(1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvest valla eelarvesse eraldatud vahendite arvelt hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele ning kes elavad hooldusvajaduse väljaselgitamise ajal Varbla vallas (2) Hooldajatoetus määratakse eelarveaasta piires ja vaadatakse igal uuel eelarveaastal üle.
Käesolevas määruses kasutatakse hooldusvajaduse hindamise ja koduhoolduse sisu määratlemisel ning käesoleva korra rakendamisel järgmisi põhimõisteid: 1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr on riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud sotsiaaltoetuse määr; 2) hooldajatoetus on puudega või toimetulekuraskustes isiku hooldajale antav rahaline toetus või teenus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades vallavolikogu poolt kinnitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil; 3) hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus; 4) klient on isik, kelle hooldusvajaduse väljaselgitamist taotletakse; 5) hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud isik, kes täidab tulenevalt hooldusvajadusest temale pandud kohustusi; 6) hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi või hindamislehe abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 7) hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus. Kasutatakse juhul kui klient ei ole rahul täidetud hindamislehe alusel tehtud otsusega ning nõuab põhjalikumat hindamist abivajaduse selgitamiseks; 8) hindamisleht on välja töötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus. Täidetakse kliendi pöördumisel; 9) kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügeenitoimingutega, riietumise, liikumise või suhtlemisega; 10) järelvalve on ohutuse tagamine inimesele, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele ja varale; 11) täielik kõrvalabi on pidev ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve; 12) osaline kõrvalabi on mitteregulaarne ja mitteigapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve; 13) põhihooldus on isiku hooldamine igapäevase toimetuleku, juhendamise ja järelvalve tagamiseks; 14) tugihooldus on isiku toimetuleku toetamine, mis ei vaja hooldajalt pidevat hooldustegevust; 15) perekond on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavad või ühise majapidamisega seotud isikud; 16) seadusjärgne ülalpidaja on ülalpidamiskohustustes olev isik tulenevalt perekonnaseaduse paragrahvist 21 – abikaasa ülalpidamiskohustus, paragrahv 22 – ülalpidamiskohustus peale abielulahutust, paragrahv 60 – vanema kohustus last ülal pidada ja paragrahv 64 – täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada;
(1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil (lisa 1) või hindamislehe abil (lisa 2). Hindamisinstrumendi abil hooldusvajaduse väljaselgitamist kasutatakse juhul kui klient vaidlustab hooldusvajaduse, mis on välja selgitatud hindamislehe abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni, arstliku ekspertiisi otsust või vestlust perearstiga, eesmärgiga omada informatsiooni kliendi diagnoosi kohta ja sellest tulenevat abivajadust. (3) Juhul kui hooldust vajava isiku vajadusi on hoolduse korraldajal raske hinnata või seda hinnangut vaidlustatakse, on võimalik suunata hooldust vajav isik Pärnu Haiglas asuvasse rehabilitatsioonikomisjoni või geriaatrilise hindamise komisjoni täiendavale hindamisele.
(1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava või asjast huvitatud isiku (edaspidi: pöörduja) esitatud kirjalik avaldus vallavalitsusele. Hooldajatoetuse taotlemisel on aluseks hooldaja vormikohane avaldus (lisa 3). (2) Avalduse võtab vastu ja registreerib sotsiaalnõunik. (3) Sotsiaalnõunikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (nt. arstliku ekspertiisi otsust, rehabilitatsiooni plaani, geriaatrilise hindamise tulemusi vm. hindamise teostamiseks vajaminevaid dokumente). (4) Sotsiaalnõunikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi.
(1) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalnõunik hindamis-instrumendi või hindamislehe. (2) Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm. kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. (3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt. (4) Hindamisinstrumendi või hindamislehe täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. (5) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Koduhoolduse korraldaja on kohustatud sellest pöördujat koheselt informeerima.
Hooldajatoetust võib määrata ja maksta teovõimelisele hooldajale või eestkostjale, kes elab Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloa alusel ning kellel ei ole puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõttes rasket ega sügavat puuet.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. (2) Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks. (3) Hooldajatoetuse määr sõltub sellest, kas hooldatav vajab kõrvalist abi ööpäeva ringselt, igal ööpäeval või harvem. (4) Hooldajatoetuse määramisel võetakse arvesse hooldust vajava isiku ja tema pereliikmete võimalusi hoolduse korraldamiseks. (5) Hooldusvajadus hinnatakse hooldatava tegeliku elukoha järgselt. (6) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Varbla vallas.
Hooldaja kohustused on: 1) hooldada klienti vastavalt hindamisinstrumendis või hindamislehel sisalduvale loetelule D; 2) tegema koostööd sotsiaaltöötajate, vajadusel arstide, õdede jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 3) võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest; 4) teatama vallavalitsusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
(1) Hooldajatoetust ei määrata või selle maksmine peatatakse või lõpetatakse: 1) juhul, kui hooldust vajava isiku toimetulek on võimalik tagada teiste toetavate teenuste või toetuste abil; 2) kui hooldajaks on või taotletakse inimest, kes enda isiklikust hooldusplaanist lähtuvalt vajab ise hooldust, või kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue. (2) Hooldajatoetust ei maksta piiratud teovõimega isikule. (3) Isikule, kes on toetusega seoses esitanud valeandmeid või jätnud täitmata oma kohustusi, võib keelduda. (4) Isikule, kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
(1) Hinnangu koostamisele teenuse või hooldaja määramiseks kaasatakse vallavalitsuse hooldajatoetuse määramise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) ning sotsiaalnõunik esitab vallavalitsusele hinnangu komisjoni otsusena (lisa 4).Vallavalitsus kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuste taotluse esitamise päevast. (2) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses § 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. (3) Hooldajatoetus määratakse reeglina tähtajatult. (4) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Hooldajatoetuse maksmist alustatakse alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisele järgnevast kuust. Hooldajatoetus makstakse hooldajale välja hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele. Toetuse võib maksta ka kellegi teise pangaarvele juhul, kui endal pangaarve puudub ja hooldajatoetuse saaja on oma avalduses sellest teada andnud. (2) Hooldajatoetus makstakse välja hiljemalt 25. ndal kuupäeval jooksva kuu eest pärast vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumist. (3) Hindamiskomisjoni ettepanekul võib hooldajale maksta lisakulude kompenseerimiseks ühekordset hooldajatoetust. 4 (4)
(1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse: 1) vallavalitsuse korraldusega kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil; (2) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise.
Hooldajatoetuste suurendamist või vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsuse sotsiaalnõunikule, mille alusel toimub hooldusvajaduse uus hindamine.
(1) Hooldajatoetused vaadatakse igal uuel eelarveaastal üle. (2) Hooldajatoetuse ülevaatamisel võib piirduda olemasolevate andmetega. (3) Juhul, kui hindamiskomisjon otsustab toetuse samaks jätta, ei pea vallavalitsus uut korraldust tegema.
(1) Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust. (2) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse: 1) hooldatava sellekohane avaldus; 2) hooldaja sellekohane kirjalik avaldus; 3) hooldatava soovil teise hooldaja määramine; 4) hooldatava elama asumine hoolekandeasutusse; 5) hooldusvajaduse ümberhindamisel selgunud hooldusvajaduse puudumine; 6) hooldajatoetuse saaja teadlik valeandmete esitamine, hooldajatoetuse saamist mõjutavate andmete mitteesitamine või muude hooldajapoolsete kohustuste mittetäitmine; 7) hooldajatoetuse määramine seadusliku aluseta vallavalitsuse süül; 8) hooldatava või hooldaja surm. (3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega ning teatatakse sellest hooldajatoetust saanud isikule ja hooldatavale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(1) Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel: 1) juhul kui hooldust vajav isik vajab juhendamist, täielikku kõrvalabi ja järelevalvet ööpäevaringselt ning tema koduhooldus on võimalik ainult hooldaja ööpäevaringsel juuresolekul, võib määrata erandkorras hooldajaks ka ülalpidamiskohustust omava isiku; 2) juhul kui seadusjärgsel ülalpidajal puuduvad võimalused (rahalised vahendid) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve teostamiseks; 3) juhul kui seadusjärgne ülalpidaja ei saa hoolduskohustust täita tööl käimise tõttu; 4) muudel nimetamata juhtudel. 1 (1¹) Puudega laste hooldajatoetuse vahendite ülejääki kasutatakse puudega laste elukvaliteeti parandavate ühekordse iseloomuga sotsiaalteenuste või -toetuste finantseerimiseks, arvestades vahendite jääki, lapse vajadusi ning määruse § 10 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut (2) Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Varbla valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamis-instrumendi sotsiaalnõunikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud dokumente. Vajadusel hindab hoolduse korraldaja hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. (3) Arvesse võttes kliendi majanduslikku olukorda ja puudest tulenevaid erivajadusi, võib määrata kliendile igakuise toetuse erivajadustega seotud kulude katmiseks juhul kui sellega tagatakse kliendi toimetulek hooldajat määramata.
(1) Järelevalvet hoolduse korraldamise üle teostab sotsiaalnõunik. (2) Tulenevalt kontrolli tulemustest võib sotsiaalnõunik teha ettepaneku hindamiskomisjonile hoolduse ümberhindamiseks või uue hooldaja määramiseks.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või taastamise. (2) Liigselt makstud hooldajatoetuse summad võib vallavalitsus tagasi nõuda.
Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele.
Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.
Määrus jõustub tagasiulatuvalt 01. aprillist 2005. a.