(1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud ning tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5, on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.
(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud (sh analüüsid, uuringud); 2) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulud; 3) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulud; 4) detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud; 5) projekteerimise kulud; 6) riigihangete läbiviimise kulud; 7) ehitise ekspertiisi kulud; 8) ehitus-, renoveerimis- või rekonstrueerimiskulud; 9) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise ning väliskeskkonna rajamise kulud; 10) teavitamise kulud; 11) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punktile a ning selle maa omandamisega seotud kulud; 12) ruumide, sh korterite või elamute, ostmise kulud eesmärgiga pakkuda ruumides erihoolekandeteenuseid ning nende ruumide ostmise, remondi ja kohandamisega seotud kulud, mis ei ole käesoleva lõike punktis 11 toodud kulud; 13) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud; 14) hoonete ja ruumide ligipääsetavuse tagamiseks vajalike vahendite ning sotsiaalministri 30. juuni 2009. a määruses nr 58 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ ette nähtud sisustuse soetamise kulud; 15) reorganiseeritavate teenuseüksuste klientide üleviimise ettevalmistuse kulud (sh lisapersonali värbamise ja koolituse kulud), mis moodustavad kuni 1,5% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Kinnisasja ostmisel on toetuse saaja kohustatud vastava kulu tõendamisel esitama rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut.
(4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(5) Investeeringud toetuse saajast erineva isiku omandisse kuuluvasse taristusse on abikõlblikud tingimusel, et toetuse saaja valdab taristut viisil, mis tagab käesoleva määruse § 26 lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise. Täitmise tagamiseks on vastavalt käesoleva määruse § 28 lõikele 2 rakendusasutusel õigus nõuda taristu koormamist piiratud asjaõigusega § 26 lõikes 2 nimetatud perioodiks. 2023-10-30 15:45:11 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(6) Abikõlblik on: 1) kuni 30-kohalise teenuseüksuse loomist vähemalt 300 alalise elanikuga asulasse, kus kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust; 2) rohkem kui ühe kuni 30-kohalise teenuseüksuse loomist asulasse, kus alaliste elanike arv on vähemalt 1000 ning kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust.
(7) Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev teenuskohtade kogum. Käesoleva määruse alusel loodavad teenuseüksused peavad olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata teenuste spetsiifikast tulenevalt teenuseüksuse puhul, mille raames luuakse ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohti ebastabiilse remissiooniga inimestele või kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikutele.
(9) Mitteabikõlblikud kulud on loetletud ühendmääruse §-s 4.
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele; 2) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega; 4) teeb vajadusel ettepanekuid projekti muutmiseks.
(2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama 20viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisestlõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud rakendusasutusega kooskõlastatud; 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest üldjuhul vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid enne 2035
(1) Rakendusasutus lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 7 nimetatud ülesannetele annab rakendusüksusele hinnangu toetuse taotluses kirjeldatud projekti ning selle vastavuse kohta investeeringute kavasse arvamise taotluses esitatule enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist.
(2) Rakendusasutusel on õigus nõuda rajatava erihoolekande taristu koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks.
(3) Sotsiaalkindlustusamet teostab loodava erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise üle kontrolli 15 aasta jooksul pärast struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatud tähtaja lõppu veendumaks, et tagatud on käesoleva määruse § 26 lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmine ning erihoolekande taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõikele 3.[Kehtetu]