Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses: „(3³) Käesolevat seadust ei kohaldata vedelkütustest bensiinile, mille tihedus standardis EN ISO 4259 nimetatud katsemeetodi alusel temperatuuril 15 ºC on alla 720 kilogrammi kuupmeetri kohta ja mis sama katsemeetodi alusel sisaldab: 1) hapnikku – kuni 0,1 mahuprotsenti; 2) alkeene – kuni 1,0 mahuprotsenti; 3) aromaatseid süsivesinikke – kuni 1,0 mahuprotsenti.”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9² järgmises sõnastuses: „9²) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on elektrituruseaduse tähenduses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maanteetranspordis kasutusse andmine;”; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) täiustatud biokütus on biokütus, mida toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) IX lisa A osas nimetatud toorainest.”; 4) paragrahvi 2¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks vähemalt 10 protsenti.”; 5) paragrahvi 2¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks vähemalt 7,5 protsenti.”; 6) paragrahvi 2¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks vähemalt 8,5 protsenti.”; 7) paragrahvi 2¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse kahekordsena.”; 8) paragrahvi 2¹ lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 2¹ täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Lõpptarbimisse antud elektrienergia energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse viiekordsena. (4²) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines võrgust elektrituruseaduse tähenduses, kujuneb lõpptarbimisse antud elektrienergia koguseks mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogus megadžaulides korrutatuna lõpptarbimisse andmise aastale eelnenud üle-eelmise aasta riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga elektrienergia lõpptarbimisest protsentides; 2) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines üksnes taastuvast energiaallikast elektrienergiat tootvast tootmisseadmest otseliini kaudu elektrituruseaduse tähenduses, on lõpptarbimisse antud elektrienergia kogus võrdne samas mõõtepunktis lõpptarbimisse antud elektrienergia kogusega.”; 10) paragrahvi 2¹ lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Lõpptarbimisse antud elektrienergia energiasisaldus võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse neljakordsena.”; 11) paragrahvi 2¹ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet ei rakendata: 1) oktaaniarvuga 98 bensiini puhul; 2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel; 3) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud korralduse alusel; 4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud vedelkütusega varustamisest tingitud eriolukorra ajal.”; 12) paragrahvi 2¹ lõikes 9 asendatakse sõnad „teise põlvkonna” sõnaga „täiustatud”; 13) paragrahvi 2¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 4,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.”; 14) paragrahvi 2¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 2,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.”; 15) paragrahvi 2¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5 protsenti. Esimese põlvkonna biokütuse koguenergia osakaalu, mis ületab 0,5 protsenti kütuse koguenergiast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ei võeta.”; 16) paragrahvi 2¹ lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 2² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2². Tarnijate ning biometaani ja elektrienergia lõpptarbimisse andnud isiku vahelised kokkulepped (1) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ja lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet võib tarnija osaliselt või täielikult täita § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel omandatud tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia § 24 lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aasta statistikaga. (2) Tarbimisse lubatud või lubatavat biokütuse ning lõpptarbimisse antud või antavat biometaani või elektrienergia koguenergia statistikat müüakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistika ei ole statistika tekkimise hetkeks müüdud, müüakse see üksnes digitaalse keskkonna vahendusel enampakkumisel sõlmitud kokkuleppe alusel. (3) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud aruande esitamise aastal võivad tarnija ja biometaani või elektrienergia lõpptarbimisse andnud isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe alusel iga kuu teisele tarnijale tema kohustuse täitmiseks § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas statistiliselt üle kanda biokütuse koguenergiat tarbimisse lubatud bensiini või diislikütuse koguenergias. Kokkulepe peab sisaldama muu hulgas kokkuleppe sõlminud isikute nimesid, statistiliselt ülekantavat koguenergia kogust megadžaulides ja ajavahemikku, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb. (4) Kui käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna töös esineb tehnilisi takistusi ja maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur on nendest takistustest teadlik, võib süsteemi mittetöötamise ajal sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuleppe kirjalikult digitaalset keskkonda kasutamata. Sellisel juhul esitatakse kokkulepe koos käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud aruandega Keskkonnaametile.”; 18) seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses: „§ 26. Biokütuse ja elektrienergia statistikaga kauplemise korraldamine (1) Käesoleva seaduse § 2² lõikes 2 nimetatud kokkulepete aluseks oleva statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauplemine toimub süsteemihalduri loodud digitaalse keskkonna kaudu, mis on osa maagaasiseaduse § 10² lõikes 1 nimetatud digitaalsest keskkonnast. (3) Süsteemihaldur edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud digitaalsesse keskkonda iga kuu 10. kuupäevaks järgmised andmed: 1) isiku nimel kalendriaastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia kogus megadžaulides; 2) selle isiku nimi ja registrikood, kelle nimel käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kogused lõpptarbimisse anti. (4) Biokütuse ja elektrienergia statistikaga kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 19) paragrahvi 5¹ lõike 4 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Tarnija kinnitab eelmises lauses nimetatud andmete õigsust kütuse käitlemise andmekogus. Tarnija ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 123¹ lõikes 5 nimetatud tarnija lisavad andmekogusse käesoleva seaduse § 2³ lõikes 2 nimetatud andmed, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 123³ lõikes 2 nimetatud ja lõike 6 alusel kehtestatud määruses kütuse tarnija aruandlust puudutavad andmed ning käesoleva seaduse § 2² lõikes 2 nimetatud kokkuleppe sõlminud tarnijate nimed ja registrikoodid, ülekantud statistika koguse megadžaulides ning statistilise ülekande tegemise ajavahemiku.”; 20) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud kütuse tarbimisse lubamisel, kui selle võtab vastu aktsiisilaopidaja väljaspool aktsiisiladu;”; 21) paragrahvi 9 lõige 5³ tunnistatakse kehtetuks; 22) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses: „§ 9¹. Kütuse ja biokütuse proportsionaalne segamine kütuse tarbimisse lubamisel (1) Kütuse tootmine tarbimisse lubamisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava kütuse ning käesoleva seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnanõuetele vastava biokütuse proportsionaalse segamise teel paakautosse on lubatud juhul, kui kütuse käitleja tõendab järelevalvet teostavale isikule sellisel viisil toodetud kütuse vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proportsionaalse segamise teel toodetud kütuse nõuetele vastavuse tõendamise ja kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 23) paragrahvi 33¹ lõikes 2 asendatakse arv „400 000” arvuga „10 000 000”; 24) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 14–16 järgmises sõnastuses: „ (14) Maagaasiseaduse §-s 15 nimetatud süsteemihaldur käivitab käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna hiljemalt 2020. aasta 1. oktoobril. (15) Tarnijatevaheline kokkulepe või tarnija ja biometaani või elektrienergia lõpptarbimisse andnud isiku vaheline kokkulepe, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna käivitumist, võib olla sõlmitud kirjalikult väljaspool nimetatud digitaalset keskkonda. Sellisel juhul esitatakse kokkulepe koos käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud aruandega Keskkonnaametile. (16) Käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 9 nimetatud täiustatud biokütuse kohustusliku osakaalu nõuet võib tarnija 2020. aastal täita lisaks täiustatud biokütusele ka sellise biokütusega, mis on toodetud toorainest, mille Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikult pädev asutus on enne 2015. aasta 9. septembrit määratlenud jäätmena, jäägina, toiduks mittekasutatava tselluloosmaterjalina või lignotselluloosmaterjalina ja millest toodeti biokütust olemasolevas käitises enne 2015. aasta 9. septembrit. Sellise biokütuse energiasisaldus võetakse käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse ühekordsena.”; 25) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.09.2015, lk 1–29); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).”.
(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 19 jõustub 2020. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2021. aasta 1. juulil. (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5 ja 13 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. (5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (6) Käesoleva seaduse § 1 punkt 15 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (7) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.