(1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” RahandusministeeriumRegionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(1) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) tegutseva kompetentsikeskuse põhitegevuse finantseerimise korral lõpetada toetuse väljamaksmine, kui § 29 lõikes 5 nimetatud tegevusaruande täitmise hindamisel selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud eelnevalt esitatud detailses tegevusplaanis märgitule või kompetentsikeskus ei vasta kahel eelnenud aastal § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetele või ühel aastal on täidetud alla 50% § 6 lõike 6 punktides 2–5 sätestatud nõuetes märgitud määrast; 6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud; 8) küsida taotlejalt ja toetuse saajalt taotluse kohta lisateavet.
(2) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud: 1) küsima RahandusministeeriumiltRegionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 4; 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas vaatama läbi toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande; 4) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentatsiooni vormistamisel, hankemenetluse läbiviimisel ja hankelepingu realiseerimisel; 5) nõustama toetuse saajat tegevuste planeerimisel ja kulude abikõlblikkuse määramisel; 6) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 7) teostama projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 71 lõikes 2 nimetatud juhul kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, et veenduda selles, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud taristuobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja teenitud puhastulu teenimise korral on toetust vähendatud proportsionaalselt omafinantseeringuga, kui seda ei ole finantsanalüüsi koostamisel arvestatud; 8) kehtestama järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi kogu teadusuuringute taristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatava abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga, juhul kui antakse riigiabi teadusuuringute taristu investeeringuteks ning teadusuuringute taristut kasutatakse nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks; 9) teavitama toetuse saajat vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 sätestatud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 10) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42; 11) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 12) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mille 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg; 13) säilitama vähese tähtsusega ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda riigiabi või vähese tähtsusega abi; 14) tegema muid struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusasutuse korraldusel antud toiminguid; 15) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.