Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–15 järgmises sõnastuses: „9) keskkonnaväide – sõnum või kujutis, mis ei ole kohustuslik ja millega jäetakse mulje, et toote, tootekategooria, tootemargi või kaupleja mõju keskkonnale on soodne või puudub või et see on keskkonnale vähem kahjulik kui teised tooted, tootekategooriad, tootemargid või kauplejad või et selle keskkonnamõju on aja jooksul paranenud; 10) üldine keskkonnaväide – keskkonnaväide, mida ei ole kestlikkusmärgisel ja mida ei ole väite esitamisel kasutatud meediumis selgelt ja hästi märgatavalt selgitatud; 11) kestlikkusmärgis – vabatahtlikult kasutatav usaldusmärk, kvaliteedimärk või muu võrdväärne märk, mille eesmärk on eristada ja edendada toodet, protsessi või ettevõtet selle keskkonna- või sotsiaalsete omaduste poolest; 12) sertifitseerimisskeem – käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatule vastav süsteem, mis lubab kasutada kestlikkusmärgist ja tõendab, et toode, protsess või ettevõtja vastab kindlaksmääratud nõuetele, mis on avalikud, läbipaistvad ja sõltumatud; 13) tunnustatud suurepärane keskkonnatoime – keskkonnatoime, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19), riiklikele või piirkondlikele standardi EVS-EN ISO 14024 I tüübi ökomärgise süsteemidele, mis on Euroopa Liidu liikmesriikides ametlikult tunnustatud, või parimale keskkonnatoimele kooskõlas muude Euroopa Liidu õigusaktidega; 14) tarkvarauuendus – uuendus, mis on vajalik digielementidega kaupade, digisisu ja digiteenuste nõuetele vastavuse säilitamiseks, või funktsiooniuuendus; 15) kuluosa – kauba osa, mida asendatakse korduvalt, et kaup toimiks ettenähtud viisil.”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Sertifitseerimisskeemi saavad kasutada kõik kauplejad, kes täidavad nõuded, mille on välja töötanud skeemi omanik. Sertifitseerimisskeem peab hõlmama nimetatud nõuete rikkumise menetlust. Skeemi omanikust ja kauplejast sõltumatul kontrollijal on õigus kestlikkusmärgise kasutamise õigus peatada või kasutamine keelata. Kontrollija pädevus ja sõltumatus peavad põhinema rahvusvahelistel, Euroopa Liidu või riiklikel standarditel või menetlustel.”; 3) paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) tulevase keskkonnatoimega seotud keskkonnaväidete esitamine kohustusteta, mis on selged, objektiivsed, avalikud ja kontrollitavad ning on sätestatud rakenduskavas, mis sisaldab mõõdetavaid ja ajaliselt piiritletud eesmärke, infot vajalike eelarvevahendite kohta ning muid olulisi elemente ning mida kontrollib regulaarselt sõltumatu kolmandast isikust ekspert, kelle hinnangud peavad olema tarbijale kättesaadavad; 5) tarbijale sellise kasu reklaamimine, mis ei ole asjakohane ega tulene kauba või ettevõtte omadusest.”; 4) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) sellise kestlikkusmärgise kasutamine, mis ei põhine sertifitseerimisskeemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutus;”; 5) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktidega 4¹–4³ järgmises sõnastuses: „4¹) üldise keskkonnaväite esitamine, ilma et kaupleja suudaks näidata väite seisukohast olulist tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet; 4²) keskkonnaväite esitamine kogu toote või kogu kaupleja ettevõtte kohta, kui see puudutab ainult toote konkreetset osa või ainult kaupleja ettevõtte konkreetset tegevust; 4³) kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise alusel esitatud väide, et kaubal on keskkonnale kasvuhoonegaaside heite poolest neutraalne, väiksem või positiivne mõju;”; 6) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktiga 10¹ järgmises sõnastuses: „10¹) Euroopa Liidu turul kõigi asjaomasesse tootekategooriasse kuuluvate toodete suhtes õigusaktidega kehtestatud nõuete esitamine kaupleja pakkumise eripärana;”; 7) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktidega 27–33 järgmises sõnastuses: „27) tarbija eest teabe varjamine selle kohta, et tarkvarauuendus mõjutab negatiivselt digielementidega kaupade toimimist või digisisu või digiteenuste kasutamist; 28) tarkvarauuenduste esitlemine vajalikuna, kui see tõhustab üksnes kasutusviisiga seotud omadusi; 29) kommertsteadaanne kauba kohta, millele on lisatud selle vastupidavust piirav funktsioon, hoolimata sellest, et kauplejale on kättesaadav teave selle funktsiooni mõju kohta kauba vastupidavusele; 30) valeväide, et kaubal on tavapärastes kasutustingimustes teatav vastupidavus kasutusaja või -intensiivsuse tõttu; 31) kauba esitlemine parandatavana, kui see ei ole tegelikult võimalik; 32) tarbija sundimine asendama või lisama kauba kuluosi varem, kui see oleks tehnilisel põhjusel vajalik; 33) teabe varjamine kauba toimivuse halvenemise kohta, kui kasutatakse kuluosi, varuosi või tarvikuid, mida ei tarni algne tootja, või valeväide, et selliste kuluosade, varuosade või tarvikute kasutamine põhjustab kauba toimivuse halvenemise.”; 8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „
(5)Kui kaupleja osutab toodete võrdlemise teenust ning annab tarbijatele teavet toodete ja nende tarnijate keskkonna- või sotsiaalsete omaduste või ringlussevõtu kohta, loetakse oluliseks teabeks lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 2¹, 3 ja 4 sätestatule ka teavet võrdlusmeetodi, võrreldavate toodete ja nende tarnijate kohta ning teabe ajakohastamiseks võetud meetmete kohta.”; 9) paragrahvi 26 lõige 5, 5. peatüki 4. jagu ja § 66 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahve 70, 74¹ ja 74² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) suures ulatuses; 2) Euroopa Liidu ulatuses, – karistatakse rahatrahviga kuni neli protsenti füüsilise isiku majandus- või kutsetegevusega seotud eelneva majandusaasta käibest, või kui see teave ei ole kättesaadav, siis rahatrahviga kuni kaks miljonit eurot.”; 11) paragrahvi 70 lõikes 2, § 74¹ lõikes 2 ja § 74² lõikes 2 asendatakse sõna „Sama” tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud”; 12) paragrahve 70, 74¹ ja 74² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise isiku majandus- ja kutsetegevusega seotud eelneva majandusaasta käibest, või kui see teave ei ole kättesaadav, siis rahatrahviga kuni kaks miljonit eurot.”; 13) paragrahvi 73 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi”; 14) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või internetipõhise vaidluste kohtuvälise lahendamise platvormi”; 15) seadust täiendatakse §-ga 77² järgmises sõnastuses: „§ 77². Parandusmärke kasutamine kaupade ja pakendite puhul Kaupade ja pakendite puhul, mis on toodetud enne 2026. aasta 27. septembrit, võib tootja või kaupleja käesoleva seaduse § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõike 8 punktides 3¹, 4¹–4³, 10¹ ja 29–31 sätestatud nõuete täitmiseks kasutada ühe aasta jooksul alates 2026. aasta 27. septembrist selgelt arusaadavat ja tarbijale üheselt mõistetavat parandusmärget, tingimusel et see ei ole eksitav.”; 16) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 06.03.2024).”.
Lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) käitlemiskohal, millel on relvaseadusekohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu koguses, mis on väiksem kui 50 kilogrammi, või ohuklassi 1.4S kuuluvaid tooteid koguses, mis on väiksem kui 900 kilogrammi;”.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–8 ning 15 ja 16 jõustuvad 2026. aasta 27. septembril.