Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
5 § muudetud1 § eemaldatud+1682 sõna lisatud−533 sõna eemaldatud
§ 1Sotsiaalhoolekande seaduse muutminemuudetud
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 lõikest47 lõike 3 jäetakse välja tekstiosa³ punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on vajalik hooldusteenust saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja arvatud juhul, kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutusühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;”; 2) paragrahvi 7250 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 311 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi 77 lõikes 9 sätestatud summa järgmiste abivahendite puhul: 1 asendatakse tekstiosa „või kohaliku omavalitsuse üksusele” tekstiosaga „) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid; 2) abivahendid, kohaliku omavalitsuse üksusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele
§ 2Sotsiaalmaksuseaduse muutminemuudetud
Riikliku pensionikindlustuse seaduse 13. peatükki täiendatakse §-ga 6128 järgmises sõnastusesSotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 6128. Sotsiaalhoolekande seaduse 6 lõike 1 punktis 2” tekstiosaga „§ 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule rahvapensioni määramine ja maksmine
( 6 lõike 1 punktides 2 ja 5”; 2) Sotsiaalkindlustusamet määrab hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil käesolevas seaduses sätestatud rahvapensioni sotsiaalhoolekandeparagrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatu puhul kantakse sotsiaalmaks käesoleva paragrahvi lõike 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule4 kohaselt üle üksnes sotsiaalmaksu osalt, kesmis
§ 3Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutminemuudetud
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT ISotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine” tekstiosaga „, 28.04.2022, sealhulgas pensioniinfo avaldamine”; 2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) § 6 lõige 5isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.”; 3) paragrahvi 38 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „asutab ja selle”; 4) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) isiku üldandmed, isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt, elamisloa ja -õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti Vabariiki saabumise ja siit lahkumise kohta;”; 5) Käesoleva seaduse §paragrahvi 39 lõike 1 punkt 37 jõustub 2025. aasta 1. juulil.punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „, samuti andmed pensioniks kogutud õigustest ülevaate saamiseks ning pensioni suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks”
§ 4Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutminemuudetud
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahviVäärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõikestlõige 3 jäetakse välja tekstiosa³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9,(3³) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks ja isikute nõustamiseks.”.
§ 5Seaduse jõustuminemuudetud
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: (1) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Hüvitise andjal on õigus maksta isikule kõik rahalised hüvitised ühele arvelduskontoleKäesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 23 ja 24 ning § 2 jõustuvad 2026.”; aasta 1. jaanuaril.
(2) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõigetes 3Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 7, 11, 12, 13, 19, 20 ja 3¹”22 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.
§ 6Seaduse jõustumineeemaldatud
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ja 12 ning § 3 jõustuvad üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 ja § 4 jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil.
mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul; 3) üüritavad abivahendid.
”;
4
3
) paragrahvi
91 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
71 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses
: „
6) valmistama isikut ette võimaluse korral iseseisvalt ilma toetuseta tööle asuma
Teenust saama õigustatud isik peab kümne tööpäeva jooksul talle teenusekoha pakkumisest arvates pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest Sotsiaalkindlustusametit teavitama
.”;
5
4
)
paragrahvi 91 täiendatakse lõikega
seaduse
3
. peatükki täiendatakse 7³. jaoga
järgmises sõnastuses: „
7³. jagu Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus § 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk
(
3
1
)
Töötamise toetamise teenuse
Viipekeele kaugtõlketeenus on lühiajaline spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu kuulmislangusega inimestele päevasel ajal osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises.
(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatav tõlketeenus, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises ja mille
osutamise käigus
võib
edastab kirjutustõlk eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis. § 13013. Teenust saama õigustatud isikud Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust on isikul, kes vastab ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue); 2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust; 3) tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tal tuvastanud kuulmislanguse. § 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine
(1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.
(3) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine
teenuseosutaja
pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd
poole pöördumisega.
(4) Kui isikul ei ole vähenenud töövõimet või puude raskusastet tuvastatud
,
tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta.
(5) Viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutamiseks õigus töödelda teenust taotleva ja saava isiku isikuandmeid,
sealhulgas
tööd
eriliiki isikuandmeid
,
mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust
mis on vajalikud teenuse osutamiseks.
(6) Viipekeele kaugtõlketeenus
ja
juhendamist
kirjutustõlketeenus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga
.
§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse rahastamine Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.
”;
5) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,” sõnadega „kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja”;
6) paragrahvi
92
131
täiendatakse
punktiga 1
lõikega 6
¹ järgmises sõnastuses: „
1
(6
¹)
tal
Last, kes
on
tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime
saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis
,
välja arvatud juhul
gümnaasiumis
,
kui ta on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §
kutseõppe tasemeõppes või Haridus
-
s
ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva paragrahvi lõike
 
7 sätestatud vanaduspensioniikka;
5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
”; 7) paragrahvi
92 punkt
132 lõige
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(
2)
ta vajab enne tööle asumist või töötamise ajal pidevalt toetust
Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7
ja
juhendamist
 
;
8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.
”; 8) paragrahvi
134 lõikes 6 ja § 140 lõikes
132 lõiget
5
asendatakse tekstiosa
täiendatakse pärast sõna
„
§ 28 lõikele 3
vahel
” tekstiosaga „
, ega lepingut, mis on sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse
§
-le 28
 131 lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise
”; 9) paragrahvi
139¹
132
lõige
3 tunnistatakse kehtetuks
6¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6¹) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse, et teha selgeks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid.”
; 10) paragrahvi
139
132 täiendatakse lõigetega 6
²
lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 11
–64 järgmises sõnastuses: „(6²
)
seaduse 3
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks
.
peatüki 10
(6³) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja taotleja täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks
.
jagu tunnistatakse kehtetuks
(64) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata hiljemalt neljanda ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral.”
;
12
11
) paragrahvi
160
132
täiendatakse
lõigetega 44 ja 45
lõikega 8
järgmises sõnastuses: „
(
44
8
)
Käesoleva
Kui taotleja või tema perekonnaliige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul ajateenistuses, ei võeta ajateenistuses viibiva isiku puhul toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks kehtestatud toimetulekupiiri. Kui ajateenistuses viibiv isik on käesoleva
seaduse §
92
 133 lõike 5
punktis
 
1¹
sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis
nimetatud laenu saaja
,
kui
siis ei arvestata seda eluasemekuluna. Kui ajateenistuses viibiv
isik on
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80
laenu kaassaaja, arvestatakse vastavat kulu 50
 
protsenti
protsendi ulatuses
.
”; 12) paragrahvi 133 lõiget 2³ täiendatakse pärast sõna „tulu” sõnadega „ja ettevõtluskontole kantud tulu”; 13) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „
(
45
4¹
)
Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule
Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhtudel toimetulekutoetuse arvestamisel mitte arvestada taotleja ja tema perekonnaliikmete käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ulatuses
,
kes on võetud töötamise toetamise teenuse järjekorda, kuid kellel
mis taotlusele eelnenud kalendrikuu kohta kokku
ei
ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes
ületa perekonna esimese liikme puhul kolmekordset ning iga järgmise perekonnaliikme puhul poolteisekordset Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi ümardatuna täiseuroni.”; 14) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise” sõnadega „esmase toimetuleku”; 15) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(8) Üüri
ei
ole riikliku pensionikindlustuse
võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürileandjaks ja üürnikuks on käesoleva
seaduse
alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80
§
 
protsenti
131 lõike 7 punktis 1 või 2 nimetatud isikud või kui üürileandjaks on äriühing
,
suunamisotsuse töötamise toetamise teenuse saamiseks
mille osanik
,
kui
aktsionär või juhtorgani liige
on
täidetud muud käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimused
taotleja ise või temaga abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või üleneja sugulane
.”;
13
16
)
seaduse
paragrahvi 133 lõike
9
¹ punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus” sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust”; 17) paragrahvi 133 lõiget 9¹ täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht
.
peatüki 1
”; 18) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega; 11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures
.
jagu
”; 20) paragrahvi 134
täiendatakse
§-ga 1606
lõikega 6¹
järgmises sõnastuses: „
§ 1606
(6¹) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie sendi täpsusega taotleja kasuks
.
Paragrahvi 140 rakendamine Käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud sotsiaaltoetust
”; 21) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks,
on
õigus saada isikul
kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.”; 22) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Last
, kes on
asunud Eestisse elama enne 2024.
saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike
 
1 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.”; 23) paragrahvi 139³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.”; 24) paragrahvi 139³ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Pensionäritoetuse maksmise määr on pensioni määr, millest väiksema pensioni netosumma korral makstakse pensionäritoetust. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud
aasta
teise kvartali kohta. (
1
²) Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hiljemalt eelarveaasta 31
. 
jaanuari
märtsil
.”.
vastab
käesoleva seaduse
§ 
22
6
lõike 1 punktis 
1 sätestatud rahvapensioni saamise tingimustele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
5
nimetatud
isikule, kes sai sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetuse maksmise ajal ka muud sissetulekut, mille suurus oli alla rahvapensioni määra kalendrikuus, makstakse rahvapensioni ka juhul, kui isik saab mõne teise riigi pensioni, mille suurus on alla rahvapensioni määra kalendrikuus