Türi valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Türi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse täiendavad nõuded Türi valla kui raamatupidamiskohustuslase (edaspidi vald) raamatupidamisele ja finants- ning eelarve täitmise aruandlusele.

(2)Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), rahandusministri kehtestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit (edaspidi FAjuhend), Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (edaspidi RTJ) ning avaliku sektori rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid (edaspidi IPSAS). Eeskiri on koostatud eelmärgitud õigusaktide ja standarditega avaliku sektori finantsaruandlusele ja raamatupidamisele kehtestatud arvestusmeetoditest ja ‑põhimõtetest ning heast raamatupidamistavast tulenevalt.

(3)Vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Türi Vallavalitsuse kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) kaudu.

(4)Valla tsentraliseeritud raamatupidamine hõlmab Türi Vallavolikogu, Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste finantsarvestust ning eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele Türi valla asutustele.

(5)Eeskiri reguleerib 1) kontoplaani ning koodide ja lühendite kasutamist; 2) asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; 3) varade ja kohustuste inventeerimist; 4) raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist; 5) raamatupidamisregistrite pidamist; 6) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume; 7) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; 8) aruannete koostamise korda.

Eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkavara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teiste tarkvaravahenditega või käsitsi; 2) aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi; 3) aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta; 4) eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus kasutada vallaeelarve raha kinnitatud eelarve piires ja struktuuris. Vastavat õigust teostab vastutav isik kulu aktsepteerimisega valla eelarveklassifikaatorite liigenduses; 5) hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täiendavad RTJ-d, FA juhend ja eeskiri; 6) majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes heast raamatupidamistavast, kirjendab valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja; 7) majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks; 8) tehingupartner või tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingu või -tehingute osapool või -pooled, kellele on omistatud tunnused (tehingupartneri koodid) eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideerituid finantsaruandeid.

Kohalikule omavalitsusele kui raamatupidamiskohustuslasele pandud finantsarvestuse ning aruandluse tagamiseks kasutatakse järgmisi raamatupidamisega seotud infosüsteeme (edaspidi infosüsteem): 1) raamatupidamistarkvara Pmen koos veebikeskkonnaga „Pmen veebivaade“; 2) arvete ja kuluaruannete menetlemiseks ning e-arvete saatmiseks ja saamiseks Türi vallaga lepingulises suhtes oleva arvekeskkonna operaatori veebipõhist arvekeskust (edaspidi e Arvekeksus), mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga; 3) eelarvestamisprotsessi ning eelarve täitmist toetavat infosüsteemi FREDI KOV, mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga; 4) arvete väljastamiseks, kogumiseks ning maksmiseks ja teenuse osutajatega info vahetamiseks veebipõhist arveldusplatvormi Bill.me, mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga; 5) personali-, tööaja ja palgaarvestuseks veebipõhist andmebaasi PersonaV3; 6) krediidiasutustega arveldamiseks Türi vallaga lepingulises suhtes oleva krediidiasutuse arvelduskeskkonda.

Eeskirja §-s 21 nimetatud infosüsteeme kasutatakse Türi valla asutuste raamatupidamisega seotud andmete ning varade ja finantsarvestuse ja -aruandlusega seotud andmete kogumiseks, edastamiseks ja säilitamiseks.

Infosüsteemidesse sisestatud andmete omanik on Türi vald.

(1)Infosüsteemide vastutav töötleja on ametiasutus.

(2)Infosüsteemide volitatud töötlejad on 1) andmekogu pidamist või infosüsteemi kasutamist võimaldava tarkvara omanik (arendaja); 2) andmekogu või infosüsteemi sisestatud andmete majutaja; 3) isik, kellele avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevalt tagatakse raamatupidamise infosüsteemidele juurdepääs.

Infosüsteemidesse andmeandjad on ametiasutuse hallatavad asutused ning teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on seadustest tulenevalt kohustus raamatupidamisega seotud algdokumente või teavet esitada.

(1)Raamatupidamistarkvara Pmen (edaspidi Pmen) alusel täidab Türi vald RPSi, FAjuhendi ja RTJ nõuetega avaliku sektori raamatupidamisele ning finantsaruandlusele ja eelarve täitmisele kehtestatud nõudeid. Pmen-i kantakse järgmised andmed: 1) andmed kassa ja panga kohta ehk raha liikumist kirjeldavad andmed (arvete tasumine, nõuete laekumine); 2) andmed arvelduste kohta (võlad ja ettemaksed); 3) pearaamatu andmed (koond); 4) eelarve andmed; 5) andmed Türi valla asutuste töötajatele, ametnikele ning kohaliku omavalitsuse organi liikmetele arvestatud palga, hüvitiste, tasude ning erisoodustuste ja tasudelt kinnipidamiste kohta; 6) Türi valla põhivara nimekirjad koos kulumi arvestusega; 7) andmed Türi valla varade liikumise kohta koos koguselise arvestusega; 8) andmed esitatud ja saabunud arvete kohta; 9) andmed Türi valla asutuste personali ning kohaliku omavalitsuse tööorganite liikmete kohta (isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, arvelduskonto number jne).

(2)E-Arvekeskus on infosüsteem masintöödeldavate elektrooniliste arvete, edastamiseks, kinnitamiseks, vastuvõtmiseks ja säilitamiseks ning sidumiseks Pmen-iga. E-Arvekeskuse kaudu liikuvate arvete (tarnijate ostuarved, ostjatele esitatavad müügiarved) edastamisel ja vastuvõtmisel kantakse infosüsteemi järgmised andmed: 1) arve saaja ning saatja nimi või nimetus (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku või asutuse nimetus); 2) arve saaja või saatja isikukood või registrikood; 3) juriidilise isiku puhul KMKR number; 4) arvelduskonto IBAN kujul; 5) kauba nimetus, kogus, hind, käibemaks.

(3)Fredi KOV on infosüsteem eelarvestamisprotsessi teostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve vastutavatele täitjatele.

(4)Bill.me on infosüsteem ametiasutuse teenusarvete edastamiseks lastevanematele ning selle kaudu maksete teostamiseks (soovi korral) ning arve saajaga info edastamiseks. Infosüsteemi on liidestatud PMEN-iga ning PMEN-is koostatud arved liiguvad Bill.me-sse. Samuti liigub kahe süsteemi vahel arvete tasumise info.

(5)PersonaV3 on infosüsteem, mille kaudu ametiasutus peab ametiasutus Türi valla asutuste personaliarvestust. Infosüsteemi kantakse: 1) personali koosseisu kuuluvate isikute ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) ametinimetus; 4) tööaja koormus; 5) andmed töötaja tööaja täitmise kohta; 6) andmed puhkuse ja selle kasutamise kohta; 7) andmed palgaarvestuse, sh osalise töövõimetuse kohta; 8) tööajaarvestusetabelid; 9) andmed laste kohta (kui soovitakse puhkusepäevi); 10) avaldused tulumaksu vabastuse kohta; 11) jne andmed, mis vajalikud palgaarvestuseks.

(1)Eeskirja § 26 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud infosüsteemid on andmebaasid Türi valla asutuste sisemiseks töökorralduseks vajaliku teabe kogumiseks ja säilitamiseks ning nimetatud infosüsteemides tagatakse andmetele juurdepääs ainult Türi valla asutuste töötajatele või isikutele ja asutustele, kellel on seadusest tulenevalt õigus infosüsteemides olevat teavet saada.

(2)Eeskirja § 26 lõigetes 2 ja 4 nimetatud infosüsteemides töötlevad lisaks ametiasutusele andmeid (teavet) vastavate arvete saajad.

(3)Eeskirja § 26 lõikes 6 sätestatud juhul töötlevad andmeid ametiasutus ja vastav krediidiasutus.

(1)Infosüsteemide kasutamine korraldatakse lepingute ja asutuse sisemise töökorraldusega.

(2)Vastava infosüsteemi administraator määratakse lepingu või vallavanema käskkirjaga ning vastavate õigustega isik märgitakse ametiasutuse infosüsteemide registris.

(3)Infosüsteemides tagab teabele juurdepääsu administraator lähtuvalt ametniku või töötaja tööülesannetest. Eeskätt kasutavad raamatupidamise infosüsteeme ametiasutuses finantsjuht, pearaamatupidaja ning raamatupidajad. Kõikidele infosüsteemidele on juurdepääs vallavanemal.

(4)Infosüsteemides Pmen, FREDI KOV ja e-Arvekeskus on andmete töötlejateks ka hallatavate asutuste juhid ning nende määratud töötajad.

(1)Infosüsteemides säilitatakse teave vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ja ametiasutuse dokumentide liigitusskeemis määratud tähtaja.

(2)Teave, mille säilitustähtaeg on möödunud, tuleb hävitada. Hävitamise korraldab finantsjuht koostöös vastava infosüsteemi tarkvara omanikuga.

(1)Infosüsteemides olevat teavet aktiivselt ei avalikustata.

(2)Infosüsteemides olevate juurdepääsupiiranguta teavet on võimalik saada teabenõude korras.

(3)Isikul on õigus saada enda kohta infosüsteemidesse kogutud teavet.

Infosüsteemide turvameetmed tagatakse infosüsteemi omanikuga sõlmitud lepingu ning ametiasutuse sisemise töökorraldusega, sh küberturvalisuse nõuetega.

(1)Vald kasutab FA juhendiga kehtestatud kontoplaani ja koode.

(2)Vajadusel võib vald kasutada täiendavaid allkontosid.

(3)Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused valla eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve tekkepõhilise täitmise kohta; 2) objekti-, projekti-, subjekti- jne koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

(4)Lisaks FA juhendiga kinnitatud kontoplaanikoodidele (konto-, tehingupartneri-, tegevusala-, allika- ja rahavookood) on kasutusel valla asutuste osakondade tunnused, mis on märgitud määruse lisas 1 ning projektikoodid (antakse ametiasutuse finantsjuhi poolt igale konkreetsele projektile ja investeeringuobjektile, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest).

(1)Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse RPSes ja RTJdes toodud nõuetest aastaaruandele ning FA juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2)Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad FA juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel FA juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(1)Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Türi Vallavolikogule (edaspidi vallavolikogu) kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule (edaspidi KOFS). Vallavolikogu kinnitab aruande vastavalt KOFSis sätestatule.

(2)Saldoandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt FA juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(3)Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(4)Maksudeklaratsioonid- ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(5)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(6)Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud ametiasutuse finantsosakonna ametnike ja töötajate ametijuhendites ja töölepingutes.

(1)Valla kui raamatupidamiskohustuslase finantstegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab ametiasutus.

(2)Valla ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse. Raamatupidamisprogrammis PMen peetakse arvestust 2 valdkonna all. Tingituna Türi Kommunaalasutuse käibemaksukohustusest, peetakse asutuse maksuaruandluse jaoks andmete saamiseks selle asutuse raamatupidamisarvestust eraldi valdkonna all. Teiste asutuste raamatupidamisarvestust kajastatakse valdkonnas ”Türi Vallavalitsus”. Eristamaks asutuste tulusid, kulusid ja varasid, kasutatakse osakonna tunnust (vt lisa 1).

(3)Valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse rahandusosakond. Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib ja korraldab vastava asutuse juht (ametiasutuse puhul vallavanem, ametiasutuse hallatavate asutuste puhul asutuse juhataja või direktor). Asutuse juht vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(4)Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(5)Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites või töölepingutes.

(1)Valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamine (vara valitsemine) toimub vallavolikogu kehtestatud vastava määruse alusel.

(2)Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab FA juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(3)Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse raamatupidamisarvestuses soetusmaksumusega, seda korrigeerides ja vajadusel alla hinnates.

(4)Kohustused kajastatakse järgides tekkepõhisuse printsiipi ja lähtudes RTJdest (RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9).

(5)Omavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Samuti ei kajastata kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes.

(6)Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses.

(1)Saadud maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(2)Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

(3)Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

(4)Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.

(1)Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(2)Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad (kogus, hind, summa);

(3)Ametiasutus kasutab kõiki valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks e-arvete operaatorit, mis ühendab endas e-arvete saatjad, saajad ning nende kasutatavad majandustarkvarad. Ostuarved esitatakse ametiasutuse raamatupidamisele läbi operaatori eelistatavalt masinloetavate arvetena xml faili kujul.

(4)Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(5)Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning need allkirjastavad kulusid tegema volitatud isik ja raamatupidaja. Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamist kajastavad kuludokumendid peab kontrollima ja allkirjastama ka projekti töögrupi juht.

(6)Ametiasutuses määratakse kulusid tegema volitatud isikud iga eelarveaasta alguses vallavalitsuse korraldusega. Kui volitatud isik viibib teenistuslähetuses või tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud või kui tehingu tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel, siis on volitatud isiku pädevuses olevaid kulusid õigus teha vastavat volitatud isikut vallavanema käskkirjaga asendama määratud isikul või vallavanemal endal.

(7)Ametiasutuse kuludokumendid peab lisaks kulusid tegema volitatud isikule kinnitama ka vallavanem kui ametiasutuse juht.

(8)Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juht. Kui asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse põhimääruses nimetatud isik. Kui asutuse põhimääruses asutuse juhi asendamine on sätestamata, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juhi poolt kirjalikult määratud isik.

(1)Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

(2)Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või alg-dokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

(4)Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5)Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(6)Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) põhivarad; 7) materjalid; 8) eelarve; 9) personal.

(7)Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) kassa kassaraamat; 3) arvelduste koond; 4) palgalehed.

(8)Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri; 3) pearaamatu koond; 4) isikukonto kaardid; 5) puhkusereservi arvestused; 6) arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.

(9)Raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega säilitatakse paberkandjal või elektroonilise menetlemise korral elektrooniliselt.

(1)Müügiarved koostatakse operatiivandmete või lepingutes kajastatu põhjal ja tingimustel.

(2)Müügiarvete koostamine toimub alljärgneva tabeli alusel: Müügiarve Väljastamise aeg Algandmed ning nende edastaja Esitamise viis Lasteaedade koha- ja toidupäeva maksumuse arved Igakuiselt hiljemalt 7. kuupäevaks Lasteaia direktor edastab raamatupidajale vastavad tabelid hiljemalt 2.kuupäevaks. Kohamaksumuse kinnitab vallavolikogu, toidupäeva maksumuse hoolekogu nõusolekul lasteaia direktor E-postiga pdf-vormingus arve kas lapsevanemale või lasteaia direktorile, kes korraldab edastamise lapsevanemale. E-arve tellimuse korral edastatakse arve otse panka. Muusikakooli arved igakuiselt Muusikakooli direktor edastab nimekirjad. Õppetasu suuruse kehtestab vallavolikogu. E-postiga pdf-vormingus arve kas lapsevanemale või direktorile, kes korraldab edastamise lapsevanemale. E-arve tellimuse korral edastatakse arve otse panka. Kohamaksuarved teistele omavalitsustele Igakuiselt hiljemalt 15. kuupäeval Kohamaksumused ühe lapse kohta kinnitab vallavalitsus. Laste andmed edastab haridusspetsialist. Arvlemine vastavalt seadusele või lepingutele. E-postiga või e-arvena. Sotsiaaltranspordiarved Vastavalt vajadusele Andmed esitab sotsiaaltööspetsialist jooksvalt ametiasutuse rahandusosakonnale e-posti teel Üüri- ja kommunaalteenuste arved Igakuiselt Andmed esitab Türi Haldus e-posti teel raamatupidajale hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Kulupõhised arved esitatakse vastavalt lepingutele E-postiga või e-arvena. Eakate kodu arved igakuiselt Andmed esitab juhataja iga kuu esimesel kuupäeval eelmise kuu kohta E-postiga Muud arved Vastavalt vajadusele Vallavalitsuse ametnikud, ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad E-postiga või e-arvena.

(3)Arvete vormistamisel järgitakse sealhulgas RPS ja käibemaksu seaduse nõudeid. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.

(4)Arved väljastatakse kliendile üldjuhul kas pdf-vormingus e-kirjaga või elektroonilise e‑arvena.

(5)Arvete maksetähtaeg on soovitatavalt 14 kalendripäeva.

(6)Arve koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendite õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õiguse eest vastutab lepingu kinnitaja või operatiivandmete esitaja.

(1)Töötasu või palk (edaspidi töötasu) arvestatakse raamatupidamises töötajale või teenistujale tööle vormistamisel määratud töötasu ja hilisemate palgamuudatuste, vallavanema või ametiasutuse hallatava asutuse juhi poolt pädevuse piires määratud lisatasude ja muude õigusaktide alusel ning tööaja tabelite põhjal.

(2)Puhkusetasu arvestatakse asutuse juhi käskkirja alusel.

(3)Töötasu ja sellega kaasnevate maksude raamatupidamiskirjendite algdokumendina kasutatakse raamatupidaja poolt allkirjastatud raamatupidamise koondkande väljatrükki. Koondkande väljatrükist nähtub periood, mille eest töötasu arvutati ning töötasu ja maksude kulud, liigendatuna kulude kirjendamisel kasutatavate majandustehingute liigendamise tunnuse viisi.

(4)Töötasu ja arvestatud maksude kohta edastatakse tasu saajale õiend e-kirjaga.

(5)Arveldustena töötajatega töötasu arveldamisel on aktsepteeritavad kinnipidamised ja juurdemaksed, millised tulenevad õigusaktidest, kohtu täitelehtedest ja arveldustest tööandjaga.

(6)Töötasu ja töötasudega seotud maksude kajastamist raamatupidamisarvestuses käsitletakse eeskirja 9. peatükis.

(1)Raamatupidamise algdokumendid raha väljamaksete tegemiseks esitatakse ametiasutuse raamatupidamisele vastavalt alljärgnevas tabelise märgitule: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaeg Dokumendi esitamise eest vastutaja Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid Järgmisel tööpäeva pärast allkirjastamist Vastavalt vajadusele, vastutab kantselei Raha väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiad Järgmisel tööpäeval pärast allkirjastatud lepingu asutuse dokumendiregistris registreerimist Lepingu täitmise eest vastutav isik Võla- ja asjaõigusleping Seitsme päeva jooksul pärast allkirjastatud lepingu ametiasutuse dokumendi-registris registreerimist Jurist Käskkirjad töötasude, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta Kaks tööpäeva enne tasu väljamaksmist Käskkirjade koostaja Teatis töölepingu lõpetamise kohta Kaks tööpäeva enne tasu väljamaksmist Käskkirjade koostaja Töö-, töövõtu- või käsunduslepingud tasu maksmiseks Jooksva kuu eelviimaseks tööpäevaks Jurist, asutuste juhid või volitatud isikud Töötasude arvestuse algandmed ja tööaja arvestuse tabelid Palgapäevale eelnevaks eelviimaseks tööpäevaks Asutuste juhid või volitatud isikud Avaldus tulumaksu kinnipidamise kohta Palgapäevale eelnevaks eelviimaseks tööpäevaks (vajadusel) Asutuse juhid Isikliku- ja ametisõiduki sõidupäevik Aruandekuule järgneva kuu viiendaks tööpäevaks Auto kasutaja või asutuse juht Lähetuskulude aruanne Viie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist Lähetatu Avansiaruanne Hiljemalt jooksva kuu lõpuks Avansi saaja Majanduskulude aruanne Aruandekuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks Aruandev isik Hankijate arved Kolme tööpäeva jooksul pärast menetluskeskkonda laekumist Volitatud isik Akt vara arvele võtmiseks, mahakandmiseks, alla- või ümberhindamiseks Kolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamist Valla vara haldamist korraldav spetsialist Kassadokumendid Aruandekuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks Kassa eest vastutav isik Materjalide kuluaruanded Aruandekuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks Varude eest vastutav isik Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed sotsiaalarvestuse programmist Kaks tööpäeva enne toetuse väljamaksmise kohustust sotsiaaltööspetsialist

(2)Ametiasutuse hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus vastava asutuse juhil.

(3)Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse osakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks osakonna juhataja ja vallavanema poolt dokumendiregistris. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid suunab pärast allkirjastamist koostaja pearaamatupidajale või finantsjuhile. Osakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel vastavat programmi, milles koostatud koondokumendi alusel kantakse summad saajate pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja ametiasutuse finantsosakonnast (kassast).

(1)Raha hoitakse pangas ametiasutuse ja Türi Kommunaalasutuse arvelduskontodel.

(2)Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem või asevallavanem ning Türi Kommunaalasutuses asutuse juht või tema määratud isik. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses finantsjuht, pearaamatupidaja ja vanemraamatupidaja ning Türi Kommunaalasutuses asutuse raamatupidamist korraldav raamatupidaja.

(3)Volitatud isiku ja ametiasutuses ka vallavanema või tema asendaja kinnitatud kuludokumentide alusel koostab maksekorraldused internetipangas rahandusosakonna töötaja või ametnik, kelle ülesandeks see ametijuhendi või töölepingu alusel on. Maksekorralduse ülekande kinnitavad internetipangas kaks vallavanema poolt ülekannet tegema volitatud isikut, mõlemad 50% õigusega.

(1)Maksimaalseks kassalimiidiks on ametiasutuses 4000 eurot ning ametiasutuse hallatavas asutuses 700 eurot.

(2)Kassaoperatsioone teostab valla asutuse (määruse lisa 2) juhi määratud isik. Kassaoperatsioone teostava isiku määrab vastava asutuse juht oma käskkirjaga.

(3)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat.

(4)Kassa väljamineku orderi kinnitab asutuse juht.

(5)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(6)Asutustes sisestab kassaoperatsioone teostav isik, sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, tehingu sisu ja arvnäitajatega. Kuu lõpus trükitakse programmist välja kassaraamat.

(7)Väljaspool kassat sularaha vastu võtma volitatud isik kannab vastuvõetud summad vastavalt vormikohasele sularaha kogumislehele (määruse lisa 3), mille esitab kassapidajale koos sissemakstava summaga.

(8)Vormikohase sularahas tehtud kulutuste aruande (määruse lisa 4) alusel kantakse hüvitatavad summad kulutaja pangakontole. Kulutajaks võib olla vallavolikogu liige, asutuse teenistuja või töötaja (kulutused võivad olla seotud lähetuste või koolitustega). Finantsjuhi nõusolekul võib kulutusi teha ka teiste majanduskulude katteks (nõusolek fikseeritakse e-posti teel).

(9)Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu.

(1)Deebet- ja kreeditkaartide kasutamise õiguse annab vallavanem oma käskkirjaga. Sellega kinnitatakse ka krediidi maksimumlimiit. Kaardiga sularaha väljavõttu tuleb üldjuhul vältida.

(2)Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

(3)Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

(4)Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

(5)Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele kuu jooksul tehtud tehingute algdokumendid järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

(1)Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2)Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded ja kohustused kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas.

(3)Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

(4)Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud üle 180 päeva, alla 100% ulatuses.

(5)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht.

(6)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(7)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(8)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(9)Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Türi valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.

(10)Suure hulga nõuete korral kasutatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuate hindamiseks inventeerimismeetodit, mille korral kõik laekumised kajastatakse esialgu ainult nõuete kontol (mitte kontrakontol). Aruandeperioodi lõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ning tehakse korrigeerimiskanne olenevalt sellest, kas ebatõenäoliste nõuete summa kokku võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenes või vähenes.

(1)FA juhendi § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3)Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 100 eurot.

(1)Arveldusi aruandvate isikutega peetakse avansina makstud kulude osas kontol “Majanduskulude ettemaksed töötajatele” ja hüvitatavate tehtud kulude osas kontol „Võlad töötajatele majanduskulude eest“.

(2)Analüütilist arvestust peetakse kululiikide lõikes.

(3)Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi asutuse töötajatele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel. Avansi kasutamise kohta on töövõtja kohustatud esitama vormikohase avansiaruande (määruse lisa 5).

(4)Palgaavanssi ei anta.

(5)Avanssi saanud isik peab esitama avansiaruande 5 tööpäeva jooksul pärast kulude tegemist, lähetuse korral 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist koos vormikohase lähetuskulude aruandega (määruse lisa 6).

(6)Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.

(7)Töövõtja poolt asutuse tarbeks tehtud majanduskulud (seotud koolituste või lähetustega) hüvitatakse aruande alusel, mis tuleb esitada raamatupidamisele koos kulutusi tõendavate originaaldokumentidega hiljemalt jooksva kuu lõpuks vastavalt määruse lisana kinnitatud vormil (määruse lisa 4).

(8)Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande.

(9)Hüvitatavate kulude majanduskulude piirsumma on 200 eurot ühes kuus (v.a. välislähetustega seotud kulud).

(1)Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud, teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

(2)Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel, sihtfinantseerimisega seotud nõuete – kohustuste või tulude - kulude arvele võtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel. Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse tuludes.

(3)Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena.

(4)Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ning puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

(5)Vastavalt FA juhendi § 26 lõikele 3 võib tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 5000 eurot.

(6)Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt FA juhendi § 25 lõikele 3.

(7)Mitterahaliseks sihtfinantseerimiseks loetakse sihtfinantseerimist kolme osapoole tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab ja sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

(1)Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt FA juhendi §-le 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja lõivud maksukulu kontole.

(2)Materjalid võib kanda kohe kulusse, kui ostuarve summa ei ületa 2000 eurot ilma käibemaksuta.

(3)Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

(4)Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse asutustes kohapeal. Iga kvartali lõpus korrigeeritakse kuludesse kantud toiduainete maksumust inventuuri alusel.

(1)Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel.

(2)Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

(3)Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele teatise (lisa 8), kus märgib ära oma IBANi ning panga, kuhu igakuiselt töötasu kantakse.

(4)Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse (vt määruse lisa 9 või lisa 10), kus avaldab soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta. Avaldust võib esitada igakuuliselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks.

(5)Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

(6)Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitab raamatupidamisele personaliarvestusega tegelev ametnik või töötaja hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

(7)Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja vallavanema ning Türi Kommunaalasutuses selle juhi poolt.

(8)Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse palgalipik kas trükitult või e-kirjaga.

(9)Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukonto.

(1)Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.

(2)Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 500 eurost. Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 500 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse.

(3)Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(1)FA juhendi § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(2)Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive ning laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil kuludesse.

(3)Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

(4)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(5)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(6)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(7)Uute põhivarade amortisatsiooninormid aastas on järgmised: 1) hooned 2%; 2) eluhooned 2%; 3) teed 5%; 4) vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2,5%; 5) tänavavalgustusliinid 5%; 6) pumbamajad 5%; 7) puurkaevud 6,5%; 8) masinad ja seadmed 20%; 9) transpordivahendid 20%; 10) arvutustehnika 33%; 11) kontoritehnika 20%; 12) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%; 13) reservuaarid ja mahutid 2,5%; 14) reoveepumplad 6,5%.

(1)Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Türi vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

(2)Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Türi vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20-50% hääleõigusest.

(3)Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses, kui osalused soetati pärast 31.12.2003 ning tuletatud soetusmaksumuses kui osalused soetati enne 31.12.2003. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003.

(4)Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustused tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Alla 50% osalusi mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuludes.

(1)Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 500 kuni 4999,99 (ilma käibemaksuta).

(2)Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3)Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(4)Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. Igale bilansivälisele varale antakse inventarinumber vöötkoodina.

(5)Vara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Türi valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.

(1)Siiretena edasiantavaid tulusid, kulusid, varasid, kohustusi võib kasutada vaid käibemaksukohusluse tõttu eraldi arvestatava ametiasutuse hallatava asutuse arvlemisel ametiasutusega.

(2)Ametiasutuse hallatava asutuse arvestatud tulude üleandmist valla eelarvesse kajastatakse antud siiretena.

(3)Ametiasutus kajastab ametiasutuse hallatavale asutusele finantseerimiseks ülekantud summasi antud siiretena eelarvest ja hallatavalt asutuselt laekunud tulusid saadud siiretena eelarvesse. Samuti kajastatakse siiretena valla asutuste vahelisi muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi).

(4)Omavalitsuse koondaruandes siirded elimineeritakse.

(1)Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3)Kord kvartalis tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. Võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga). Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

(4)Kvartali lõpu seisuga tehakse ladudes toiduainete inventuur ja selle alusel korrigeeritakse kuludesse kantud materjalide maksumust.

(5)Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(6)Vähemalt üks kord aastas tehakse asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu.

(7)Inventeerimise käigus teostatakse: 1) materiaalse põhivara inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste väljastamine; 5) sularaha inventuur kassades; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus; 8) bilansiväliselt kajastatavate varade ja kohustuste võrdlemine lepingutega.

(8)Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul inventeeritakse aastainventuuride käigus bilansivälist väheväärtuslikku vara, mille osas ei ole viimase kahe aasta jooksul erakorralist inventuuri tehtud.

Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(1)Kassa inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2)Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri tegemise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3)Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4)Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 200 eurot.

(5)Varude inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(6)Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt või aktid; 6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal korrigeerib rahandusosakond vajadusel raamatupidamise andmeid, avastatud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(1)Raamatupidamise dokumente hoitakse ametiasutuse rahandusosakonnas kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt ametiasutuse dokumentide loetelule.

(2)E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. E-arvekeskuses säilitatakse 1) tarnijatelt saabunud ostuarved; 2) ostjatele esitatud müügiarved.

Valla asutuste raamatupidamisdokumentides kasutatakse järgmisi lühendeid: 1) D – deebet; 2) JV – jääkväärtus; 3) K – kreedit; 4) KM – käibemaks; 5) NR – number; 6) SO - sissetulekuorder; 7) TM – tulumaks; 8) T – teatis; 9) VM – väljamaks; 10) VO – väljaminekuorder; 11) Õ – õiend.