(1) Sõrmejäljed võetakse elamisloa taotlejalt, elamisõigust taotlevalt Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmelt ning isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, diplomaatilise passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meresõidutunnistuse ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlejalt (edaspidi koos taotleja), välja arvatud isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 2011 nimetatud juhul ja juhul, kui taotlejaks on välisesinduse töötaja. 1 (1¹) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja sõrmejäljed võib võtta dokumendi väljastamisel. (2) Taotlejalt, välja arvatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt, ei pea sõrmejälgi võtma, kui tema viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui kuus aastat ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud. (3) Isikutunnistuse, elamisloakaardi, Eesti kodaniku passi, elamisloa või elamisõiguse taotlejalt, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult selleks pädevasse asutusse pöörduda, ei pea sõrmejälgi võtma, kui tema viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui 11 aastat ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
(1) Taotlejalt võetakse mõlema käe nimetissõrme sõrmejälg. (2) Sõrmejälg võetakse taotleja sõrme esimese lüli papillaarkurrustikult. (3) Sõrme esimesel lülil, millelt võetakse sõrmejälg, ei tohi olla võõrkehi. (4) Enne sõrmejälje võtmist võib sõrme papillaarkurrustikku töödelda sõrmejäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega. (5)
(1) Kui nimetissõrmelt saadud sõrmejäljekujutis ei vasta nõuetele ka pärast korduvat sõrmejälje võtmist, võetakse sõrmejälg keskmiselt sõrmelt, neljandalt sõrmelt või pöidlalt. Väikeselt sõrmelt sõrmejälge ei võeta.
(2) Sõrmejäljekujutise muutumise korral, millena käsitatakse püsivat kahjustust sõrmel või selle papillaarkurrustikul, millelt saadud sõrmejäljekujutis on kantud varem välja antud isikut tõendavasse dokumenti, võetakse sõrmejälg muult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõrmelt.
(3) Kui ühe käe mitte üheltki sõrmelt ei saa sõrmejälgi võtta või saadud sõrmejäljekujutised ei vasta nõuetele, võetakse sõrmejäljekujutised teise käe kahelt sõrmelt. Kui sõrmejälg on võimalik võtta vaid ühelt sõrmelt, võetakse üks sõrmejälg.
(4) Kui üheltki sõrmelt ei ole võimalik saada nõuetekohast sõrmejäljekujutist, tehakse vastavasse andmekogusse selle kohta märge.
(5) Alla kuueaastast isikut ei daktüloskopeerita kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse taotlemisel ja elamisloakaardi taotlemisel ning tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendie-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.
(6) Alla 12-aastast isikut ei daktüloskopeerita isikutunnistuse või reisidokumendi taotlemisel ja tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega isikutunnistuse või reisidokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.
(7) 70-aastast ja vanemat isikut ei daktüloskopeerita alalise elamisõiguse, pikaajalise elaniku elamisloa, isikutunnistuse ja pikaajalise elaniku elamisloakaardi taotlemise korral, kui isik on varem daktüloskopeeritud ja tema sõrmejäljed on kantud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse.