(1) Narva-Jõesuu linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Narva-Jõesuu linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Narva-Jõesuu linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Eeskiri ei reguleeri: 1) eluruumide kasutusse andmist; 2) linnavara kasutusse andmist avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamiseks; 3) linnavara kasutusse andmist hooajalise müügi korraldamiseks; 4) likviidse linnavara paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimusi ja korda; 5) linnavara lühiajalist kasutusse andmist ühekordsete ürituste korraldamiseks või linnavara kasutusse andmist linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel.
(1) Linnavara valitsejad on linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus linna nimel ning oma pädevuse piirides korraldada linnavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.
(1) Linnavara kasutajaks võib olla volikogu, linnavalitsus, linnavalitsuse hallatav asutus või kolmandad isikud linnavara kasutamise lepingu alusel. (2) Linnavara kasutamine on linnavara omaduste tarbimine üldiseks otstarbeks, valitsemiseks või tulu saamiseks. Linnavara võib kasutada mitmel otstarbel üheaegselt. (3) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. (4) Linnavara majandamisega seotud lepingud sõlmib linnavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või linnavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (5) Linnavara jaotuse valdajate vahel ja linnavara üleandmise otsustab linnavalitsus. Linnavara jääkmaksumusega alla 1000 eurot üleandmine ühelt valdajalt teisele võib toimuda vastavate valdajate eelnevalt allkirjastatud kirjalikul kokkuleppel. (6) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara omanikule.
(1) Linnavara arvestuse tagab linnavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnavara inventeerimine toimub linna raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.
Linnavara omandamise alused Linnavara omandamisel tuleb vahendeid kasutades järgida riigihangete seadust ja linnavalitsuse poolt kehtestatud hankekorra määrust.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimine (edaspidi linnavara omandamine) maksumusega alla riigihanke seaduses toodud riigihanke piirmäära otsustab linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla riigihangete seaduses toodud riigihanke piirmäära ja linnavara omandamine on vajalik linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks. (2) Linnavara omandamise otsustab volikogu, kui sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves ning mille eest tasumist pole linnavalitsus otsustanud teostada linna eelarve reservfondi vahendite arvel. (3) Lepinguid linnavara ostmiseks sõlmib vastav linnavara valitseja. (4) Riigihankeid korraldavad linna nimel, vastavalt riigihangete seadusele, linnavara valitsejad. (5) Linnavara omandamisel üle riigihanke piirmäära otsustab hankelepingu sõlmimise linnavalitsus. (6) Linnavalitsus kehtestab riigihangete teostamise täpsema korra.
(1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(1) Linn võib osaleda välisabi vahenditega rahastatavas projektis (välisprojekt): 1) üksinda, viies välisprojekti ellu iseseisvalt ja vastutades välisprojekti tulemuse saavutamise eest välisprojekti kogumaksumuse ulatuses; 2) juhtpartnerina, koordineerides välisprojektis osalejate tegevust ja vastutades välisprojekti tulemuse saavutamise eest välisprojekti kogumaksumuse ulatuses; 3) partnerina, viies läbi välisprojektis talle määratud tegevused ja vastutades proportsionaalselt omaosalusega. (2) Välisprojektis osalemiseks annab loa linnavolikogu otsusega.
(1) Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine ei ole otstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Linnavara mahakandmisel koostab linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus korralduse alusel. (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.
(1) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab linnavolikogu. (2) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 3 200 eurot. Kui nõue summa ületab 3200 eurot siis nõuetest loobumise otsustab linnavolikogu. (3) Nõudest võib loobuda ka sellisel juhul kui see on kooskõlas Narva-Jõesuu linna raamatupidamise sise-eeskirjadega § 15 lg 8.
(1) Narva-Jõesuu linna omandis oleva tee kasutusse andmine liiklusväliseks otstarbeks, kui sellega kaasneb tee sulgemine või liikluse piiramine, on lubatud seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. (2) Narva-Jõesuu linna omandis oleva tee kasutusse andmise ning tingimused otsustab linnavalitsus. (3) Narva-Jõesuu linna omandis oleva tee kasutamine (sh sulgemine) kohalike maksude seaduse tähenduses toimub linnavolikogu kehtestatud korras. (4) Narva-Jõesuu linna omandis avalikult kasutatava tee antakse kasutusse linnavara kasutamise lepingu alusel. Objekti (antud juhul tee) kasutamiseks kasutaja on kohustatud tee omanikuga alla kirjutama linnavara kasutamise lepingu ning deponeerima tee omaniku arvele tagatisraha, mille suurus määratakse lähtudes objekti bilansimaksumusest.
(1) Linnavara kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras kasutusse andmisena. (2) Linnavara antakse kasutusse otsustuskorras: 1) Hoolekandeasutustele kui tegevus on kajastatud asutuse põhikirjas; 2) heategevuslikele organisatsioonidele kui tegevus on kajastatud asutuse põhikirjas; 3) Eesti Vabariigi riigi võimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 4) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele kui tegevus on kajastatud asutuse põhikirjas; 5) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 6) eluruume sotsiaalhoolekannet vajavatele linnaelanikele; 7) kui vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine ei ole andnud soovitud tulemusi; 8) muudel juhtudel kasutusse andja otsuse alusel, lähtudes linna huvidest; 9) kasutusse andmine tasuta või soodsatel tingimustel kohalikele ettevõtjatele otsustatakse erandkorras. Eritingimused fikseeritakse linnavara kasutamise lepingu projektis. (3) Linnavara kasutusse andmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetud viisil peab põhjendama. Kasutusse andmise viis ja vajadusel kord peab olema kajastatud linnavara kasutusse andmise otsuses.
(1) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavolikogu, kui: 1) kasutustähtaeg on rohkem kui 5 aastat või 2) kasutajale seatakse ostueesõigus või 3) kasutusse antakse kinnisvara (v. a elu- ja äriruumide üürimine tähtajatu üürilepingu alusel). (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsuse hallatav asutus, kui kasutusse antakse väheväärtuslik vahend maksumusega alla 2000 eurot. (3) Muudel juhtudel otsustab kasutusse andmise linnavalitsus.
(1) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib: 1) linnavalitsuse hallatav asutus käesoleva eeskirja paragrahv 13 lõikes 2 toodud juhtudel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Rendilepingu vms alusel vara ajutiseks kasutamiseks kuni 30 kalendripäeva (tunniarvestuse või ajagraafiku alusel) andmise kohta sõlmib lepingud linnavalitsuse hallatav asutus.
(1) Linnavara kasutusse andmise lepingu täitmise korraldab isik, kes lepingu allkirjastas. Lepingu allkirjastajal on õigus võtta vastu lepingu täitmisega seotud otsuseid ning allkirjastada lepingu täitmiseks vajalikke dokumente, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või ei ole linnavalitsus otsustanud teisiti. (2) Linnavara kasutusse andmise lepingu muutmise või pikendamise otsustab linnavara kasutusse andmise otsuse tegija kasutaja poolt esitatud kirjalikult taotluse alusel. (3) Linnavara kasutusse andmise lepingu muutmise või pikendamise kirjalik taotlus peab olema põhjendatud. (4) Linnavara kasutusse andmise leping lõpeb seaduses või lepingus sätestatud juhul.
(1) Linnavara antakse kasutusse tasu eest või käesoleva korra § 12 lõikes 2 toodud juhtudel linnavalitsuse korralduses põhjaliku otsusega tasuta. (2) Linnavara kasutusse andmisel määratakse tasu suurus lähtuvalt samal otstarbel ja samas seisukorras ning samadel tingimustel kinnisvara turul kasutusse antava vara tasumääradest, millega kaasnevad ka kõik võimalikud kõrvalkulud. (3) Linnavara tasuta või alla turuhinna kasutusse andmisel peab kasutaja kandma kasutamisega seotud kõrvalkulud ning tasuma linnavaraga seotud maksud ja maksed. (4) Juhul kui linnavara kasutamise periood on rohkem kui 1 aasta ning kasutatava vara turuhind ületab 10 000 eurot ja linnavara kasutamisega võib kaasneda oluline vara amortiseerumine, esitab vara kasutaja panga garantii või finantsasutuse garantiikirja linnavara kasutamise perioodile, mille summa peab olema samaväärne kasutatava linnavara turumaksumusega. Otsus panga garantii esitamise vajadusest otsustab linnavalitsus. Summad määratakse korraldusega ning linnavara kasutamise lepinguga.
(1) Linnavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise viisi; 2) rendi/üüri suuruse alghinnana, alghind määratakse arvestades väljakujunenud rendi- või üürihindasid piirkonnas; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendi- või üürilepingu põhitingimused (kestus, kasutusotstarve, vara hoid, sanktsioonid, muutmine, lõppemine, lõpetamine); 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt 15 päeva enne enampakkumise toimumist Narva-Jõesuu linna kodulehel, Narva-Jõesuu linna nädalalehes ning põhjendatud juhtudel kinnisvara portaalis või ühes üleriikliku leviga ajalehes. (3) Kuulutus peab sisalduma: 1) enampakkumise nimetus; 2) renditava või üüritava vara täpne nimetus, asukoht ja iseloomustus; 3) rendi või üüri algsuurus; 4) enampakkumise viis, kirjaliku enampakkumise korral tähtajad ja märgusõna; 5) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtajad ja kord.
Enampakkumise korraldamine Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri.
Enampakkumise liigid Enampakkumine on kirjalik.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning seotud isikud; 2) maksude ja kohustuste võlglased ja isikud, kellel on täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg).
(1) Linnavalitsus võib määrata enampakkumise ettevalmistamisel osavõtutasu, mille suuruseks on 250 eurot linnavara kasutuse andmisel või linnavara koormamisel hoonestusõigusega või kaks protsenti enampakkumise alghinnast linnavara võõrandamisel. (2) Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub linnavalitsus enampakkumise korraldamisehinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust. (3) Osavõtutasu makstakse rahas kuulutuses märgitud viisil. (4) Osavõtutasu pakkujale ei tagastata.
(1) Linnavalitsus võib määrata enampakkumise ettevalmistamisel tagatisraha, mille suuruseks on linnavara kasutusse andmisel kolme kuu alghinnast arvutatud kasutustasu, linnavara võõrandamisel 10 protsenti alghinnast või linnavara koormamisel hoonestusõigusega 10 000 eurot. (2) Tagatisraha makstakse rahas kuulutuses märgitud viisil. (3) Enampakkumise võitja makstud tagatisraha võetakse arvesse enampakkumise võitjaga sõlmitava lepingu kohase osalise maksena. (4) Teistele enampakkumisel osalejatele tagastatakse tagatisraha 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. (5) Enampakkumisel kõrgeima pakkumuse teinud pakkujale, kes ei sõlmi mõjuvate põhjusteta nimetatud tähtaja jooksul lepingut, tagatisraha ei tagastata.
(1) Kirjalikul enampakkumisel esitab pakkuja nõutud märksõnaga varustatud pakkumuse ja muud dokumendid kuulutuses märgitud tähtpäevaks ja aadressil. (2) Enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) pakkuja nimi; 2) pakkuja elukoht või juriidilise isiku puhul juriidiline aadress; 3) pakkuja isikukood või registrikood; 4) pakkuja kinnitus, et tema nõustub kõikide enampakkumise tingimustega ning on nõus leping allkirjastama; 5) pakkuja hinnapakkumine; 6) pakkumuse esitamisel esindaja kaudu esindaja volitusi tõendav dokument, mille kehtivusaeg ei tohi ületada 60 kalendripäeva alates enampakkumise kuulutuse avaldamisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid peab olema pakkuja poolt allkirjastanud. (4) Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtaegselt või mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele, tagastatakse pakkujale koos tagastamist põhjendava selgitusega. Pakkumus tagastatakse pakkujale ka siis, kui pakkuja ei ole tasunud osavõtutasu või tagatisraha. (5) Pakkumus registreeritakse selle saabumisel, märkides saabumise kuupäeva ja kellaaja. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumused nende esitamise järjekorras enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. (7) Pakkujal on õigus viibida pakkumuste avamise juures. (8) Kui kirjalikul enampakkumisel on esitatud võrdsed pakkumused, antakse võrdsed pakkumused esitanud pakkujatele õigus esitada uus kirjalik pakkumus 5 tööpäeva jooksul. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumust või kui uued pakkumused on võrdsed, osutub enampakkumise võitjaks pakkuja, kelle pakkumus laekus varem.
(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab linnavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (2) Enampakkumise tulemused ja lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (3) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse leping parima pakkumise teinud isikuga. (4) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, sh osavõtutasu ja tagatisrahale. (5) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja osavõtule ning tagatisrahale. (6) Enampakkumises osalejale tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (7) Lepingus tuleb ära määrata linnavalitsuse poolt isik, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. (8) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
Linnavara allrendile andmine Linnavara allrendile andmise otsustab linnavalitsus.
Kasutusse antud linnavara parendamine Linnavara parendamiseks tehtavad tööd peab linnavara kasutaja kooskõlastama linnavalitsusega enne tööde alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega.
(1) Linnavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatav vara on kinnisasi või kinnistu sõltumata selle maksumusest; 2) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 eurot; 3) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline maksumus on suurem kui 5000 eurot; 4) vara võõrandatakse tasuta; 5) vara võõrandatakse alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on suurem kui 7000 eurot; 6) vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel; 7) linnavara valdaja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 1000 eurot; 8) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus volikogu otsuse alusel. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valdaja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valdaja.
(1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele, -mittetulundusühingutele, - sihtasutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 16–25 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 3) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest.
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja § 17–19, 24 ja 25 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on linnavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (5) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtumaksudest ei piisa linnavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks vara turuväärtus ja vara erilised omadused. (2) Vajadusel võetakse alghinna määramisel aluseks eksperdi hinnang. Alghinna määramise aluse ja alghinna kinnitab vara võõrandamise otsustaja.
Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavolikogu poolt. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks. (3) Isikliku servituudi seadmise otsustab muudel juhtudel linnavolikogu. (4) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. (5) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata või hoonestatud munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. (5) Hoonestusõiguse tasu määrad, tasu maksmise kord ja sanktsioonid, hoonestaja kohustused määratakse hoonestusõiguse lepinguga. (6) Hoonestusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg) suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) epingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumisekuulutuses märgitakse hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest.
(1) Hoonestusõiguse seadmiseks sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping. (2) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) epingu täitmise tagatised; 9) hüvitis hoonestusõiguse omanikule langemise puhul; 10) muud vajalikud andmed.
(1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.04.2005 määrus nr 66 „Narva-Jõesuu linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“. (2) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.11.2011 määrus nr 63 „Narva-Jõesuu linnavara kasutusse andmisel üüritasu arvestuse metoodiline juhend“.
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.