(1) Kiviõli linna (edaspidi linna) eelarvest hoolekandeteenuse eest maksmise kord (edaspidi kord) reguleerib Eesti rahvastikuregistri andmetel Kiviõli linnas elavate hoolekandeteenust vajavate isikute hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldamise teenuse (edaspidi hoolekandeteenus) osalist finantseerimist Kiviõli linna eelarvest. (2) Kord ei reguleeri hoolekandeteenuse finantseerimist, kui hoolekandeteenuse vajaja või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamiskohustuslane on võimeline hoolekandeteenuse eest ise täies mahus tasuma või kui isik suunatakse riigi rahastatavale hoolekandeteenusele (erihoolekandeteenusele).
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hoolekandeteenust vajav isik – isik, kes terviseseisundi, tegevusvõime languse ja/või elukeskkonna olukorra tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muul viisil; 2) hoolekandeteenus – hoolekandeasutuses osutatav hooldusteenus, mis vastab hooldatava isiku vajadustele; 3) hooldatava ülalpidamiskulu – kulud, mis on vajalikud hooldatava ülalpidamiseks; 4) ülalpidamiskohustuslane(sed) – perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased; 5) ülalpidamiskohustusest vabastamise alus – perekonnaseadusest tulenevalt kohtumäärus, millega ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamiskohustusest või millega tema ülalpidamiskohustust on vähendatud.
(1) Hoolekandeteenust vajav isik, kes ei ole suuteline hoolekandeteenuse eest täies mahus tasuma, esitab Kiviõli Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) kirjaliku taotluse hoolekandeteenuse rahastamiseks Kiviõli linna eelarvest (taotluse vorm lisa). (2) Taotluses märgitakse: 1) hoolekandeteenust vajava isiku ees- ja perekonnanimi; 2) elukoha aadress ja muud kontaktandmed; 3) hoolekandeasutuse nimi, mille teenuse rahastamist soovitakse; 4) hoolekandeteenuse vajaduse kirjeldus; 5) taotleja kinnitus hoolekandeteenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 85% kuni 100% igakuisest sissetulekust, sõltuvalt isiku täiendavate lisakulutuste vajadusest; 6) andmed pensioni ja muude igakuiste sissetulekute kohta; 7) andmed pensionile või muule igakuisele sissetulekule pööratud sissenõuete kohta; 8) seadusjärgse ülalpidaja olemasolu, nende nimed ja kontaktandmed, seadusjärgse ülalpidaja puudumise korral kinnitus selle kohta; 9) seadusjärgse ülalpidaja kinnitus taotleja eest hoolekandeteenuse kulude katmisel puudujääva osa tasumise kohta; 10) taotleja ning seadusjärgse ülalpidaja kohustus teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest; 11) taotleja ning seadusjärgse ülalpidaja nõusolek enda andmete kontrollimiseks. (3) Taotlusele lisatakse: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt pangakonto väljavõte, andmed temale kuuluva kinnis- ja vallasvara kohta vmt); 3) ülalpidamiskohustuslase olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus), millest nähtub, et hoolekandeteenuse taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses hoolekandeteenuse eest tasumist; 4) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus); 5) hoolekandeteenust vajava isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia; 6) vajadusel võib hooldust vajav isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente. (4) Linnavalitsuse pädeval sotsiaaltöö spetsialistil (edaspidi sotsiaaltöö spetsialist) on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(1) Sotsiaaltöö spetsialist kontrollib taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente. (2) Kui hoolekandeteenuse eest makstakse osaliselt linna eelarvest, siis teeb sotsiaaltöö spetsialist kindlaks taotleja hoolekandeteenuse vajaduse. (3) Sotsiaaltöö spetsialist selgitab menetluse käigus välja: 1) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslane võimelised hoolekandeteenuse eest ise tasuma; 2) linna eelarvest hoolekandeteenuse eest makstava osa suuruse. (4) Sotsiaaltöö spetsialistil on hooldusvajaduse väljaselgitamiseks õigus külastada hooldust vajava isiku kodu, küsitleda tema lähedasi ning kontrollida isiku ja tema ülapidamiskohustuslase majanduslikku olukorda ja teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.
(1) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kelle hoolekandeteenuse maksmisel ei osale ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamiskohustuslase osalus ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigustaotleda hoolekandeteenuse osalist tasumist Kiviõli linna eelarvest. (2) Teenust rahastatakse linna eelarvest ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse tasumise. Linna eelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. (3) Linna eelarvest makstava hoolekandeteenuse eest osalise tasumise otsustab Kiviõli Linnavalitsus oma korraldusega. (4) Otsus hoolekandeteenuse rahastamiseks linna eelarvest tuleb teha 10 tööpäeva jooksul avalduse ja lisadokumentide linnavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates.
Enne uue eelarveaasta algust vaatab sotsiaaltöö spetsialist hiljemalt 1. novembriks läbi kehtivad hoolekandeteenuse rahastamise korraldused, kontrollides hoolekandeteenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku seisu. Juhul, kui: 1) hoolekandeteenust saava isiku või ülapidamiskohustuslase või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab Kiviõli Linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega; 2) hoolekandeteenust saava isiku või ülalpidamiskohustuslase majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda linna eelarvest makstava osa suurendamist.
(1) Juhul, kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni. (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohuslane, on linnavalitsusel õigustemalt sisse nõuda linna poolt tasutud hoolekandekulud ulatuses, millest nad ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisel kohtumääruse alusel vabastatud. (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude katmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib linnavalitsus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. (4) Linnavalitsusel on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul õigus nõuda tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.
(1) Linnavalitsus lõpetab hoolekandeteenuse eest tasumise, kui: 1) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad põhjendamatult tasumast nende kanda jäävat osa ülalpidamiskulust; 2) hoolekandeasutus lõpetab hoolekandeteenust vajava isikuga lepingu; 3) hoolekandeteenuse eest on võimalik tasuda ülalpidamiskohustuslasel; 4) hoolekandeteenust vajav isik sureb. (2) Hoolekandeasutus on kohustatud koheselt teavitama linnavalitsust, kui hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohuslane on jätnud hoolekandeteenuse eest tasumata või hoolekandeteenust vajav isik lahkub hoolekandeasutusest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul teeb linnavalitsus hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamise otsuse, kuid jätkab hoolekandeteenuse eest tasumist esitatud arvete alusel ja nõuab hoolekandeteenuse eest tasumisega tekkinud kulud sisse hoolekandeteenust vajavalt isikult või tema ülalpidamiskohuslaselt.
(1) Linnavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui: 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel; 2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades; 3) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt; 4) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad linnavalitsusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata; 5) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud; 6) valitud hoolekandeasutuse teenuse hind on liiga kõrge, s.t ületab Eesti keskmist hoolekandeasutuse teenuse hinda. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhul jätab linnavalitsus taotluse rahuldamata, kuid jätkab hoolekandeteenuse rahastamist esitatud arvete alusel ja nõuab hoolekandeteenuse osutamisega tekkinud kulud sisse hooldust vajavalt isikult või tema ülalpidamiskohuslaselt.
(1) Käesoleva määruse jõustumise ajal kehtivad hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldamise teenuse lepingud viib linnavalitsus määrusega kooskõlla hiljemalt 31.03.2016.a. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.