Käesolev määrus reguleerib raske või sügava puudega lastele riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi ja korda ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamist Väike-Maarja vallas.
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 2) lapsehoiuteenus on raske või sügava puudega seadusliku esindaja toimetulekut, töötamist või õppimist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab seadusliku esindaja asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja; 3) lapsehoiuteenuse osutaja on lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba; 4) riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääk on eelarveaasta lõpuks riigi rahastatava lapsehoiuteenuse kasutamata rahaliste vahendite jääk, mis kantakse järgmise eelarveaasta Väike-Maarja valla eelarvesse raske ja sügava puudega laste ning nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.
(1) Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et: 1) raske või sügava puudega lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; 2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine); 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. (2) Käesoleva korra § 3 punktis 3 sätestatut ei kohaldata riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamisel.
(1) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on käesoleva määruse alusel õigustaotleda raske või sügava puudega laste vanematel, eestkostjatel või hooldajatel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Väike-Maarja vald. (2) Abivajaja huvides võib taotluse erandkorras vallavalitsusele esitada muu isik (ametnik, naaber, perearst jm), kellel on andmeid abivajava isiku kohta. (3) Taotlusele (lisa 1) lisatakse järgmised dokumendid: 1) lapse isikut tõendava dokumendi koopia; 2) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia; 3) Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapsele puude raskusastme tuvastamise kohta; 4) perekonnas hooldamise lepingu koopia või eestkostjaks määramise otsuse koopia (vajalik eestkostja ja perekonnas hooldaja puhul). (4) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust ei ole võimalik taotleda ootamatult tekkinud teenuse vajaduse puhul, sest teenuse taotlemine ning lepingu sõlmimine on ajamahukas. (5) Lapsehoiuteenust võib kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Teenust on võimalikkasutada ka tundide arvestuses.
(1) Vallavalitsus teeb otsuse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramise või määramisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul, arvates teenuse taotlemiseks vajalike dokumentide esitamisest. (2) Peale riigi rahastatava lapsehoiuteenuse määramist sõlmib Väike-Maarja Vallavalitsus lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga ning tema valitud lapsehoiuteenuse osutajaga halduslepingu. (3) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse andmisest keeldumise põhjendatud otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Keeldumise põhjuseks võib olla lapse viibimine haridusasutuses või osutatakse lapsele samal ajal teisi hooldamist tagavaid sotsiaalteenuseid. (4) Kui lapse seaduslik esindaja soovib teenust taotleda rohkem kui riiklikult kehtestatud maksimaalne maksumuse määr, siis katavad teenuse kulud kokkuleppel lapsevanem koos kohaliku omavalitsusega.
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni 5 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuteenuse osutamiseks sobivates ruumides, mis on vastavuses rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetega. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume, siis tagab lapse toitlustamise lapsehoiuteenuse osutaja vastavalt toiduseaduses sätestatule. (4) Kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, siis võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadusele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. (5) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest.Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. (6) Lapsehoiuteenuse osutamiseks on nõutav tegevusluba, mis annab õiguse tegutseda vastaval tegevusalal. (7) Tegevusloa taotlemise, andmise, keeldumise ning kehtetuks tunnistamisega seotu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.
Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest vallaeelarvesse eraldatud vahenditest. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse vallaeelarvesse Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu vastavalt vallas elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1. detsembri seisuga.
(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib vallavalitsus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatava sotsiaalteenuse saamiseksesitab õigustatud isik vallavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 2), Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta ja kuludokumendid teenuse osutamise kohta. (3) Teenuse kompenseerimise või selle eest tasumise ulatuse kinnitab vallavalitsus korraldusega. (4) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist tasustatavad sotsiaalteenused on: 1) kohaliku omavalitsuse rahastatav lapsehoiuteenus; 2) isikliku abistaja/tugiisiku teenus; 3) erinevad teraapiad (füsioteraapia, hipoteraapia, jms); 4) intervallhoolduse teenus; 5) transporditeenus; 6) psühholoogi teenus; 7) logopeedi teenus; 8) tehnilise abivahendi soetamine; 9) hooldusteenus; 10) eluruumi kohandamise teenus; 11) turva- ja tugikodu teenus; 12) muu laste arengut ja igapäevast toimetulekut toetav teenus. (5) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta vallaeelarvesse raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.
Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 28.11.2007 määrus nr 18 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.