus esitab volikogule vastuvõtmiseks eelarve eelnõu vastavalt käesoleva määruse § 3 sätestatule. (5) Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.detsembril.
Eelarve ülesehitus (1) Eelarve koosneb järgmistest osadest: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelarveosade detailsus (liigendus) peab vastama KOFS-i § 7-11 toodud ülesehitusele ja liigendusele. (3) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
Eelarve koostamise ja vastuvõtmise detailsus ning sisu (1) Volikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel kinnitab linnavalitsus eelarve järgmiselt: 1) põhitegevuse kulud tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks kahekohaliste kuluartiklite lõikes; 2) investeerimistegevuse kulud tegevusalade lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks ja põhivara soetuse kuludeks. (2) Kulude ja tulude arvestus raamatupidamises toimub klassifikaatori kõige detailsemal tasandil, vastavalt Rahandusministri määrusega kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide koodide lõikes. (3) Eelarveüksuse juhid liigendavad eelarve kuludeks kõige detailsemal tasandil.
Eelarve eelnõu seletuskiri (1) Eelarve eelnõu esimese lugemise seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korda § 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta; 3) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 4) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks; 6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta; 7) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta. (2) Eelarve eelnõu teise lugemise seletuskirjas sisalduvad ettepanekud, mis on eelarve eelnõusse sisse viidud, samuti ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel, koos põhjendustega nende eelarvesse mittelülitamise kohta. Sama nõue kehtib eelnõu teisele lugemisele järgnevate lugemiste puhul. (3) Esimese ja teise lugemise seletuskirjade alusel koostatakse pärast eelarve vastuvõtmist koondseletuskiri, mis säilitatakse koos eelarve õigusaktiga. Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Mustvee linna veebilehel. Seletuskiri on veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.
Reservfond Eelarve vahenditest võib moodustada reservfondi. Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt ettenägematute kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud reservfondi kasutamise korra alusel.
Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võetakse vastu seaduses ja käesolevas määruses sätestatud korras. (2) Eelarve eelnõu muutmiseks on kahe lugemise vahel volikogu liikmetel ja komisjonidel õigus 10 tööpäeva jooksul istungi toimumisele järgnevast päevast alates esitada muudatusettepanekuid. Ettepanekud esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või linnavalitsuse e-posti aadressile. (3) Volikogu on kohustatud muudatusettepanekute kohta ära kuulama linnavalitsuse seisukoha. (4) Linnavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava või eelarvestrateegiaga, jms. Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid. (5) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Volikogu võib eelarve teise lugemise järel samal istungil vastu võtta. (6) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb: 1) õigusaktist; 2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) KOFS § 27 lõikest 2; 4) kohtuotsusest. (9) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 8 nimetamata väljamineku volikogu määratud liigenduses ühe kaheteistkümnendiku ulatuses: 1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.
Lisaeelarve (1) Eelarveüksuse juhil on õigus teha ettepanekuid eelarves muudatuste tegemiseks, mis jäävad eelarveüksuse alaeelarve raamidesse. (2) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve jaotuse kohta. (3) Lisaeelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt üks lugemine. Volikogu võib lisaeelarve samal istungil vastu võtta. (4) Lisaeelarvet ei koostata, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves. (6) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. (7) Vastuvõetud lisaeelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse linna veebilehel seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmise eest vastutab eelarveüksuse juht. Eelarve täitmise kontrolli ja analüüsi teostab linnavalitsus. (2) Eelarves määratud kulude ja finantseerimistehingute katteks ette nähtud vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, arvestades käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud. (3) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. Riigieelarvest täiendavalt eraldatud sihtotstarbelised toetused ja eraldised ning nendele vastavad kulud lisab linnavalitsus eelarvesse nende laekumisel korralduse alusel, informeerides sellest volikogu. (4) Eelarveüksusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud vahendite piires. (5) Eelarveüksus võib sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal. (6) Hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäeval väljastab linnavalitsuse raamatupidamine eelarveüksusele eelarve täitmise aruande eelneva kuu lõpu seisuga. (7) Alaeelarve piires kulude ümberjaotamise vajaduse otsustab linnavalitsus eelarveüksuse juhi vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Kulude tegemine on lubatud ainult pärast eelarvesse muudatuse sisseviimist. (8) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on linnavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud kulude tegemist. (9) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (10) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
Laenude võtmine (1) Laen käesoleva korra tähenduses on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub tagastama lepingus ettenähtud tähtajal ja korras. (2) Linnale laenude võtmise otsustab linnavolikogu. (3) Laenulepingute sõlmimist ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.
Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande esitab linnavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme (7) tööpäeva jooksul linna veebilehel.
Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Mustvee Linnavolikogu 28.09.2012 määrus nr 13 „Mustvee linna eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord.“ (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.