(1) Projekti Fassaadid korda" raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna linnas korteriühistute sihtotstarbelist toetamist korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel. (2) Korras sätestatakse toetuse andmise eesmärk, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, toetuse määr, taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg, taotleja ja taotluse korra nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluse hindamise kriteeriumid, toetuse väljamaksmise ning toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise kord.
(1) Toetuse peaeesmärk on toetada korteriühistuid korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel, et suurendada Tallinna linnas asuvate korterelamute energiatõhusust. (2) Toetuse alameesmärgid on: 1) parandada korterelamute sisekliimat ja/või vähendada energiakulusid; 2) elukeskkonna elavdamiseks parandada korterelamute välisilmet, sh ilmestada hoonete seinu supergraafikaga (seinamaaling); 3) säilitada miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävaid, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuvaid korterelamuid; 4) toetada korteriühistute omaalgatust ja suurendada korteriühistu liikmete koostöötahet; 5) parandada korteriühistu liikmete elukvaliteeti ja elukeskkonna atraktiivsust. (3) Toetust antakse korterelamu energiatõhusamaks muutmisega seotud parendus- ja rekonstrueerimistöödeks (edaspidi rekonstrueerimistöö), mille puhul lähtutakse energiaaudiitori koostatud energiaauditist, ning rekonstrueerimistöö käigus korterelamute seinte ilmestamiseks supergraafikaga. Toetust antakse käesolevas määruses sätestatud määras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevus (edaspidi projekt), mille elluviimiseks on korra alusel toetust taotletud, võib olla alustatud toetuse taotlemisele eelneval kalendriaastal ning tuleb ellu viia toetuse taotlemise aasta 31. detsembriks. Kui projekt viiakse ellu toetuse saamise otsusele järgneval kalendriaastal, peab toetuse saaja sellest teavitama Tallinna Kommunaalametit (edaspidi kommunaalamet) hiljemalt taotlemise aasta 1. detsembril.
(1) Toetust taotlevale korteriühistule (edaspidi taotleja) antakse toetust: 1) kuni 10% laenusummast, mille taotleja on võtnud krediidi- või finantseerimisasutuselt korterelamu energiatõhususe suurendamiseks (edaspidi renoveerimislaen); 2) kuni 10% taotleja abikõlblike kulude summast, mis on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määruse nr 23 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused" alusel Sihtasutusele KredEx esitatud korterelamu rekonstrueerimise toetuse (edaspidi KredExi toetus) taotluse rahuldamise otsusega; 3) kuni 70% toetust taotleva korteriühistu tellitud supergraafika maksumusest. (2) Taotlejale makstakse toetust maksimaalselt 20 000 eurot aastas käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel võidakse taotlejale maksta lisaks kuni 3000 eurot. Kalendriaastas eraldatakse toetusi Tallinna linna eelarves selleks ette nähtud vahendite piires.
(1) Toetuse saamiseks vastaval kalendriaastal esitab taotleja asukohajärgsele linnaosa valitsusele käesoleva määruse §-s 5 esitatud nõuetele vastava vormikohase kirjaliku avalduse ja vajalikud lisadokumendid (edaspidi koos taotlus). (2) Taotluste vastuvõtmine algab märtsi esimesel tööpäeval. (3) Linnavalitsus avalikustab vähemalt 15 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust: 1) teate taotluste vastuvõtmise alguse kohta üleriigilise levikuga päevalehes; 2) taotluse esitamise tingimused ja taotluse koostamisel nõustava teenistuja kontaktandmed Tallinna linna veebilehel. (4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse kommunaalameti juhataja käskkirjaga, kui kalendriaastal rahuldatud taotluste alusel eraldatud toetuste kogumaht on võrdne asjaomasel aastal linna eelarves kommunaalametile toetuste eraldamiseks ette nähtud summaga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab kommunaalamet teada üleriigilise levikuga päevalehes ja Tallinna linna veebilehel. Pärast taotluste vastuvõtmise peatamise käskkirja andmist esitatud taotlusi ei menetleta ja need tagastatakse soovi korral taotlejale pärast taotleja teavitamist menetluse peatamisest.
(1) Toetust saab taotleda korteriühistu, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist. (2) Korterelamu energiaauditis esitatud energiatõhususarvu arvutuse järgi ei tohi korterelamu energiatõhususarv pärast taotleja kavandatud rekonstrueerimistöö lõpuleviimist ületada majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015 määrusega nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kehtestatud piirväärtust. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva korterelamu energiatõhususarv võib pärast rekonstrueerimistöö lõpuleviimist erineda käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud piirväärtusest juhul, kui on järgitud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määruse nr 23 Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused" § 14 nõudeid. (4) Taotleja esitab taotluse koosseisus järgmised dokumendid (edaspidi taotluse dokumendid): 1) kommunaalameti juhataja kehtestatud vormil avaldus toetuse saamiseks; 2) rekonstrueerimistöö lühikirjeldus, eelarve ja ajakava ning neid toetavad dokumendid ja fotod rekonstrueeritavast korterelamust; 3) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja vajadusel seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri; 4) juhatuse esimehe ja raamatupidaja allkirjastatud korteriühistu eelmise aasta majandusaasta tulemiaruanne ja jooksva aasta majandamiskava; 5) väljavõte korteriühistu üldkoosoleku protokollist, mis sisaldab otsust korterelamu rekonstrueerimise ja energiatõhususe suurendamise ning KredExi toetuse või renoveerimislaenu taotlemise ning muude võimalike projekti finantseerimise allikate kasutamise ja kaasamise kohta; 6) korterelamu energiaaudit, mis on koostatud majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015 määruse nr 28 Elamu energiaauditile esitatavad nõuded" kohaselt ja sisaldab energiatõhususarvu arvutust kavandatava rekonstrueerimistöö kohta; 7) kinnistusraamatu väljavõte korterite omanike kohta; 8) supergraafika teostamiseks Tallinna Linnavalitsuse linnakujunduskomisjoni kooskõlastatud kavand; 9) taotleja esindaja allkirjastatud kaaskiri, milles on märgitud taotleja nimi, registrikood ning üleantavate taotluse dokumentide loetelu. (5) Taotluse dokumendid esitab taotleja digitaalselt või paberil kahes eksemplaris, millest üks jääb linnaosa valitsusele ja teine edastatakse kommunaalametile. Digitaalselt esitatud dokumendil peab olema digiallkiri.
(1) Taotluse vastuvõtmisel kontrollib linnaosa valitsus taotluse dokumentide olemasolu ning tagastab taotlejale registreerimismärkega käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 9 nimetatud kaaskirja koopia. (2) Kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid. (3) Kui taotleja ei ole esitanud kõiki nõutavaid taotluse dokumente, siis taotlust edasi ei menetleta. Kui taotluse kontrollimisel ei saa dokumendi vajadust ja sisulist täpsust üheselt tuvastada, võib edasise menetlemise käigus esitada taotlejale järelepärimisi ja nõuda puuduvate dokumentide esitamist või dokumentide täiendamist. (4) Digitaalselt esitatud taotluse kättesaamise kohta saadab taotluse vastuvõtja taotlejale kinnituse ühe tööpäeva jooksul.
(1) Linnaosa vanem moodustab hiljemalt 15 tööpäeva enne asjakohase kalendriaasta taotluste vastuvõtmise algust oma käskkirjaga kolme- kuni viieliikmelise hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust korras sätestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse vastuvõtmisest. (2) Hindamiskomisjoni liige ei tohi olla taotluse esitanud korteriühistu juhtorgani ja/või korteriühistu enda liige. (3) Hindamiskomisjoni liikmel on õigus isikut tõendava dokumendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja esitamisel kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust kohapeal. (4) Hindamiskomisjoni liige kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud nõudele ning teeb vajaliku väljavõtte äriregistrist. (5) Kui esitatud taotluses või selle dokumentides on ebatäpsusi, määrab hindamiskomisjon taotlejale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, võetakse taotlus menetlusse. (6) Hindamiskomisjon tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 5 esitatud nõuded. (7) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsus vormistatakse hindamiskomisjoni ettepaneku alusel linnaosa vanema korraldusega. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, märgitakse mittevastavaks tunnistamise otsuses, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti. (8) Hindamiskomisjoni nõupidamised toimuvad vähemalt üks kord kuus vastavalt taotluste laekumisele kuni vastuvõetud taotluste lahendamiseni.
(1) Taotluse hindamisel arvestab hindamiskomisjon taotluse vastavust §-s 9 nimetatud kriteeriumidele, mille vastavuse hindamiseks annab hindamiskomisjoni liige taotlusele hindepunkte, märkides need hindamislehele, mille vormi kehtestab kommunaalameti juhataja. (2) Hindamiskomisjon koostab ettepaneku (edaspidi hindamisotsus) võimalike toetuse saajate kohta viie tööpäeva jooksul arvates nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. Hindamiskomisjoni ettepaneku vormi kehtestab kommunaalameti juhataja. (3) Taotluse koosseisus esitatud supergraafika kavandit ja selle sobivust hindamiskomisjon ei hinda, vaid lähtub Tallinna Linnavalitsuse linnakujunduskomisjoni kooskõlastusest.
Hinnangu andmisel projekti sobivusele toetuse eesmärkidega on võimalik anda: 1) kuni 30 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral aitab projekt suurendada korterelamu energiatõhusust; 2) kuni 20 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral aitab projekt parandada korterelamu välisilmet; 3) kuni 20 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral parandab projekt korteriühistu liikmete elukvaliteeti; 4) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral aitab projekt säilitada miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävat, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuvat korterelamut; 5) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, milline on taotleja korterelamus füüsilistest isikutest omanike protsent, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinna linn; 6) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, kas projekt hõlmab supergraafika loomist.
(1) Hindamiskomisjoni liikmete antud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa. (2) Taotlused seatakse hindepunktide summa alusel paremusjärjestusse, lugedes parimaks suurima hindepunktide summa saanud taotluse. (3) Kui taotluste hindepunktide summa on võrdne, seab hindamiskomisjon taotlused paremusjärjestusse hääletamise teel. Hindamisotsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse paremaks see taotlus, mille elluviimise korral saavutatakse väiksem energiatõhususarv. Hääletuse tulemused märgitakse hindamiskomisjoni otsusesse. (4) Hindamiskomisjon koostab hindamistulemuste põhjal hindamisotsuse. Hindepunktide summa märgitakse hindamisotsusesse taotluste ja hindepunkte andnud hindamiskomisjoni liikmete kaupa. Hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel tehakse ettepanek kinnitada need taotlused, mis on saanud vähemalt 60% võimalikust maksimaalsest hindepunktide arvust. (5) Hindamisotsusele kirjutavad alla kõik kohal viibinud hindamiskomisjoni liikmed. (6) Hindamisotsuse alusel kinnitab linnaosa vanem korraldusega paremusjärjestuse, mis saadetakse koos selle aluseks olnud hindamisotsusega kommunaalametile ettepanekuks.
(1) Kommunaalameti juhataja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse oma käskkirjaga 15 tööpäeva jooksul arvates linnaosa vanema korralduse koopia saamisest. Käskkirjas tuleb näidata toetuse suurus. (2) Kommunaalametil on õigus eraldatud toetuse ulatuses väljamakstavat toetuse summat korrigeerida, lähtudes tegelikult tehtud kuludest ja käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud projekti lõpparuandest. (3) Taotluste rahuldamisel jälgib kommunaalamet, et toetuste kogumaht ei ületaks asjaomasel kalendriaastal linna eelarves kommunaalametile toetuse eraldamiseks ette nähtud kogusummat. (4) Kommunaalamet saadab taotlejale, kelle taotlus on rahuldatud, kommunaalameti juhataja käskkirja ja kinnituskirja.
(1) Kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustuste võtmisega nõus, allkirjastab ta kommunaalameti saadetud kinnituskirja ja tagastab selle kommunaalametile kümne tööpäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest. Kommunaalamet edastab kinnituskirja koopia linnaosa valitsusele. (2) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab toetuse saaja, et on nõus: 1) toetuse vastu võtma; 2) kasutama toetust sihipäraselt taotluses märgitud eesmärgi saavutamiseks; 3) hooldama korterelamut kooskõlas hooldusjuhendiga; 4) maksma saadud toetuse mittesihipärase kasutamise korral kommunaalameti nõudmisel tagasi ühe kuu jooksul arvates kommunaalameti esitatud nõude kuupäevast; 5) säilitama toetuse taotlemist ja kulutuste tegemist tõendavaid dokumente vähemalt seitse aastat arvates taotluse esitamisest; 6) täitma muid toetuse saamiseks esitatud nõudeid. (3) Toetuse saaja lubab kinnituskirja tagastamisega linnaosa valitsusel ja kommunaalametil teostada järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle.
Korteriühistu teavitab viivitamata linnaosa valitsust kirjalikult: 1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest; 2) korteriühistu ühinemisest või jagunemisest; 3) projektiga seotud muutustest.
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja kommunaalametile kas pangaga sõlmitud renoveerimislaenu lepingu koopia ja projekti lõpparuande või KredExi toetuse väljamaksmist tõendava teatise ja projekti lõpparuande. Lõpparuande vormi kehtestab kommunaalameti juhataja. (2) Kommunaalamet kontrollib esitatud dokumentide õigsust. Toetus makstakse välja kommunaalameti juhataja käskkirja või käesoleva määruse § 11 lõike 2 alusel taotluses märgitud arveldusarvele pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist kommunaalametile. (3) Toetuse saaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid toetuse kasutamise kohta kommunaalametile hiljemalt taotluse esitamise aasta 31. detsembriks. Lõpparuanne on lubatud hiljem esitada ainult juhul, kui toetuse saaja on kommunaalametit sellest teavitanud määruse § 2 lõike 4 kohaselt. (4) Toetust ei maksta välja juhul, kui toetuse taotluse aluseks olnud projekti ei ole ellu viidud mahus, mis tagab määruse § 5 lõikes 2 esitatud nõude täitmise, või on tehtud rekonstrueerimistöid, mis ei ole seotud korterelamu energiatõhususe suurendamisega. (5) Väljamakstud toetus, mis hilisema kontrolli käigus ei osutu sihtotstarbeliseks, nõutakse tagasi viivisega, mida arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast, lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast.
(1) Taotluse dokumente taotlejale ei tagastata. Neid dokumente säilitatakse linnaosa valitsuses ja kommunaalametis vähemalt seitse aastat arvates taotluse esitamisest. (2) Taotluse dokumente ja kulutuste tegemist tõendavaid dokumente säilitab toetuse saaja vähemalt seitse aastat arvates taotluse esitamisest.
. aastal algab käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud taotluste vastuvõtmine 15. märtsil.
Tallinna Linnavolikogu 15. oktoobri 2009 määrus nr 38 Projekti Fassaadid korda" raames korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate korteriühistute toetamise kord" tunnistatakse kehtetuks.