12 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(1²) Töötajal ja muul isikul ei võimaldata osaleda töövahenduse proovitööl.”; 11) paragrahvi 9 lõike
4
punktid 2‒4
,
lõike 8 punktid 3‒5, lõike 8¹ punktid 3‒5 ja lõike 14 punktid 5‒8 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 9 lõiget 4, lõiget 8 ja lõiget 8¹ täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine.”; 13) paragrahvi 9 lõiget 14 täiendatakse punktiga 9¹ järgmises sõnastuses: „9¹) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine;”; 14) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1 ja 4 ning lõike 2 punktid 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 1, 7 ja 10 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „
(3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale ja tervisest tuleneva takistusega muule isikule makstakse sõidutoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil.”; 17) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, nõustamisteenused, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist; 2) tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;”; 18) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;”; 19) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja nõustamisteenused, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;”; 20) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „kogemusnõustamine,”; 21) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) individuaalsed lahendused, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ja tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.”; 22) paragrahvi 11 lõike 2¹ punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 11 lõike 2¹ punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) individuaalsed lahendused ja tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist.”; 24) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „
(5) Lõigetes 1‒4 sätestatud tööturuteenuse saamise õigus säilib sõltumata sellest, kas inimene vastab tööturumeetmete seaduse
§ 
3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tingimustele.”; 25) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti, võib ta sellega seada järgmised kõrvaltingimused: 1) kohustused ja vastutus, mis tulenevad käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest; 2) kohustused ja vastutus, mis tulenevad vähese tähtsusega abi, riigiabi ning ESF+ vahendite kasutamisest.”; 26) paragrahvi
2 punktid 6 ja 10 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „
(3) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku inimese osalemise proovitööl. Proovitööl tutvub inimene tööandja juures vaba töökoha tööülesannetega ja tööandja töökorraldusega ning tööandja hindab inimese tööoskusi.
(4) Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.
(5) Tööandja tagab proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.”; 29) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 20 lõiked
1
punkt
ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Karjäärinõustamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemisel, aidates tal leida ja mõtestada karjäärikujundamiseks vajalikku teavet, ning suurendada tema teadlikkust oma võimalustest ning tööturu vajadustest ja arengusuundadest.
(2) Karjäärinõustamisel juhendatakse ja nõustatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku teabe otsimisel, tööotsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra kohta, samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega, ning nõustatakse teda karjäärivalikute, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest.”; 31) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 3‒6 järgmises sõnastuses: „
(3) Karjäärinõustamise teenust võib osutada grupitegevusena töötoas või loenguna või EURESe temaatilise töötoana.
(4) Karjäärinõustamise teenuse raames võib korraldada tutvumiskäike tööandjate juurde ja haridusasutustesse ning töövarjupäevi.
(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks: 1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti; 2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid; 3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, teenuse osutamiseks vajalikke lahendusi ning digilahendusi; 4) kaasata spetsialiste või eksperte.
(6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.”; 32) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Tööandja esitab tööpraktika taotluse enne tööpraktika algust ja tööpraktika ei või alata varem, kui töötukassa on teinud otsuse tööpraktika võimaldamise kohta.”; 35) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Tööpraktika võib toimuda pühade ja tähtpäevade seaduse §-des
 
1 ja 2 sätestatud pühade ajal ning töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal ja §-s 53 sätestatud pühadele eelneval tööpäeval lühendatud tööajast kauem vaid tööpraktikal osaleja nõusolekul.”; 36) paragrahvi 27 lõige
5
tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 27 lõike 6 teises lauses asendatakse arv „37” arvuga „40¹”; 38) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „(6¹) Juhendaja peab omama juhendamiseks vajalikku pädevust ning juhendataval erialal kutseharidust ja kutsetunnistust
,
kui see on õigusaktide kohaselt nõutav. (6²) Tööandja tagab: 1) tööpraktikal osaleja juhendamise igal praktika toimumise päeval; 2) tööpraktikal osaleja tasuta transpordi taotluses märgitud tööpraktika toimumiskohast tööpraktika tegelikku toimumiskohta, kui tööpraktika toimub mujal kui taotluses märgitud toimumiskohas.”; 39) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „
(7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest tööandja juhendamistasu päevamääras.”; 40) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „(7¹) Tööandja juhendamistasu päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse
§ 
14
29
lõike 
5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär. (7²) Tööandjale makstakse juhendamistasu, kui ta on töötukassale esitanud: 1) kinnituse inimese tööpraktikal osalemise kohta;
2
punkt
) tagasiside tööpraktika ülesannete täitmise ja inimese töö- või ametikohale sobivuse kohta.”; 41) paragrahvi 27 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „
(8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut või teenuse osutamiseks sõlmitavat võlaõiguslikku lepingut ega nimetata teda ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §
51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise.”; 42) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses: „
(9) Tööandja jälgib, et tööpraktika sisu, täidetavad tööülesanded ja juhendamine on kooskõlas vastavat tegevusala reguleerivate õigusaktidega.
(10) Tööpraktikat ei võimaldata, kui: 1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata.
(11) Töötukassal on õigus tööpraktikat mitte võimaldada, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris.
(12) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul tööpraktika võimaldamise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, kui tööpraktika ei võimalda saavutada lõikes
 
30
1 sätestatud tööpraktika eesmärki.
(13) Töötukassal on õigus jätta juhendamistasu maksmata, kui tööandja ei ole järginud lõigetes 1–6 ja 7²–9 sätestatut.”; 43) paragrahvid 28 ja 33
tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvi 34 lõiked 1 ja
2
sõnastatakse järgmiselt: „
(1
)
Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist.
(2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise või töötamise jätkamisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine.”; 45)
paragrahvi
24 lõige 10
34 lõike 3 punktid 2 ja 2¹
sõnastatakse järgmiselt: „
2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamise või töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud; 2¹) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud.”; 46) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3, §-d 35–37 ja § 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 47) määrust täiendatakse §-ga 40¹ järgmises sõnastuses: „§ 40¹. Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine
(
10
1
)
Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus
Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise eesmärk
on
toetada tööandjat kulude tegemisel, mis kaasnevad talle tervisepiiranguga inimese tööle võtmise või tema tööl püsimisega.
(2) Tööandja korraldab tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise.
(3) Töötukassa hüvitab või tasub tööandjale tervisepiiranguga inimese tööle võtmise ja tööl püsimise toetamiseks: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu; 2) tööalase abivahendi soetamise kulu; 3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu; 4) tööalasel koolitusel osalemisega seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakulud.
(4) Lõikes 3 nimetatud: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse, kui töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend muudetakse inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks; 2) tööalase abivahendi soetamise kulu hüvitatakse, kui inimesele antakse kasutada abivahend, milleta ei ole tal tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita; 3) tugiisikuga töötamise teenuse tasu makstakse, kui tugiisik toetab ja juhendab inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete õppimisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles oma tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist; 4) lisakulud hüvitatakse, kui töötaja tööalasel koolitusel osalemisega kaasnevad terviseseisundist tingitud lisakulud.
(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on inimesel tervisest tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
(6) Töötukassa hindab kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamiseks tervisepiiranguga inimese tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast terviseseisundist tingitud tööleasumise või töötamise takistusi ning nende kõrvaldamise kulu vajalikkust ja mõistlikkust.
(7) Lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui: 1) tööandjale on tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on kokku vähemalt 100 euro suurune maksuvõlg, mis on ajatamata.
(8) Töötukassal on õigus jätta lõikes 3 nimetatud kulu hüvitamata või tasumata, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris.
(9) Tööandjale hüvitatakse
50
%
–100 protsenti lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kuludest, kui taotluses märgitud inimene töötab tema juures. Kui taotluses märgitud inimene ei asu tööandja juurde tööle või kui tema töösuhe tööandja juures lõpeb enne tööruumide ja -vahendite kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ning lõike 10 punktis 2 nimetatud kuludokumentide esitamist, hüvitatakse tööandjale kuni pool kulu hüvitamise otsuses nimetatud kuludest.
(10) Tööandjale hüvitatakse lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulu, kui: 1) kulu on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse tegemist; 2) tööandja on esitanud kulu olemasolu tõendavad arved ja nende pangaülekandega tasumist tõendavad dokumendid; 3) lõike 3 punktis 1 nimetatud kohandamine on tehtud ja punktis 2 nimetatud abivahend on soetatud ja kasutamisvalmis hiljemalt kuue
kuu
töötasu alammäärast
või põhjendatud juhul kuni 12 kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.
(11) Tugiisikuga töötamise teenuse tasu makstakse tööandjale: 1) kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud teenuse osutamise alguskuupäevast; 2) kindlaks määratud mahus
,
arvestades inimese individuaalset abivajadust ja tööaega.
(12) Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele tugiisikuga töötamist võimaldada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.
(13) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamisajast järgmises mahus: 1) 25 protsendi ulatuses, kui inimene vajab tööülesannete täitmisel vähesel määral abi; 2) 50 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 3) 75 protsendi ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes.
(14) Tööandjale makstakse lõike 3 punktis 3 nimetatud tasu kuumäära alusel,
mis on
kehtestatud
võrdne
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuutöötasu alammääraga. Tugiisikuga töötamise teenuse tasu kuus on kuumäära ja lõike 13 kohaselt otsusega määratud inimese individuaalse abivajaduse mahu ja tema tööaja korrutis.
(15) Üks tugiisik võib samal ajal olla tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele.
(16) Töötukassa pakub vajaduse korral töötajale
,
eelarveaastale eelnenud aasta 1
tema tugiisikule ja tööandjale tugiisikuga töötamise alast nõustamist
.
”; 48) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks; 49) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, mil inimene osaleb tööturuteenusel.”; 50) paragrahvi 44 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „
(6) Stipendiumi päevamäär on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike
 
juuli seisuga
5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammäär.”; 51) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Sõidutoetust makstakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise koha vahemaa (edaspidi vahemaa) alusel. Sõidutoetus arvutatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise koha lühima kahekordse vahemaa alusel. Alla 500 meetrist vahemaad ei arvestata ja vahemaa ümardatakse kilomeetri täpsusega. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö
,
makstakse sõidutoetust ühe päeva eest.
(3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidutoetust igal teenusel osalemise eest,
kuid
kokku
mitte
väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest
rohkem kui ülemmäära ulatuses.”; 52) paragrahvi 45 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „
(6) Sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot.”; 53) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „
(7) Kui vahemaa on üle kümne kilomeetri
,
mis tuleb tasuda isikule
makstakse sõidutoetust 0
,
kelle tasemeõppes osalemise toetus
10 eurot kilomeetri kohta.
(8) Kui vahemaa
on
määratud enne
kümme kilomeetrit või lühem, makstakse sõidutoetust viis eurot iga teenusel osalemise päeva eest:
1
) tervisest tuleneva takistusega töötule, kui ta osaleb § 10 lõikes 2 nimetatud teenusel; 2) tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale või tervisest tuleva takistusega muule isikule, kui ta osaleb § 10 lõikes 3 nimetatud teenusel
.
(9) Lõikes 8 nimetatud inimestele makstakse üle kümne kilomeetrise vahemaa korral lõikes
 
jaanuari 2026
8 sätestatud sõidutoetusele lisaks sõidutoetust 0,10 eurot iga kümmet kilomeetrit ületava kilomeetri kohta
.
(10) Lõikeid 8 ja 9 kohaldatakse tervisepiiranguga inimesele teenuse osutamise alustamisel. Kui tervisest tulenev takistus muutub või töötamist võimaldav pikaajaline haigusleht lõpeb teenuse saamise ajal, jätkatakse sõidutoetuse maksmist lõigete
 
a
8 ja 9 alusel
.
Kui tervisest tulenev takistus tuvastatakse või inimene asub tööle pikaajalise haiguslehe alusel teenuse saamise ajal, siis tema sõidutoetust ümber ei arvutata ja selle maksmist jätkatakse lõike 7 alusel.
”;
3
54
) paragrahvi 47 lõike 1
sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja
sissejuhatavas lauseosas asendatakse
tekstiosa „,
alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine” tekstiosaga „ja alaealise töötamise toetamine”; 55) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):”; 56) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatav tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi hüvitamine ja tugiisikuga töötamine, palgatoetus ning alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr
 
ettevõtluse alustamise toetus
651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
,
ettevõtluse järelteenused
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:
”;
57) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatava tööruumide ja -vahendite kohandamise, tööalase abivahendi hüvitamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud;”; 58) paragrahvi 48 lõike
4
punktis 6 ja § 50 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „19” arvuga „20”; 59
) paragrahvi 57 täiendatakse
lõikega 11¹
lõigetega 15–17
järgmises sõnastuses: „
(
11¹
15
)
Isikule
Kui töötukassa otsustab §-des 19
,
kellele
28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuste osutamise enne 1. septembrit 2026. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist kuni 31. augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.
(16) Kui enne 1. septembrit 2026. a
on
tasemeõppe toetus määratud
inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud taotlus §-des 19, 28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole tööturuteenuse võimaldamist otsustanud
enne 1.
jaanuari
 septembrit
2026. a,
osutatakse tööturuteenust ja
makstakse
alates
tööturutoetust enne
1. 
jaanuarist 2027
septembrit 2026
. a
tasemeõppes osalemise toetust
kehtinud tingimustel ja korras.
(17) Kui töötukassa sõlmib
§
19 lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõigetes
 
24 lõikes
4 ja
 
10
5
sätestatud
suuruses
tegevuste elluviimiseks enne 1
.
 septembrit 2026. a, jätkatakse tegevuste elluviimist kuni 31. augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.
”;
5
60
) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega
12¹
18
–
12³
22
järgmises sõnastuses: „
(
12¹
18
) Kui
isik taotleb
töötukassa otsustab või sõlmib halduslepingu §-des 27 ja 35–37 sätestatud tööturuteenuste osutamiseks
enne 1.
 
aprilli
2026
2027
.
 
a
§-s 29 või 30 nimetatud toetust või teenuseid
,
tehakse otsus ja makstakse ettevõtluse alustamise toetust või osutatakse ettevõtluse järelteenuseid
jätkatakse tööturuteenuste osutamist ning tööturutoetuste maksmist
kuni 31. märtsini
2026
2027
. a kehtinud tingimustel ja korras.
(
12²
19
) Kui töötukassa otsustab §-
s 29 või 30 nimetatud toetuse maksmise või teenuste
des 20, 23, 25, 32, 38 ja 39 sätestatud tööturuteenuse
osutamise
käesoleva määruse kuni 31
enne 1
. 
märtsini 2026
aprilli 2027
. a
kehtinud redaktsiooni alusel
,
kohaldatakse toetusele, järelteenustele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa tagasinõudmisele
jätkatakse tööturutoetuste maksmist
kuni 31. märtsini
2026
2027
. a kehtinud
tingimusi
tingimustel
ja
korda
korras
.
(
12³
20
)
Isikul, kellele maksti
Enne 1. aprilli 2027. a sõlmitud halduslepingud
§-s
29 nimetatud toetust kuni
36 sätestatud tööalase abivahendi kasutada andmise kohta lõpetatakse
31. 
märtsini 2026
märtsist 2027
. a
kehtinud redaktsiooni alusel
ning abivahend võõrandatakse tasuta inimesele
,
kes abivahendit kasutas, kui abivahendi vajadus
on
õigus
jätkuv.
(21) Kui enne 1. aprilli 2027. a on inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud taotlus
§-
s
des
 
30 nimetatud teenustele kahe aasta jooksul toetuse tema pangakontole ülekandmise päevast kuni 31
27 ja 35–37 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1
. 
märtsini 2026
aprilli 2027
. a
, osutatakse tööturuteenust ja makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a
kehtinud tingimustel ja korras.
(22) Kui enne 1. aprilli 2027. a on esitatud taotlus või on inimesega tegevuskavas kokku lepitud §-des 20, 23, 25 ja 32 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ning töötukassa ei ole tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.