Käesolev määrus sätestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja aruannete sisule, ja esitamise korrale ning nende koostamise metoodikale, sealhulgas aruannete skeemidele ja aruannetes kasutatud kirjete sisule, samuti määrab kindlaks fondivalitseja omavahendite ja püsivate üldkulude arvutamise metoodika.
Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele äriühingutele, kes on fondivalitsejad «Investeerimisfondide seaduse» § 9 mõistes.
Käesolevas määruses ja selle lisades olevate aruannete täitmisel kasutatakse mõisteid käesoleva määruse §-des 5–8 esitatud tähenduses.
Mõisteid klientide, emitentide ja nõude vastaspoolte kohta kasutatakse rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” §-s 4 nimetatud tähenduses.
(1)Repotehing on leping, mille alusel aruandev fondivalitseja müüb väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.
(2)Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev fondivalitseja ostab väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.
(3)Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.
(1)Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiuse sertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.
(2)Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.
(3)Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.
(4)Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).
(5)Tagatishoius on hoius, mille osas on fondivalitseja andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.
(1)Väärtpaberina käsitatakse väärtpaberit Väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses.
(2)Võlaväärtpaber on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis väljendab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.
(3)Investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku või aktsia all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osaku või aktsia omaniku proportsionaalset osalust fondi varast.
(4)5
(5)Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.
(6)Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
(7)Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
(8)Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.
(9)Investeerimisfondi osak on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale investeerimisfondi varast.
(1)Omavahendite minimaalsuuruse määratlemisel tuleb lähtuda «Investeerimisfondide seaduse» §-st 87, arvestades «Investeerimisfondide seaduse» §-s 89 sätestatud erisustega.
(2)Kui fondivalitseja omavahendid on väiksemad «Investeerimisfondide seaduse» § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja omavahendite kooskõlla viimiseks nimetatud seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.
(1)Püsivad üldkulud võetakse arvesse lähtudes «Investeerimisfondide seaduse» § 88 lõigetest 1–4.
(2)Fondivalitseja püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmistel kasumiaruande kirjetel kajastatud summad: 1) «Tegevuskulud»; 2) «Põhivara kulum ja väärtuse langus»; 3) «Muud ärikulud».
(1)Fondivalitseja on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1) «Fondivalitseja bilanss» vastavalt lisale 5; 2) «Fondivalitseja kasumiaruanne» vastavalt lisale 6; 3) «Fondivalitseja teenustasude aruanne» vastavalt lisale 7; 4) «Fondivalitseja hallatavate varade aruanne» vastavalt lisale 8; 5) «Omavahendite aruanne» vastavalt lisale 10. 6) "Fondivalitseja finantsvarade aruanne” vastavalt lisale 11.
(2)Aruannete esitamisel peab fondivalitseja kasutama järgmisi Finantsinspektsiooni määratud aruannete koode: 1) «Fondivalitseja bilanss» koodiga 51; 2) «Fondivalitseja kasumiaruanne» koodiga 52; 3) «Fondivalitseja teenustasude aruanne» koodiga 521; 4) «Fondivalitseja hallatavate varade aruanne» koodiga 513; 5) «Omavahendite aruanne» koodiga 53. 6) „Fondivalitseja finantsvarade aruanne” koodiga 514.
(1)Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruanded esitatakse üks kord kvartalis hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu kahekümne viiendaks kalendripäevaks.
(2)Juhul kui käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruanded esitada puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(1)Aruanded koostatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus, välja arvatud, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(2)Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, välja arvatud, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(3)Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
(4)Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga.
(5)Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates.
(1)Bilansi ja kasumiaruande koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti hea raamatupidamise tavaga või Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.
(2)Aruannete koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisades 1–4 ja 9 toodud aruannete skeemidest ja koostamise juhenditest.
(3)Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud.
(4)Fondivalitseja bilansis ei kajastata fondivalitseja valitsetavat klientide vara.
(5)Kliendi korraldusel, kuid fondivalitseja enda arvel soetatud väärtpaberid kajastatakse nõudena kliendi vastu tingimusel, et väärtpaberitega seotud riskid ja hüved kuuluvad kliendile.
(6)Finantsinspektsioonile esitatavates aruannetes kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade õiglase väärtuse muutus kasumiaruandes. Finantsvarade ümberhindluse reservi ei kasutata.
(7)Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel.
(8)Omavahendite koostisosad võetakse arvesse bilansilises väärtuses fondivalitseja bilansi alusel, kui «Investeerimisfondide seadusest» või käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(9)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul avaldab varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude mõõtmise ja kajastamise viis mõju fondivalitseja omavahendite suurusele, võib Finantsinspektsioon määrata fondivalitsejale mõõtmise ja kajastamise viisi. Määratav mõõtmise ja kajastamise viis peab olema kooskõlas fondivalitseja rakendatava raamatupidamise tavaga.
(10)Fondivalitseja rakendab käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel määratud varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude mõõtmise ja kajastamise viisi käesoleva määrusega kehtestatud aruannetes.
(1)Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.
(2)Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.
(1)Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõudeid andmevahetuse turvamisele.
(2)Aruandes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.
(1)Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.
(2)Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat.
(3)Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aruande esitaja on varem esitatud andmetes tuvastanud vea või on toimunud eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtete muutumine.
Fondivalitseja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. a määrusega nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele”.
(1)Finantsinspektsioon tuvastab aruannete esitamisel nende esitaja iga kord.
(2)Aruannete esitaja isikusamasus tuvastatakse aruannete esitamisel avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.
(3)Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel: 1) volitatud töötaja nime; 2) volitatud töötaja sõrmejälje; 3) aruandekohustuslase nime; 4) aruande esitamise aja; 5) aruande koodi.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1)Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. aprillil ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2009. aasta 30. juunil või hiljem. Aruanded, mille aruandeperiood lõppes 2009. aasta 31. märtsil koostatakse ja esitatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel.
(2)Käesoleva määruse 1. jaanuaril 2010 jõustunud muudatusi kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2010. aasta 31. jaanuaril või hiljem.
(3)Käesoleva määruse 2015. aasta 30. septembril jõustunud muudatusi kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2015. aasta 30. septembril või hiljem.