(1) Aseri valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse vallavalitsuse ja vallavolikogu (edaspidi volikogu), nende komisjonide ja valitsuse hallatavate asutuste moodustamise kord, nende õigused ja kohustused, volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimise kord, valla sümbolid ja nende kasutamise kord. (2) Aseri valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike huvides, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt. (3) Aseri vald kohaliku omavalitsusüksusena tagab ülesannete täitmise valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt. (4) Aseri valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel Aseri Vallavalitsus, vallavanem ja volikogu esimees, kes võivad volitada oma pädevuse piires valda esindama ka teisi isikuid. (5) Aseri valla külasid esindavad külavanemad, kelle valimise korra, nende õigused ja kohustused kinnitab vallavalitsus.
(1) Vallaelanik põhimääruse mõistes on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Aseri vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Aseri valla piir tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel. (3) Valla haldusterritooriumil asuvad: 1) külad- Aseriaru, Kalvi, Kestla, Koogu, Kõrkküla, Kõrtsialuse, Oru ja Rannu; 2) alevik- Aseri.
(1) Valla halduskeskus asub Aseri alevikus. (2) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Otsustamiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamust.
(1) Valla sümbolid on lipp ja vapp. (2) Aseri valla ristkülikukujuline lipp on jagatud horisontaalselt kolmeks laiuks: sinine, valge ja roheline laiustega vastavalt 2,5, 1 ja 2,5 ühikut. Lipu normaalmõõdud on 100 x 150 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 2 : 3. (3) Aseri valla vapp kujutab kolme värviga, teravatipulise alaosaga kilpi. Vapi ülemisel, helesinise põhjaga väljal on kujutatud hõbedane pihlakas. Vapikilbi keskosa läbib hõbedane astang, millest allapoole jääv alumine vapiväli on heleroheline. Vapi kõrguse ja laiuse suhe on 5 : 4. (4) Valla lipp ja vapp peavad vastama riigisekretäri poolt 09. juunil 1994. a kinnitatud Aseri valla lipu ja vapi kirjeldustele. Lipu ja vapi etalonkujutised asuvad vallavalitsuses. (5) Valla lipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse kirjalikul loal.
(1) Aseri valla lipp heisatakse vallavalitsuse hoonele riiklikel pühadel ja tähtpäevadel (lipupäevadel) ning valla tähtpäevadel. (2) Valla lippu võivad heisata ka kõik Aseri valla kodanikud eramajadele ning asutused ja ettevõtted oma hoonele lõikes 1 nimetatud aegadel. (3) Muude sündmuste puhul (avalikud üritused, demonstratsioonid jne), välja arvatud perekondlikud pidupäevad, heisatakse valla lipp vallavalitsuse loal. (4) Heisatav lipp peab olema terve, puhas ja vastama § 5 lõike 2 nõuetele. (5) Lipp heisatakse maapinnalt tõusvasse lipumasti või hoonele. Lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuuekordne lipukanga laius. Hoonele kinnitatava lipuvarda pikkus peab olema kolm korda suurem lipu laiusest. (6) Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusele. (7) Kui valla lipp heisatakse koos riigilipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. (8) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülaotsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti. (9) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp likvideeritakse sündsal viisil. (10) Aseri valla vapi kujutist kasutavad oma pitsatitel, dokumendiblankettidel, samuti trükiste, embleemide ja siltide kujunduselemendina ainult Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsus. (11) Vallavalitsus võib anda loa Aseri valla vapikujutise kasutamiseks vimplite, kleebiste, siltide, trükiste ja muu näol lepingu alusel. (12) Valla vapi kujutisega dokumendiblankettide valmistamisel tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi standarditega kehtestatud haldusdokumentide vormistamise nõuetest. (13) Rikutud või kehtetud valla vapi kujutisega pitsatid ja dokumendiblanketid kuuluvad hävitamisele. (14) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole lubatud kasutada kauba- ja teenindusmärgina ning neid reklaamivates materjalides tähiseid, mis sisaldavad või on äravahetamiseni sarnased Aseri valla vapi kujutisega, kui puudub vallavalitsuse kirjalik nõusolek. (15) Aseri valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstus- ja käsitöötoodete kujundamises on keelatud. (16) Vald kasutab oma sümboolikaga aunimetusi ja aumärke, mille andmise korra kehtestab vallavolikogu. (17) Vallavalitsus võib kinnitada muid valla sümbolitega kaasnevaid visuaalseid sümboleid ja stiilielemente (nt logo, tunnuslause, kujundus kutsetel, tänuavaldustel, kaartidel, ümbrikel, visiitkaartidel jms kujundus jne).
(1) Volikogu juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivatest seadustest ning normatiivaktidest. (2) Volikogu valimised viiakse läbi vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes seadusest. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning eestseisus. (5) Volikogu ja volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. (6) Volikogu täpsema töökorra kinnitab volikogu eraldi määrusega.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, Aseri valla õigusaktidest ja vallaelanike huvidest ja vajadustest, et tagada Aseri valla areng. Volikogu liikme tegevus on avalik. (3) Volikogu liikmele võib maksta tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei või osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Lõikes 5 nimetatud sätet ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele. (7) Volikogu liige, kes on samas vallas valitud vallavanemaks või kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgalise valitsuse liikmena, ei tohi valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle tasu või hüvitis. (8) Volikogu liikme volitused lõpevad ja peatuvad vastavalt seadusele.
(1) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või volituste peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. (2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni asendusliikmete nimekirja alusel. (3) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumisest.
(1) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (3) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valla valimiskomisjoni esimees või juhul, kui komisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine. (4) Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses sellega, et volikogu esimehe volitused volikogu liikmena peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, korraldab esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks 3-liikmelise hääletamiskomisjoni. (5) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. (6) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. Sedelitele kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed “poolt”, “vastu”. Enne hääletussedelite jagamist kontrollib komisjon hääletuskasti sisu ning kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. Komisjoni liige annab igale kohalolevale vallavolikogu liikmele hääletussedeli. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja salajase hääletamise. (10) Salajasel hääletamisel märgivad hääletussedeli saanud kandidaadi nime taga olevatesse lahtritesse „poolt“ või „vastu“ risti sellesse lahtrisse, kuidas nad soovivad hääletada antud kandidaadi suhtes ja lasevad sedeli valimiskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui rist on märgitud mõlemasse lahtrisse kandidaadi nime taga või ei ole sedelil ühtegi risti, siis loetakse valimissedel kehtetuks. (11) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (12) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (13) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks. (14) Komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletamistulemused märgitakse volikogu istungi protokolli. (15) Valimistulemused kinnitatakse: 1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) seoses volikogu esimehe volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega. (16) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli. (17) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata. (18) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja kuni 15-minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (19) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(1) Volikogu aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimist. (2) Volikogu aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu samadel alustel volikogu esimehe valimistega. Hääletamist viib läbi 3-liikmeline hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (4) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees: 1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele; käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) jälgib volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber; 8) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees: 1) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu töö korraldamisel ning istungite ettevalmistamisel. 2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.
(1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist. (3) Volikogu täpsema töökorra kinnitab volikogu määrusega.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni ja teised alalised komisjonid vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks. (2) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast vallavolikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal. (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Ajutise komisjoni või töörühma koosseis, volituste ulatus ja kestus sätestatakse volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon või töörühm moodustatakse. (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond ja liikmete arv. (5) Volikogu komisjonide täpsem töökord, õigused ja pädevus sätestatakse komisjonide põhimäärustes. (6) Komisjonide liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
(1) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Esmalt toimub komisjoni esimehe valimine. Komisjoni aseesimehe valimine toimub pärast komisjoni esimehe valimist. (2) Komisjoni esimehe ning aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikmete valimine toimub samadel alustel volikogu esimehe valimistega.
(1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis täidab seaduste, valla põhimääruse ja teiste õigusaktidega valitsuse pädevusse antud ülesandeid. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (3) Ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta esitab vallavanem volikogule hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates. Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. (4) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vallavalitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile. (5) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (6) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla kantseleis. (7) Volikogu liikmel on õigus esitada vallavalitsuse liikmekandidaadile enne vallavalitsuse kinnitamist küsimusi. (8) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue koosseisu. (10) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. (11) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (12) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu koosseisu esimesel istungil.
Lisaks seaduses sätestatule vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest ja volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras; 7) kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid; 8) kinnitab vallavalitsuse hallatavate asutuste hoolekogude koosseisud ja nimetab nende koosseisu vallavalitsuse esindaja.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. Nende mõlema äraolekul asendab vallavanemat vanim valitsuse liige. (2) Vallavalitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega. (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (5) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (6) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt. (7) Vallavalitsuse liige on kohustatud istungil osalema. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (8) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse hiljemalt 6 järgneva tööpäeva jooksul. (10) Istungi protokoll peab kajastama toimumise aega ja kohta, osavõtjate nimesid, arutusel olnud küsimusi, nende kohta tehtud ettepanekuid ja vastuvõetud otsuseid, hääletustulemusi ning istungil esitatud eriarvamusi. (11) Protokollile lisatakse vastu võetud määruste ja korralduste originaalid. Valitsuse protokollid, määrused ja korraldused säilitatakse valla kantseleis ja arhiveeritakse õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (12) Vallakantselei tagab istungi protokollide ja selle lisade säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallavalitsuse sisemiseks kasutamiseks. (13) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast või eelmise vallavanema vabastamisest arvates. (3) Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra. (4) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (5) Enne hääletamisele asumist vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja volikogu liikmetel on õigus esitada vallavanema kandidaatidele küsimusi. (6) Vallavanema valimine toimub samadel alustel volikogu esimehe valimistega. (7) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku uue vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 6) esitab volikogule kinnitamiseks valla kantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu; 7) esindab valda tööandjana suhetes vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 8) esitab vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 9) annab käskkirju vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks; 10) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui abivallavanem ei saa vallavanemat asendada, määrab volikogu asendaja valitsuse liikmete hulgast. (2) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (3) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem end toimingute või tehingute tegemiselt taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige. (6) Vallavanema puhkuse ajakava kinnitab volikogu.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks, tegevuse kavandamiseks ning vallavolikogule arvamuste esitamiseks alalisi või ajutisi komisjone. (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg. (4) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ja aseesimehe kinnitab vallavalitsus. (5) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (6) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega lõpetada varem. (7) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega. (8) Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (10) Komisjoni otsustused on vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus, mida juhib vallavanem. (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid. (4) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (5) Ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud. (2) Asutus esindab oma tegevusega valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. (3) Asutust finantseeritakse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (4) Asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse põhimääruse ja eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (5) Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. (6) Asutus tegutseb põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Volikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida vallavalitsusele. (7) Asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. (8) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega ja volikoguga. Kooskõlastuse andmine või mitteandmine märgitakse protokollis.
(1) Valla arengu planeerimiseks peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitab volikogu määrusega. (2) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukavas kajastatakse valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (3) Valla valdkonnapõhised arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. (4) Valla arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb valla arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (5) Arengukavast lähtuvalt koostatakse eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks. (6) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise täpsema korra kinnitab volikogu määrusega.
(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega vallavalitsus. Finantsjuhtimise aluseks on KOFS-i alusel antud õigusaktid ja muud õigusaktid. (2) Valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et valla eelarvet kasutatakse eeskätt seaduse nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks. (3) Valla finantsjuhtimine hõlmab: 1) valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust; 2) valla ja KOFS-is sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist; 3) valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist. (4) Valla eelarve ja eelarvestrateegiaja koostamise täpsema korra kinnitab volikogu määrusega.
(1) Reservfondi suurus on kuni 1% eelarve põhitegevuse kuludest. (2) Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. (3) Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta lisaeelarvega. (4) Reservfondi kasutatakse ettenägematute ja teiste edasilükkamatute vajaduste kulude katteks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha. (5) Reservfondi kasutab vallavalitsus. (6) Valla eelarve reservfondi kasutamise korra kinnitab volikogu määrusega. (7) Reservfondi kasutamise aruande esitab vallavalitsus volikogule koos eelarve täitmise aruandega.
(1) Majandusaasta aruande koostab KOFS § 29 sätestatud korras vallakantselei ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (2) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades vallavolikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse: 1) esialgne vallaeelarve; 2) lõplik vallaeelarve; 3) vallaeelarve täitmise andmed. (3) Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruande koostamise täpsem kord. (4) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30. juuniks. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, s. t. valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise täpsema korra kinnitab volikogu määrusega.
Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade vahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 5) kohalike maksude kehtestamine.
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) valla ametiasutusel; 4) vallavalitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Vallavalitsuse õigusakti algatamise õigus on: 1) vallavalitsusel; 2) vallavalitsuse liikmel; 3) vallavanemal; 4) vallavalitsuse komisjonil; 5) vallasekretäril; 6) vallaametnikul; 7) asutuse juhil; 8) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu. (4) Valla õigusakti eelnõu peab: 1) olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktidega; 2) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav; 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse; 4) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu; 5) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid; 6) sisaldama õigusakti jõustumise aega. (5) Volikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka vallavalitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama: 1) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 3) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi. (6) Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest. (7) Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise/täiendamise kohta) selle esitajale tagastada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul. (8) Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele. (9) Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse valla kantseleisse. Volikogu esimees suunab eelnõud volikogu liikmetele, vajadusel volikogu komisjonide koosoleku päevakorda. (10) Kõik volikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. (11) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud vallavolikogu õigusaktide eelnõudest koostab vallavolikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. (12) Vallavalitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist. (13) Vallasekretäril on õigus vallavalitsuse ja volikogu õigusakti eelnõu, mis on esitatud vallavalitsuse poolt heaks kiitmiseks, selle esitajale tagastada, kui: 1) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele; 2) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm; 3) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega; 4) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist. (14) Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.
(1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (5) Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist asjaosalistele. (6) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees. (7) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud.
(1) Põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 05.04.2011 määrus nr 11 „Aseri valla põhimääruse kinnitamine“.