(1) Rannu valla põhimääruse eesmärgiks on sätestada valla toimimise ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted. (2) Valla põhimääruses sätestatakse: 1) omavalitsusorganid, tegevuse põhimõtted ja ülesanded; 2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 3) volikogu moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) volikogu töökord; 5) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus ja töökord; 6) valla esindamise kord; 7) valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 8) valla ametiasutuste moodustamise kord; 9) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
(1) Rannu valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. (3) Rannu valla omavalitsusorganid on: 1) Rannu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu või ka volikogu) Rannu valla(edaspidi ka vald) omavalitsuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Rannu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus või ka valitsus) on vallavolikogupoolt moodustatav Rannu valla omavalitsuse täitevorgan. (4) Asjaajamiskeel omavalitsuses on eesti keel.
(1) Kohalik omavalitsus Rannus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. (2) Rannu vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (3) Rannu vald on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja –teenuseid,vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, jäätmehooldust, valla teede korrashoidu. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Rannu vald omavalitsusüksusena täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Rannu valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Rannu vald.
(1) Rannu valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (3) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (5) Valla administratiivkeskus asub Vallapalu külas.
(1) Rannu valla sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. (2) Rannu valla vapil on sinisel alt ümardunud tipuga vapikilbil ülaosas kuldne aadlikroon, keskel kuldne ristikuleht ja allosas kuldne lainelõikeline vapitüvi. (3) Rannu valla vapil on kolm kuju: värviline, must-valge – sinise asemel must, kuldse asemel valge ja valge, joonega ääristatud kujunditega vapp. (4) Rannu valla lipp on ristkülik kolme horisontaallaiuga, mille laiused on: valge - 2,5 ühikut, kollane – 1 ühik ja roheline – 2,5 ühikut. Lipu vardapoolne ots on sinine võrdhaarne kolmnurk, mille tipp ulatub kollase laiu keskele 3 ühiku kaugusele ning haarad ulatuvad lipu vardapoolsetesse nurkadesse. Lipu normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2: 3.
(1) Valla vappi võib kasutada: 1) volikogu, vallavalitsuse, valla asutuste ning äriühingute, mille ainuomanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, meenetel, ametlikel trükistel ja tõenditel; 3) volikogu ja vallavalitsuse hoone ning valla asutuste siltidel ja valla piiritähistel. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. (3) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel. (4) Valla lipu heiskamise päevad määrab kindlaks vallavalitsus. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga juhindutakse Eesti lipu seadusest. (6) Valla lippu kasutatakse laualipuna volikogu ja vallavalitsuse istungite ruumis. (7) Vallavalitsusel on õigus luua valla lipp koos vapi kujutisega kasutamiseks Rannu omavalitsuse lipuna. Sellisel juhul paigutatakse vapp lipu valgele horisontaallaiule.
(1) Rannu vallavanema ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. Vallavanema ametiraha on vallale kingitud Tartu maavanema poolt 11. juulil 1991. a seoses omavalitsuse staatuse andmisega. (2) Vallavanema ametiraha on vasest valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 71-mm läbimõõduga medaljon, mille üleval servas sõnad „RANNU VALD“, keskel Tartumaa vapi kujutis ning all servas sõna „vallavanem“.
(1) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Rannu vallavanemal valitsuse ametisse valimisest kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Ametiraha antakse vallavanemale üle volikogu istungil koheselt pärast ametisse valimist. Vallavanema volituste lõppemisel tagastab ametist lahkuv vallavanem ametiraha vallale. (2) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Rannu valla esindusfunktsioonide täitmisel. (3) Ametiraha on kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema vastutaval hoiul.
(1) Valla tänukirjaga tunnustatakse: 1) inimesi, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid ning andnud panuse valla arengu ja maine kujundamisele; 2) juriidilisi isikuid (organisatsioonid, seltsid jms) tegevuse eest valla arengu edendamisel või ühekordse silmapaistva saavutuse eest. (2) Tänukirja andmise ettepaneku esitamise õigus on igaühel. (3) Kirjalik ettepanek esitatakse vallavalitsusele ja see peab sisaldama: 1) kandidaadi ees-ja perekonnanime; 2) põhjendust, milliste teenete eest isikule tänukirja andmist taotletakse; 3) kandidaadi esitaja nime ja kontaktandmeid. (4) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus. Tänukirjale kantakse saaja nimi ja andmise põhjus. Tänukirjale kirjutab alla vallavanem. (5) Tänukirja üleandmine toimub valla pidulikul üritusel või tänukirja saajaga seotud tähtpäeval. Tänukirja annab kätte vallavanem või teda asendav isik. (6) Tänukirja võib isikule või ühendusele anda mitmel korral.
(1) Volikogu ainupäevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Rannu valla valimiskomisjoni (edaspidi valmiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Valimiskomisjoni otsus avalikustatakse Rannu valla veebilehel. (5) Volikogu juurde võib moodustada Noortevolikogu, mis on valla noorte esinduskogu.
(1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, lõppevad ja taastuvad seaduses sätestatud korras. (3) Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu päevakorda; 2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevale eelnõule muudatusettepanekuid; 4) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 6) kuuluda komisjonide koosseisu; 7) taotleda volikogu istungil hääletamistulemuste nimelist fikseerimist protokollis; 8) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 9) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 10) informeerida vallaelanikke vallavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. (6) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
(1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju ning otsustab vallavolikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 6) esitab vallavolikogu istungile päevakorra projekti; 7) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil vaheaeg; 8) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kaebustest, märgukirjadest ja selgitustaotlustest; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogul on üks aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul või enesetaanduse korral asendab teda aseesimees ja nende äraolekul vanim kohalolev vallavolikogu liige. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.
(1) Volikogu esimehe valimist korraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon. (2) Vallavolikogu esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast vallavolikogu koosseisu volituste ajaks salajasel hääletusel koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaate võivad üles seada vallavolikogu liikmed. Kandidaadi nimelise ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik esitaja (te) poolt allkirjastatud ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri ja kandidaadid nummerdatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Oma kandidatuuri saab taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaadi soovi korral antakse temale sõna. (4) Isikuvalimised viiakse läbi põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras. (5) Valituks osutub vallavolikogu häälteenamuse saanud kandidaat. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (7) Valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab valla valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Protokoll on aluseks volikogu otsuse vormistamisel. (8) Vallavolikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada koheselt pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (9) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Valimine viiakse läbi käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Valimistulemus vormistatakse vallavolikogu otsusena, millele kirjutab alla vallavolikogu esimees.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Valituks osutub enim poolthääli saanud kandidaat. Valimised toimuvad põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. (2) Volikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad valla probleemid ja teeb ettepanekud nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad, annab seisukoha; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta. (3) Komisjonil on õigus: 1) algatada arutelusid; 2) saada vallavalitsuselt täiendavad dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega; 3) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega ainult sellisel juhul, kui kaasnevad rahalised kohustused. (4) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (5) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku toimumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 72 tundi enne koosoleku algust vallavolikogule üldiseks avalikustamiseks. Sama aja jooksul edastatakse teade komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku aseesimees või vallavolikogu esimees. (6) Vajadusel võib komisjon koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Volikogu komisjoni elektrooniline koosolek viiakse läbi juhul, kui ühelgi komisjoni liikmel ei ole vastuväiteid elektroonilise koosoleku läbiviimise osas. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või vallavolikogu esimees. Elektroonilise koosoleku läbiviimise korral saadetakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja materjalid e-posti teel. Oma seisukohad edastavad komisjoni liikmed kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Lubatud on ja arvesse võetakse ka komisjoni üksiku liikme e-posti teel esitatud seisukohad. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust ning liige loetakse koosolekul osalenuks. (7) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mitte kuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme (te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (9) Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavolikogule. Protokollid avalikustatakse dokumendiregistris ja on kättesaadavad vallavalitsuses hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumisest.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (4) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (9) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu otsuse alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Vajadusel kaasatakse vallavalitsuse ametnikke, koosseisuvälised eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi kontrollimise käigus häirida kontrollitava asutuse plaanipärast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Revisjonikomisjonil saavutada kontrollitava asutuse juhiga kokkulepe kontrollimise läbiviimise aja suhtes. Asutuse juht peab leidma võimaluse revisjonikomisjoni töö alustamiseks viie tööpäeva jooksul alates komisjoni pöördumisest asutuse juhi poole.
(1) Häältelugemiskomisjon on volikogu ajutine komisjon, mis moodustatakse igakordselt isikuvalimise läbiviimiseks. (2) Häältelugemiskomisjon moodustatakse vähemalt kolme liikmeline. (3) Häältelugemiskomisjoni moodustamiseks seatakse kandidaadid üles suuliselt. Komisjoni arvuline ja nimelise koosseis kinnitatakse ühe nimekirjana avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Häältelugemiskomisjoni liikmed nimetavad endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Eelmistes lõigetes sätestatud komisjoni moodustamise käik fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (6) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab komisjon volikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. (7) Häältelugemiskomisjoni ülesandeks on isikuvalimiste läbiviimine. Komisjon: 1) valmistab ette hääletussedelid, valimiskasti, pitseerib valimiskasti kohapeal ning korraldab muud vajalikud toimingud isikuvalimise läbiviimiseks; 2) väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid kandidaadi nimega või kandidaatide nimedega ning valla pitsatiga varustatult; 3) avab valmiskasti, teeb kindlaks hääletussedeli saanute arvu, valimiskastis olevate sedelite arvu, kehtetute hääletussedelite arvu; 4) loeb kohe pärast hääletamise lõppu hääled avalikult. (8) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile suuline protest hääletamise korra rikkumise või hääletustulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldatakse komisjoni poolt kordushääletamine. Kordushääletuse otsustab vallavolikogu poolhäälte enamusega. Häältelugemiskomisjon koostab isikuvalimise ja häältelugemise kohta protokolli, mis on vastava volikogu otsuse vormistamise aluseks.
(1) Üldpõhimõtted 1) Volikogu töövorm on istung. 2) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 3) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vallavanema, vallavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu vajalikkuse kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. 5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. 6) Volikogu istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse volikogu. Istungi juhataja tagab korra istungi läbiviimisel. (2) Päevakorra kinnitamine ja avalduste läbivaatamine 1) Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks päevakorra projekti, samuti eelnõu esitaja avalduse eelnõu tagasivõtmise kohta. 2) Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. 3) Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid saabunud kirjadest, neile saadetud vastustest ning muudest küsimustest. (3) Päevakorra küsimuste arutamine 1) Istungi alguses annab istungi juhataja sõna vallavalitsusele informatsiooni ärakuulamiseks. 2) Eelnõud esitatakse ja arutatakse vastavalt kinnitatud päevakorrale. 3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja järgmise lugemise aja otsustab volikogu vastavalt ettepanekutele. Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälte enamuse saanud eelnõu. 4) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. 5) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimustes ettekandjatele, kaasettekandjatele ja sõnavõtjatele aega: ettekandeks 10 min; kaasettekandeks 5 min; ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnaks 3 min; läbirääkimistel ühes päevakorrapunktis sõnavõtuks üks kord 5 min ja repliigiks kaks korda 2 min. Vallavolikogu võib nimetatud aegu pikendada. 6) Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjale küsimusi, kusjuures ühele vallavolikogu liikmele üle kahe korra küsimuse esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise mõnele teisele isikule. 7) Teistele istungil viibivatele isikutele ja külalistele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8) Sõnavõtusoovist istungil antakse märku käe tõstmisega. 9) Pärast päevakorra kõigi küsimuste läbiarutamist on vallavolikogu liikmel õigus saada vabal teemal sõnavõtuks aega kuni kolm minutit. (4) Hääletamise kord 1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui seda nõuab vähemalt üks vallavolikogu liige. 2) Hääletamine vallavolikogus on avalik. 3) Vallavolikogu liige hääletab isiklikult. 4) Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Poolhäälte enamus, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Seadustest tulenevatel juhtudel on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 5) Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Istungi juhataja teeb teatavaks häälte lugemise tulemused. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja pärast sõnu “määrus/otsus vastu võetud”. 6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Kandidaate isikuvalimistel seavad üles volikogu liikmed. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Hääletamine viiakse läbi põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras. (5) Vallavolikogu istungi protokoll 1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamise tulemused ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Istungil osalejate nimekiri lisatakse protokollile. Protokollijal on õigus saada sõna repliigiks ja küsimuseks igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollilise teenindamise tagab vallavolikogu esimees. 2) Protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt 7. päeval pärast istungi toimumist. Protokolliga saab tutvuda vallamajas. 3) Protokolli kohta saab esitada kirjalikke proteste viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme tööpäeva jooksul.
(1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele või aseesimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. Arupärimisele vastamise viisid on: 1) suuline vastus vallavolikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (3) Kirjalik vastus arupärimise esitajale saadetakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorda.
(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes vastab KOKS-i § 482 nõuetele. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu liikme (te) poolt istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi. (4) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (5) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (6) Vallavanema valimised korraldab volikogu, moodustades salajase hääletamise läbiviimiseks häältelugemiskomisjoni ning korraldab salajase hääletamise põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras. (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Vallavanema valimise kohta koostatakse volikogu otsus. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (10) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel vallavolikogu istungil .
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada valitsus ning esitada valitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks. Kõik muud õigused ja kohustused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamisest. (2) Vallavanem on vallavalitsuse juht ja esindab valitsust: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, teeb ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest; 2) korraldab vallavalitsuse tööd ja istungite ettevalmistamist, esitab valitsusele istungi päevakorra projekti ja juhib valitsuse istungeid; 3) kirjutab alla valitsuse õigusaktidele ning teistele valitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 4) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab volikogule kehtestamiseks; 5) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest; 6) annab käskkirju sisemise töö korraldamiseks; 7) täidab muid vallavanemale seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine) annab vallavanem käskkirju. (4) Vallavanema asendamise toimub volikogu kehtestatud korras.
(1) Vallavalitsus on täitevorgan, mille liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks. Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (3) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (4) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. (5) Vallavanema ja vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras.
(1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja volikogu õigusaktidega on antud valitsusele lahendamiseks. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtuvalt valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, valitsuse seisukohtadest, volikogu või muudest õigusaktidest; 2) lahendab küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse päevusse; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi mis ei kuulu volikogu pädevusse ning küsimusi mis ühegi õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 4) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 5) korraldab ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse ülalpidamist ning tegevust; 6) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad; 7) otsustab vallavanema puhkusele lubamise, asendaja määramise ning annab välja vastava korralduse.
(1) Vallavalitsuse töövormiks on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul asendaja vallavanema ülesannetes. Kokkukutsuja juhatab istungit. Kiiret lahendamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib kokku kutsuda erakorralise istungi. Istung algab päevakorraprojekti tutvustamise ja kinnitamisega. (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. (4) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. (6) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretär. (7) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (8) Vallavanema või teda asendava isiku otsusel võib vallavalitsuse istungi erandkorras kiireloomulise üksikküsimuse lahendamiseks viia läbi sidevahendite kaudu (elektrooniliselt). Vallavalitsuse liikmete seisukoha väljaselgitamise korraldab vallasekretär, kes saadab eelnõu kõikidele vallavalitsuse liikmetele. Vallavalitsuse liikmed esitavad määratud ajaks elektrooniliselt eelnõule oma seisukoha, mis on varustatud digitaalallkirjaga. Kui vallavalitsuse liige ei teata vallasekretärile nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Pärast seisukohtade esitamist vormistatakse istungi protokoll. (9) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Protokoll on igaühele kättesaadav seitsmendal päeval istungi toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks sellele juurdepääsu võimaldamisega vallamajas ning valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon moodustatakse ja komisjoni koosseis kinnitatakse ning komisjoni esimees nimetatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees või kohalolevatest komisjoni liikmetest vanim liige. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega. (4) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku võib kokku kutsuda ka komisjoni liikmete ettepanekul. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees. (5) Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Kutse saadetakse e-postiga. (6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab teate komisjoni kõikidele liikmetele e-posti teel, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (8) Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollimise korraldab komisjoni esimees või tema asendaja. (10) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme (te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (11) Protokoll on igaühele kättesaadav viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks sellele juurdepääsu võimaldamisega vallamajas ning valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada valda suhtes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja valitsus, nende määratud isikud, valla asutused ning teised isikud. (2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevuse antud küsimuste lahendamisel. (3) Valitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning volikogu õigusaktidega valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, esindab volikogu ilma erivolitusteta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu vastava otsuse alusel. (5) Vallavanem või tema asendaja esindab valitsust ilma erivolitusteta, valitsuse liige või muu isik esindab valitust vastava korralduse alusel. (6) Valla asutus esindab valda seadusest ja asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. Asutuse esindamine on sätestatud asutuse põhimääruses. (7) Valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna valitsuse nimetatud isik.
Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.
(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad üldjuhul valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmistega isik.
(1) Arengukava on valla pika-ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava koostatakse kehtivate õigusaktidega sätestatud korras ja perioodiks. (3) Arengukava peab olema kooskõlas valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. (4) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana, kuid iseseisva dokumendina ning hõlmab vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. (3) Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses eelarvestrateegiale sätestatud nõuetest ning menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduses seaduse sätetest. (4) Eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
(1) Valla eelarve koostatakse lähtuvalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, arengukavast ja eelarvestrateegiast. (2) Finantsjuhtimisel lähtutakse õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada finantsdistsipliinist kinnipidamine ning omavalitsuse toimimine.
(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab volikogule kinnitamiseks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. (2) Majandusaasta aruande tegevusaruandes antakse ülevaade arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. (3) Majandusaasta aruande üks osa on eelarve täimise aruanne, milles esitatakse selgitused ja põhjendused eelarve kasutamise osas. (4) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon aruande läbi ning koostab volikogule esitamiseks kirjaliku arvamuse. (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu otsusega hiljemalt 30. juuniks. (6) Majandusaasta aruanne avalikustatakse seadusega sätestatud korras.
(1) Valla asutused on valla ametiasutus ja valla ametiasutuse hallatavad asutused. (2) Valla asutused registreeritakse vastavas registris kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (3) Valla ametiasutus on vallavalitsus, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (4) Ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kinnitab vallavolikogu. (5) Volikogu võib oma ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Hallatavateks asutusteks on haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (6) Hallatavat asutust finantseeritakse vallaeelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (7) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Ettepaneku esitamisel volikogule lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama asutuse loomise või tegevuse lõpetamise igakülgselt põhjendatud vajalikkust.
(1) Hallatav asutus tegutseb vallavolikogu poolt kehtestatud põhimääruse alusel. (2) Põhimääruses sätestatakse: 1) asutuse nimi; 2) tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise põhimõtted; 4) asutuse tegevuse üle järelevalve teostamine; 5) vajadusel muud tingimused. (3) Eriseadusega sätestatud nõuete korral lähtutakse seaduses sätestatust. (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisu kinnitab ja muudab vallavalitsus asutuse juhi ettepanekul, kui seadusega ei ole reguleeritud teisiti.
(1) Valla ametiasutus ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel õigusaktidega kehtestatud põhimõtetest. (2) Valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.
(1) Volikogu annab oma pädevuse alusel ja volituste piires üldaktidena määrusi ja üksikaktina võtab vastu otsuseid. (2) Vallavalitsus annab oma pädevuse alusel ja volituste piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena võtab vastu korraldusi.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalituse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallavalitsuse komisjonil; 6) vallasekretäril temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (3) Õigusakti, mille andmise kohutus tuleneb seadusest või muudest õigusaktidest, algatamise kohutus on vallavalitsuse ametnikul, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab. (4) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (5) Volikogu õigusakti eelnõude koostamisel ja menetlemisel tagab tehnilise teenindamise vallavalitsus. (6) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsusele hiljemalt seitse tööpäeva enne istungi toimumist. Eelnõule tuleb lisada seletuskiri: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) millise õigusaktiga on küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks või muuta; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta (välja arvatud volikogu organisatsioonilised küsimused ning vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud). (7) Eelnõule võivad olla lisatud muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid. (8) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud koos päevakorraga. (9) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel, lugemise arvu, ettepanekute ja paranduste esitamise tähtajad otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (10) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid: 1) põhimäärus; 2) eelarve; 3) arengukava. (11) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi ja kirjalikke ettepanekuid, mis sõnastatakse selgelt istungi käigus ning hääletatakse läbi.
(1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud. (2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (3) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja) hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates. (5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.
(1) Valla õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuses hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest ja on kättesaadavad vallavalitsuses ning valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (2) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. (3) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Avalikustamisele ei kuulu otsused ja korraldused, mille sisu avaldamine on seadusega keelatud ja mõeldud üksnes ametialaseks kasutamiseks.
(1) Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Rannu Vallavolikogu 9.03.2000.a määrus nr 8 „Rannu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Rannu Vallavolikogu 1.06.2000.a määrus nr 13 „Rannu Vallavolikogu töökorra kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. (4) Määrus jõustub 1.10.2015.