Määrus reguleerib hoolduse seadmist, hooldaja määramist ja hooldajatoetuse määramist rahvastikuregistri andmetel Mustvee linnas elavale täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik.
(1) Hooldus on isiku toimetulekut toetav sotsiaalteenus, mis hõlmab endas isiku hooldamist ja järelevalvet. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. (2) Hooldamine on hooldaja tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ja juhendamiseks söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, asjaajamisel jt igapäevaelutoimingutes. (3) Järelevalve on ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. (4) Hooldajatoetus on hooldajale või eestkostjale makstav igakuine sotsiaaltoetus, mille määra kehtestab linnavolikogu igaks eelarveaastaks koos linnaeelarvega, arvestades riigieelarve seadusega sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määra. (5) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse ja järelvalve vajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimse võimekuse testidega ( edaspidi hindamisinstrument)hooldatava elukohas.
(1) Hoolduse seadmist ja hooldaja määramist taotlev isik esitab Mustvee linna sotsiaaltöötajale kirjaliku avalduse, milles: 1) märgib oma isikuandmed; 2) põhjendab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise vajaduse; 3) annab loa töödelda oma isikuandmeid; 4) avaldab andmed hooldaja isiku kohta, kui hooldatav ise on leidnud hooldajaks sobiva isiku. (2) Koos hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlusega esitatakse: 1) Sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta; 2) rehabilitatsiooni plaan (selle olemasolul); 3) hooldajanõusolek hooldajaks asumise kohta, kui hooldatav ise on leidnud hooldajaks sobiva isiku 4) isikut tõendavad dokumendid. (3) Hooldajatoetuse määramiseks või hooldajatoetuse suuruse muutmiseks esitab hooldajaks või eestkostjaks määratud isik vormikohase avalduse, isikut tõendava dokumendi ja hooldatavale puude määramise otsuse või eestkoste seadmise kohtumääruse. (4) Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või -dokumente, millest teda teavitatakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.
(1) Hindamisinstrumendi abil jaotatakse hooldusvajadus: 1) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes; 2) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses; 3) suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada; 4) eestkostetava järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses. (2) Hindamismetoodika abil teeb spetsialist kindlaks hooldajaks määratava isiku sobivuse ja võime tagada hooldatavale abi ja toetus harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks ning järelevalve. (3) Vajadusel on spetsialistil võimalus kasutada perearsti abi, suunata puudega inimene kas geriaatrilisele hindamisele või riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames rehabilitatsiooniplaani koostamisele.
(1) Sotsiaaltöötaja teeb linnavalitsusele ettepaneku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks või sellest keeldumiseks, hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks või hooldajatoetuse määra muutmiseks või sellest keeldumiseks. (2) Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel ei ole sügavat või rasket puuet. Hooldajaks võib olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neis osaleda või neid teostada. (3) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata: 1) kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga ja/või tugiteenustega kompenseerida; 2) kui hooldust vajav isik vajab abi ainult majapidamistöödes ja/või toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel ning isik, keda soovitakse hooldajaks, kasutab hooldust vajava isikuga sama eluruumi. (4) Hooldaja määramine või sellest keeldumine ja hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumendi või -andmete esitamisest või esitamise tähtaja möödumisest. (5) Korralduses määratakse hooldusvajadus, hoolduse tähtaeg, hooldaja, tema kohustused ja ülesanded ning hooldajatoetuse suurus või keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused. (6) Korraldus tehakse taotlejale ja hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest. (7) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale, kui: 1) eraldi elavate hooldatavate toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes on raskelt häiritud; 2) hooldatavad, kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või nad ei suuda neis osaleda või neid teostada, elavad samas eluruumis või lähestikku paiknevates eluruumides.
(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldusvajadusega isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi hooldusvajadusega isikust või hooldajast tulenevad asjaolud. (2) Hoolduse võib seada ja hooldaja määrata tähtajatult, kui hooldusvajadusega isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse tähtajatult seatud hoolduse ja tähtajatult määratud hooldaja korral vähemalt üks kord aasta jooksul, alates hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest. (3) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel hooldusvajadus jätkub ja hooldaja vastab jätkuvalt hooldajale esitatavatele nõuetele ning hoolduse jätkamise taotlus on esitatud hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata. Kui taotlus esitatakse hiljem, jätkuvad hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (4) Hoolduse jätkamiseks esitab hooldatav või hooldaja sotsiaaltöötajale taotluse, millele lisab hoolduse ja hooldaja määramise tähtajalisuse tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid. (5) Kui taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab sotsiaaltöötaja taotlejale, millised dokumendid tuleb hiljemalt 10 päeva jooksul täiendavalt esitada. (6) Taotlused, millele ei ole esitatud täiendavalt vajalikke dokumente, vaadatakse läbi laekunud dokumentide alusel.
(1) Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult. (2) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt: 1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani; 2) hooldatava või hooldaja tähtajalise elamisloa lõpptähtajani; 3) seatud eestkoste lõpptähtajani; 4) kuni kolmeks kuuks isiku puhul, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses. Kümne päeva jooksul enne tähtaja möödumist viiakse läbi kordushindamine ja tehakse uus otsus toetuse suuruse määramiseks.
(1) Hooldajatoetust makstakse alates linnavalitsuse korralduse andmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest. (2) Toetus makstakse välja hiljemalt kuu viimaseks päevaks hooldaja või eestkostja arvelduskontole. (3) Juhul, kui hooldajatoetus on määratud tähtajaliselt, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist tagasiulatuvalt: 1) puude määramise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest; 2) elamisloa andmise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest. (4) Juhul kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks ei esitata avaldust 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist avalduse esitamisele järgnevast kuust. (5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse korralduse kehtetuks tunnistamisele või eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
(1) Järelevalvet hooldaja ülesannete täitmise üle teostab sotsiaaltöötaja, kes võib igal ajal nõuda hooldajalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. (2) Üks kord kahe aasta jooksul hooldaja määramisest külastab spetsialist hooldatava kodu eesmärgiga kontrollida hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele. Kodukülastuse tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.
(1) Hooldus lõpetatakse linnavalitsuse korraldusega hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemise juhtudeks on: 1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse; 2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses; 3) hooldusvajaduse vähenemine; 4) hooldusvajaduse rahuldamine tagatakse muul viisil; 5) hooldajale sügava või raske puude määramine; 6) eestkoste seadmine; 7) hooldatava või hooldaja surm; 8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada; 9) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest; 10) hooldatava või hooldaja taotluse alusel. (2) Hooldus lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest teada saamisest. (3) Hoolduse lõpetamise korraldus tehakse hooldatavale ja hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.
(1) Enne määruse jõustumist Mustvee Linnavalitsuse poolt antud täisealise isiku hooldaja määramise korraldused jäävad edasi kehtima kuni neis märgitud tähtajani. (2) Mustvee Linnavolikogu 05. aprilli 2005. a määrus nr 8 „Hooldajatoetuse maksmise või sotsiaalteenuste võimaldamise kehtestamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.