Redaktsioonide võrdlus

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.2(2)Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.3(3)Volikogu liikmel on õigus:11) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;22) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele;33) esitada volikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;44) kuuluda fraktsiooni, komisjoni;55) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, linnavalitsuse hallatavate asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;66) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja valitsuse liikmetele;77) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;88) kasutada valitsuse ja volikogu ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada abi volikogu kantseleist selle korraldamiseks;99) informeerida linnaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;1010) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.4(4)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(1) Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt viis volikogu liiget. Fraktsiooni võivad kuuluda ainult samast erakonna või valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud liikmed. Ühte valimisnimekirja kuulunud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on erakonna või valimisliidu nimekirja nimi.2(2)Fraktsioon moodustatakse otsusega, mille allkirjastavad kõik fraktsiooni liikmed ja see edastatakse volikogu kantseleisse.3(3)Fraktsiooni registreerib volikogu kantselei. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Fraktsiooni moodustamisest teavitab volikogu esimees volikogu lähimal istungil.4(4)Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse koheselt volikogu kantseleile. Volikogu kantselei edastab otsuse volikogu liikmetele dokumendihaldussüsteemi kaudu. Fraktsiooni koosseisu muudatus jõustub fraktsiooni vastava otsuse vastuvõtmisest.5(5)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu kantseleid. Volikogu kantselei teeb selle teatavaks volikogu liikmetele dokumendihaldussüsteemi kaudu. Liige loetakse fraktsioonist lahkunuks teate edastamisel volikogu kantselei poolt volikogu liikmetele, sõltumata fraktsiooni otsuse olemasolust.6(6)Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata fraktsiooni vastava otsuse alusel. Vastav otsus edastatakse volikogu kantseleile. Volikogu kantselei teeb selle teatavaks volikogu liikmetele dokumendihaldussüsteemi kaudu.7(7)Fraktsioonil on õigus:11) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;22) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;33) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;44) oma liikme kaudu esineda volikogu istungil sõnavõtuga;55) võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletusele panemist kuni 10-minutilist vaheaega;66) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja valitsuse liikmetele.8(8)Fraktsiooni tegevus lõpeb:11) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;22) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;33) fraktsiooni vastava otsuse alusel.9(9)Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusakti muutmise tulemusena fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse volikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu alatise komisjoni (edaspidi komisjon) esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast põhimääruses sätestatud korras.2(2)Volikogu kinnitab komisjoni liikmed ja teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe esildisel. Esildises on märgitud komisjoni liikmete kandidaatide nimed, isikukoodid ja töökohad. Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, välja arvatud revisjonikomisjon, mille kõik liikmed peavad olema volikogu liikmed.3(3)Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja. Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;66) juhatab komisjoni koosolekut;77) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;88) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.4(4)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.5(5)Komisjonil on õigus:11) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks;22) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;33) anda arvamusi ja vajadusel teha muudatusettepanekuid komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;44) kontrollida vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;55) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta;66) vajadusel kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha volikogu kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;77) vajadusel saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.6(6)Eelnõud suunab komisjonidele läbivaatamiseks volikogu esimees. Komisjonil on õigus vaadata eelnõud läbi oma algatusel. Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees.7(7)Komisjoni otsustused on linna õigusaktide vastuvõtmisel volikogule soovituslikud.

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni kokkukutsumise teade avalikustatakse linna ametlikul veebilehel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.2(2)Töökorra paragrahvis 8 nimetatud juhtivkomisjon otsustab, kas kiita heaks eelnõu arutamine volikogu istungil, vastupidisel juhul esitab komisjon põhjendused eelnõu sobimatuse kohta. Päevakorrapunktides, kus komisjon ei ole juhtivkomisjon, toimub hääletamine juhul, kui mõni komisjoni liige seda nõuab.3(3)Kõigis alatistes volikogu komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, linna arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.4(4)Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab komisjoni esimees eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.5(5)Komisjoni koosolekul vastuseta jäänud küsimustele tuleb eelnõu esitajal edastada kirjalik vastus volikogu kantseleile hiljemalt volikogu istungile eelneva eestseisuse koosoleku alguseks. Kui komisjoni koosolek toimub eestseisuse koosoleku ja volikogu istungi vahelisel ajal, siis hiljemalt volikogu istungi alguseks.6(6)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, valitsuse liige või linnasekretär. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.7(7)Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt komisjoni esimehele enne komisjoni koosoleku algust.8(8)Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 5 tööpäeva jooksul ja edastatakse koheselt volikogu kantseleisse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.9(9)Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.10(10)Protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja dokumendiregistris.

(1) Volikogu esimees võib määrata eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon tuleb määrata linnaelanike algatatud eelnõu puhul.2(2)Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon eelnõud arutama.3(3)Kui juhtivkomisjon on määratud, siis kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile dokumendihaldussüsteemi kaudu.4(4)Muudatusettepanekuid võivad teha kõik volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ning eelnõu algataja juhtivkomisjoni sätestatud tähtajal, mis ei või olla lühem kui 5 päeva.5(5)Juhtivkomisjon menetleb muudatusettepanekuid, kaasates algataja, ettepanekute arvestamisel muudab eelnõud ja seletuskirja, seletuskirjas kirjeldab kõiki arvestatud ja arvestamata ettepanekud ning esitab lõpliku eelnõu volikogu kantseleisse.6(6)Volikogu kantselei edastab juhtivkomisjonilt laekunud lõpliku eelnõu eestseisusele istungi päevakorda lülitamise otsustamiseks.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) volikogu fraktsioonil;44) valitsusel;55) linnapeal ja linnasekretäril; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 2(2)Eelnõu algataja esitab eelnõu elektrooniliselt koos seletuskirjaga volikogu kantseleisse. Volikogu kantselei edastab eelnõu volikogu esimehele. Volikogu esimees otsustab eelnõu menetlusse võtmise ning vajadusel juhtiva komisjoni määramise3(3)Menetlusse võetud õigusakti eelnõu edastab kantselei dokumendihaldussüsteemi kaudu kõigile volikogu liikmetele ning valitsusele, kui algataja ei ole valitsus ega linnapea, lisades informatsiooni juhtivkomisjoni kohta.4(4)Kui juhtivkomisjoni ei ole määratud, siis esitatakse kõik parandusettepanekud algatajale dokumendihaldussüsteemi kaudu.5(5)Parandusettepanekuid võivad teha kõik volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ning algataja ise algataja sätestatud tähtajal, mis ei või olla lühem kui 5 päeva.6(6)Algataja menetleb muudatusettepanekuid, ettepanekute arvestamisel muudab eelnõud ja seletuskirja, seletuskirjas kirjeldab kõiki arvestatud ja arvestamata ettepanekuid ning esitab lõpliku eelnõu volikogu kantseleisse.7(7)Volikogu kantselei edastab algatajalt laekunud eelnõu eestseisusele istungi päevakorda lülitamise otsustamiseks.8(8)Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu.9(9)Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema juriidiliselt, normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.10(10)Volikogu määruse eelnõu koostatakse arvestades Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.11(11)Eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud koostaja nime, kontaktandmetega ja tema allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, teeb volikogu kantselei eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu kantselei eelnõu selle algatajale.12(12)Määruse eelnõu seletuskiri peab sisaldama:11) eelnõu koostaja nime, kontaktandmeid allkirja ja kuupäeva;22) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;33) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;44) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;55) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;66) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel;77) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.

Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

(1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:11) linnaeelarve vastuvõtmine;22) linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;33) linna eelarvestrateegia ja arengukava vastuvõtmine ja muutmine;44) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.2(2)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu koostaja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.3(3)Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.4(4)Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.5(5)Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb algatajal järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõud järgmisele lugemisele kehtestatud tähtajaks, langeb eelnõu menetlusest välja.6(6)Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

(1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval algusega kell 15.00. Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise teistsuguse aja ning informeerib istungi teistsugusest ajast volikogu eelneval istungil. (4) Volikogu esimees võib kutsuda erakorralise volikogu istungi kokku valitsuse või volikogu koosseisu vähemalt ühe neljandiku kirjalikul ettepanekul kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Volikogu erakorralise istungi peab volikogu esimees kokku kutsuma hiljemalt nelja tööpäeva jooksul kirjaliku ettepaneku saamisest. Erakorralisele istungile minevatele eelnõudele ei laiene § 3 § 9 lõikes 7 sätestatud nõuded. (5) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Kohtla-Järve linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (6) Kutse volikogu istungile tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu kantselei poolt dokumendihaldussüsteemi vahendusel vähemalt neli päeva enne korralist või erakorralist istungit. Kui volikogu liige soovib infovahetuseks kasutada muud viisi, informeerib ta sellest kirjalikult volikogu kantseleid. Volikogu istungi kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. (7) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse hiljemalt kaks päeva enne volikogu istungi toimumist linna ametlikul veebilehel. (8) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungil tehakse 10-minutine vaheaeg iga 2 tunni töötamise järel, volikogu otsusel võib vaheaeg olla pikem. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (9) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks üksikküsimuse arutelu osas, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (10) Volikogu istungist võtavad osa sõnaõigusega linnapea, valitsuse liikmed ja linnasekretär. Volikogu istungile teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungist osa võtvatele isikutele sõna andmise otsustab volikogu esimees. (11) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja helisalvestusi võib teha volikogu esimehe loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd. (12) Volikogu liikmed registreeritakse istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel.

(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees.2(2)Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja. Kui eelnõule on määratud juhtivkomisjon, siis komisjoni esimees on kaasettekandjaks.3(3)Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu esimees kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.4(4)Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi töökorra § 18 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele, anda üle volikogu õigusakti eelnõusid ja esineda esitatava eelnõu kohta avaldusega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka valitsuse liikmed ja volikogu esimehe poolt kutsutud teised isikud.5(5)Istungil üle antud eelnõud esitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval elektrooniliselt volikogu kantseleisse.

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu ettekandja ja kaasettekandja, kui ta on määratud, kuni 15-minutise ettekandega igaüks. Eelnõu ettekandja või kaasettekandja, kui selleks on juhtivkomisjon, annab ülevaate kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Eelnõu ettekandja taotlusel võib volikogu esimees ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra.2(2)Kui ettekandja või kaasettekandja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab volikogu esimees teda või lõpetab ettekande.3(3)Ettekandjale ja kaasettekandjale võib esitada küsimusi. Volikogu esimehel on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvaid küsimusi. Samas päevakorraküsimuses antakse volikogu liikmele sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.4(4)Pärast küsimustele vastamist ja enne läbirääkimisi on volikogu liikmel, fraktsioonil ja eelnõu algatajal võimalus esitada eelnõule täiendavad muudatusettepanekud, mida hääletatakse §-s 15 sätestatud korra kohaselt.5(5)Pärast muudatusettepanekute hääletamist algavad läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus antakse volikogu liikmele sõna ühe- kuni 2-minutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5-minutiseks kõneks kõnepuldist. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees sõnavõtu aega pikendada 2 minuti võrra.6(6)Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega.7(7)Pärast läbirääkimiste lõppu on nii ettekandjal kui ka kaasettekandjal õigus kuni 3-minutiliseks lõppsõnaks.8(8)Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 10-minutist vaheaega nõupidamiseks.

(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võib täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.2(2)Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ei ole sätestatud teisiti.3(3)Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Nimelisel hääletamisel fikseeritakse volikogu liikme otsustus tema allkirjaga.4(4)Volikogu liige hääletab isiklikult.5(5)Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruses sätestatud korras.6(6)Hääletuse tulemused fikseerib volikogu esimees.7(7)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel.8(8)Volikogu esimees paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud, kuid juhtivkomisjoni või algataja poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekud, mida volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.9(9)Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vasturääkivad, suunab volikogu esimees eelnõu uuele lugemisele ning volikogu võib moodustada redaktsioonitoimkonna.10(10)Enne istungil esitatud muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ning juhtivkomisjonil või kaasettekandjal õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.11(11)Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.12(12)Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.13(13)Ettepanekut eelnõud mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusettepanekuna.

(1) Volikogu istungi lõpetab volikogu esimees sõnadega "Istung on lõppenud".2(2)Kui volikogu istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendunud, pikendab volikogu esimees istungi arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni. Päevakorrapunkti ammendumisel paneb volikogu esimees hääletamisele istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.3(3)Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

(1) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega.2(2)Pärast küsimusi on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus lõppsõnale.3(3)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb volikogu esimees umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:11) linnapeale;22) linnavalitsuse liikmetele;33) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvate volikogu esindajatele;44) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;55) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu nõukogu või juhatuse esimehele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.3(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või volikogu kantseleile. Volikogu kantselei korraldab arupärimise edastamise selle adressaadile esimesel võimalusel.4(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud arupärimised esitatakse Kohtla-Järve Linnavalitsuse Linnakantseleile (edaspidi linnakantselei). Linnakantselei korraldab esimesel võimalusel arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral volikogu asjaomasele komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.5(5)Arupärimisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 5 nimetatud isikule esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:11) suuline vastus volikogu istungil;22) kirjalik vastus;33) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus.6(6)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Volikogu kantselei korraldab vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.7(7)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda pärast vastuse laekumist volikogu kantseleile.8(8)Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.9(9)Kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingule esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:11) suuline vastus volikogu asjaomase komisjoni koosolekul;22) kirjalik vastus;33) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul ja kirjalik vastus.10(10)Kirjalik vastus kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingule esitatud arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab vastuse edastamise arupärimise esitajale.11(11)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu asjaomase komisjoni koosolekul, võtab komisjoni esimees arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal hiljemalt 2 kuu jooksul arupärimise esitamisest. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse arupärimise esitajat.12(12)Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.

(1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse, kinnise küsimuse arutelu ei avalikustata. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse volikogu kantseleis kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega volikogu kantseleist välja viia.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, ettepanekute esitajate nimed, vastuvõetud otsused, hääletustulemused.3(3)Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.4(4)Volikogu istungi protokolli vormistab volikogu esimehe poolt määratud isik. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees.5(5)Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja avalikustatakse dokumendiregistris.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.