(1) Ettevõtja arenguplaan (edaspidi arenguplaan) on ettevõtja koostatud ettevõtja arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja omavahendid, pangalaenud, käesoleva määruse alusel taotletav toetus ja muud avaliku sektori vahendid, kohta. 2023-10-30 15:5657:17 Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(2) Arenguplaan sisaldab järgmist informatsiooni: 1) ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk; 2) elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos põhjendusega, kuidas valitud tegevus aitab strateegilist eesmärki saavutada; 3) tegevuse oodatav tulemus; 4) tegevuse eelarve maht ja rahastamisallikas; 5) tegevuse elluviimise tähtaeg; 6) tegevuse elluviimise eest vastutav füüsiline isik või struktuuriüksus; 7) arenguplaani tegevuste omavaheline seos, tuues välja tegevuste ajalise järgnevuse, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgnevat tegevust ning elluviidud tegevuse mõju sellele järgneva tegevuse sisule.
(3) Arenguplaan on ambitsioonikas, kui selle elluviimisel saavutatakse käesoleva määruse § 2 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tulemused § 2 lõikes 7 sätestatud perioodil.
(4) Ettevõtja esitab arenguplaani rakendusüksusele heaks kiitmiseks.
(5) Toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuse poolt arenguplaani heakskiitmine.
(6) Arenguplaani heakskiitmise tingimused teeb rakendusüksus kättesaadavaks rakendusüksuse kodulehel. Arenguplaani heakskiitmise tingimused kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a. (3) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 18 kuud. 3 (3¹) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. oktoobriks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.
(1) Taotlejaks on Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat ning mis: 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelneval majandusaastal ekspordi müügitulu või 2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul müügitulu keskmiselt vähemalt 5% iga majandusaasta kohta. (2) Taotleja peab lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 3) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot; 4) maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava taotleja puhul ei tohi talle mis tahes kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava vähese tähtsusega abiga 100 000 eurot; 5) juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) (edaspidi komisjoni määrus nr 360/2012) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot; 6) juhul kui taotleja on rakendusüksuselt varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas.
(1) Käesoleva määruse § 8 lõikeid 9–11 kohaldatakse toetuse saajatele, kes esitasid toetuse taotluse pärast 2018. aasta 1. maid. (2) Taotluse osas, mis esitati enne § 8 lõigete 5 ja 6 2021. aasta mais jõustunud muudatuse jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal. (3) Paragrahvi 9 lõiget 31 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 9. jaanuarist 2016. a.