(1) Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja eluasemeteenust vajavate isikute arvestuse pidamise korra ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) pädevuse vastavate toimingute teostamisel. (2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Narva-Jõesuu linnavara eeskirja ja muude õigusaktide alusel.
Mõisted Käesolevas korras kasutatakse mõiste järgmises tähenduses: eluruum – Narva-Jõesuu linna omandis olev korteriomand, selle osa, mis koosneb reaalselt piiritletud eraldiseisvast toast, samuti elamu või muu ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja on kasutatav alaliseks elamiseks.
(1) Narva-Jõesuu linnale eluruumide omandamise, raha eest eluruumide teistelt isikutelt üürile andmiseks Narva-Jõesuu linna kasutusse võtmise ja eluruumide kasutamise sihtotstarbe määramise küsimused otsustab linnavalitsus. (2) Eluruumide üürile andmisega, kasutamisega ja korrahoiuga seotud küsimuste lahendamise otsustab linnavalitsus, kui käesolevas korras ja teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (3) Narva-Jõesuu linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus. Volituse andmine Narva-Jõesuu linna esindamiseks korteriomanike või -valdajate üldkoosolekul otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. (4) Linnavalitsus moodustab komisjoni (edaspidi eluasemekomisjon), mille ülesandeks on: 1) eluruumide üle arvestuse pidamine; 2) eluruumi taotlejate arvestuse, järjekorra jms pidamine; 3) ettepanekute esitamine asustamata eluruumide, s.h sotsiaaleluruumide, üürile või muul viisil kasutusse andmise kohta; 4) muud Narva-Jõesuu linnale kuuluvate eluruumidega seotud või käesolevast korrast tulenevad ülesanded. (5) Eluasemekomisjoni liikmete arvu otsustab linnavalitsus, kuid kohustuslikult peavad sinna kuuluma aselinnapea, munitsipaalelamute valitseja, sotsiaaltöötaja, volikogu sotsiaalkomisjoni esimees. (6) Eluruumide ehitus- ja kapitaalremondi töid korraldab linnavalitsus selleks linna eelarves ettenähtud rahaliste vahendite eest. Tööde plaani esitab munitsipaalelamute valitseja ning kooskõlastab seda eluasemekomisjoni liikmetega ja linnavalitsusega enne järgmise aasta eelarve projekti vastuvõtmist. (7) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, samuti lammutamise otsustab linnavalitsus. Eluruumi seisukorra kohta koostatakse vastavat kvalifikatsiooni omavatelt isiku hinnang.
(1) Eluruumide üürileandmist võivad taotleda: 1) Isikud, kes saabusid tööle või teenistusse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hallatavasse asutustesse ja kes vajavad eluruumi töö või teenistuse ajaks. 2) Isikud, kes on käesoleva määrusega sätestatud korras tunnistatud sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluasemeteenust vajavateks isikuteks. 3) Kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kellel ei ole võimalik asuda elama Narva-Jõesuu linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne kinnipidamiskohta paigutamist. 4) Orvud ja vanemliku hoolitsuseta alaealised isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lastehoolekande asutusest enne 18 aasta täis saamist, kellel ei ole võimalik asuda elama Narva-Jõesuu linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne lastehoolekande asutusse elama asumist. Eluruum eraldatakse kui isik on saanud täiskasvanuks. 5) Isikud, kelle Narva-Jõesuu linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi ning kelle perekonnal puuduvad vahendid endale või oma perekonnale eluruumi soetamiseks kui see on tõestatud isikute poolt esitatud dokumentidega. 6) Kriisisituatsiooni sattunud isikud ning lastega pered, kes vajavad eluasemeteenust. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Narva-Jõesuu linnas ja kui see on tõestatud isikute poolt esitatud dokumentidega.
(1) Eluruumi saamiseks esitab §-s 4 nimetatud eluaset vajav isik avalduse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. Linnavalitsuse eluasemekomisjon kontrollib avalduses toodud asjaolusid. (2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas: 1) isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta; 3) andmed isiku seotuse kohta Narva-Jõesuu linnaga; 4) eluruumi taotlemise põhjendus (sotsiaaleluruumi taotlemise puhul asjaolud, mille tõttu isik taotleb sotsiaaleluruumi); 5) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks.
(1) Linnavalitsuse eluasemekomisjonil on õigus küsida avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta. Taotluse vorm on käesoleva korra Lisa 1. (2) Isikute arvelevõtmist registreerib linnakantselei ning arvet peetakse eluasemekomisjonis, kelle pädevuses on avalduste läbivaatamine ja linnavalitsusele ettepanekute tegemine avalduste rahuldamise või mitterahuldamise kohta.
(1) Linnavalitsuse eluasemekomisjon vaatab eluruumi saamiseks esitatud avaldused läbi ja lõpetab taotluse menetlemise kui avalduse esitaja ei kuulu §-s 4 nimetatud õigustatud isikute hulka. Avalduse läbivaatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva alates selle registreerimisest Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kantseleis. Linnavalitsus jätab endale õiguse mitte eraldada munitsipaaleluruumid isikutele, kellel olid eelmise perioodi jooksul munitsipaaleluruumide kasutamisega seotud olulised rikkumised nagu tasumata arved ja siiamaani kehtiv võlg, naabrite õiguste rikkumine, mis on fikseeritud politsei või kohaliku omavalitsuse poolt jms. (2) Eluruumi vajavale isikule eraldatakse eluruum linnavalitsuse korraldusega. Antav ruum peab olema kõlblik kasutamiseks. (3) Korralduses määratakse kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas: 1) eluruumi asukoht; 2) eluruumi suuruse ja tubade arv; 3) üürilepingu tähtaeg; 4) üürimäär; 5) üürnikuga koos elavad isikud; 6) muud tingimused. (4) Eluruumi kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping ning eluruum antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Eluruumi kasutamise lepingu lõpetamisel või üles ütlemisel koostatakse eluruumi üleandmise akt. (5) Eluruumi ekspluateerimise perioodil linnavalitsuse esindajal on õigus igal ajal tulla kohale selleks, et kontrollida üürile antud ruumi korrashoiu ning selle ekspluateerimise üürilepingu ette nähtud tingimustega vastavust. Tingimuste mittevastavuse korral kohaliku omavalitsuse esindajal on õigus kutsuda kohale komisjoni ning teha rentnikule ettekirjutuse, millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohalikul omavalitsusel on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ning vajadusel nõuda üürnikult kahjunõue tasumist juhul kui see on fikseeritud paikvaatluse ja üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
(1) Arvele võetud isik on kohustatud avalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades linnavalitsusele 30 päeva jooksul muudatuste toimumisest kirjaliku teatise ja vastavad dokumendid. (2) Linnavalitsus kustutab arvele võetud isiku arvelt: 1) tema avalduse alusel; 2) arvel oleva isikuga eluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel; 3) arvel olemise asjaolude äralangemise tõttu; 4) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel; 5) eraldatud eluruumi vastuvõtmisest põhjendamatul keeldumisel; 6) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral; 7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud.
Linna esindamine Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse alustamise, edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab linnavalitsus.
(1) Üürilepingu võib sõlmida: 1) Tähtajaga kuni üks aasta, kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist. 2) Isikud käesoleva korra § 4 lõike 1 punkti 2-6 mõistes tähtajaga kuni 1 aasta, kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist. Lepingu pikendamine, muutmine ja muud tingimused reguleeritakse vastavalt võlaõigusseaduse sätestatule. 3) Isikutega, kes praegu elavad munitsipaalelamutes ja kelle suhtes kohalikul omavalitsusel ning teistel riigi asutustel ei olnud pretensioone sõlmitakse uued tähtajatud lepingud. (2) Käesoleva korra § 4 lõikes 1 punktis 1 nimetatud üürnikud ja nende perekonnaliikmed on kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt ühe kuu jooksul üürilepingu, töölepingu või teenistussuhte lõpetamisest. (3) Käesoleva korra § 4 lõikes 1 punktis 2-6 nimetatud üürnikud ja nende perekonnaliikmed on kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise tähtajast alates või muudel mõjuvatel põhjustel enne tähtaja möödumist. Näiteks, kui nende omandis olev ruum kasutatakse mittenõuetekohaselt ja sellega rikutakse pidevalt üürilepingu tingimused, sh võlaõigusseaduse mõistes.
(1) Eluruumi üürileandmise otsustab linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul oma korraldusega. (2) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud käesoleva korra § 4 lõike 1 punkti 3-8 mõistes. (3) Üürileping võidakse pikendada juhul, kui üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused, avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist. (4) Eluruumi üürniku surma puhul on selles eluruumis, üürileandja loal, üürnikuga koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingu sõlmida. (5) Poolte kokkuleppel toimuva eluruumi üürilepingu muutmine või uue üürilepingu sõlmimine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. (6) Eluruumi valdus antakse üürnikule üle peale üürilepingu sõlmimist üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja linnavalitsuse poolt määratud isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama vähemalt eluruumi seisukorra kirjeldust ja mõõdikute näitusid.
(1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üüri on õigus võtta ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. (2) Narva-Jõesuu linnale kuuluvate eluruumide ühe ruutmeetri hind määrab Narva-Jõesuu Linnavalitsus oma korraldusega lähtudes Narva-Jõesuu linnavara eeskirja § 16 lõikest 2. (3) Eluruumide üüri hinnale lisanduvad arvestuslikult üürilepingu esemega seotud täiendavad kulud, samuti üürnikule osutatud või ostetud teenuste eest tasu, arvestatuna üüripinna ühe ruutmeetri kohta. Eelkõige on nendeks kuludeks: 1) kulud hoone selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete ehituskonstruktsioonide, tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks (remondifond); 2) hooneväliste tehnovõrkude (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- jne) hooldus ja remondi kulud; 3) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone maa-ala või ümbruse korrashoiuks; 4) eluruumiga seotud hoone kindlustus; 5) korterühistutes asuvate eluruumide kõrvalkulud makstakse otse korterühistutele. (4) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud. Eelkõige on nendeks kuludeks: 1) tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest; 2) tasu üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuse eest; 3) tasu prügiveo teenuse eest; 4) tasu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest; 5) eluruumi asukoha järgse korteriühistu, valdaja vms poolt kehtestatud hoolduskulu tasu; 6) elamute valitsemisega seotud kulud; 7) tasu päästeameti poolt väljastatud ettekirjutuste eest juhul kui üürnik oli enne üürilepingu sõlmimist teavitanud sellest, et renditavad ruumid võivad mitte vastata kehtivatele tuleohutusnõuetele. (5) Lisaks üürile, täiendavatele ja kõrvalkuludele tasub üürnik kõik kulud, mis on tekkinud tema poolt iseseisvalt sõlmitud muude teenuslepingute alusel (side, televisioon, eluruumi valgustuse ja muuks otstarbeks kasutatud elektrienergia tarbimine jms). (6) Hoone omanik jätab endale õiguse koristada munitsipaalelamu territooriumi ise juhul kui üürnik seda ei teosta kahe nädala jooksul ettekirjutuse kättesaamise kuupäevast alates. Territooriumi koristamisega seotud kulud kantakse järgmise kuu arvesse. (7) Narva-Jõesuu linnale kuuluvate eluruumide üüri, täiendavate ja kõrvalkulude arvestamise ja nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. (8) Üüri, täiendavate ja kõrvalkulude tasumiseks esitab linnavalitsus üürnikule üüriarve hiljemalt arvestuskuu 15-ks kalendripäevaks maksetähtajaga 10 kalendripäeva. Üüriarvele peab olema märgitud makseperioodil võetav üür, kõrvalkulud, täiendavad kulud, võlgnevused ja viivised. (9) Narva-Jõesuu linnale kuuluva eluruumi eest tasumisega viivitamisel on viivis 0,07 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates arve tasumise tähtaja möödumise päevast.
(1) Üürileping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu lõppemisel muudel alustel. (2) Üürilepingu lõppemisel on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama vastavalt käesoleva korra § 10 sätestatule. (3) Eluruum tagastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja linnavalitsuse poolt määratud isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama vähemalt eluruumi seisukorra kirjeldust, mõõdikute näitusid ning vajadusel üürniku või üürileandja poolt tasumisele kuuluvad summasid (tasumisele kuuluv üür, kõrvalkulud, täiendavad kulud, viivised, leppetrahv, kahju hüvitamine jms). (4) Eluruumi omanikul on õigus rakendada kasutaja suhtes trahvisantsioone, lähtudes lepingu tingimustest juhul kui kasutatava ruumi seisukord ei vasta üleandmise akti sätestatule, mis oli fikseeritud enne eluruumi üleandmist üürnikule. (5) Eluruumide vabastamise ja/või üle andmisega viivitamise korral üle käesoleva korra § 10 üürnik on kohustatud tasuma lisaks üürile ja muudele Lepingu järgi tasumisele kuuluvatele maksetele leppetrahvi 10 % ühe kuu üürisummast iga üleandmisega viivitatud päeva eest.
(1) Kasutada temale välja üüritud eluruumi vastavalt sõlmitud üürilepingule. (2) Perekonna liikmete elamine linna omandis olevas eluruumis on lubatud vaid linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul. (3) Teha linnavalitsuse nõusolekul kasutatavas eluruumis parendusi või muudatusi. Linnavalitsus ei kompenseeri parenduste ja muudatuste teostamisega seotud kulud. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist eluruumile võib lubada ainult kui need on vajalikud avalikes huvides.
(1) Kasutada üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult. (2) Täitma kõiki eluruumi kasutusega seotud õigusakte (sh sanitar-, tuleohutus jne), eluruumi asukohajärgse hoone valdaja või korterühistu poolt kehtestatud reegleid ja eeskirju. (3) Mitte andma üüritud eluruumi allüürile või allkasutusse. (4) Tasuma õigeaegselt käesoleva korra § 9 alusel koostatud ja üürnikule edastatud üüri, täiendavate ja kõrvalkulude arve. (5) Üürilepingu lõppemisel vabastama eluruumi vastavalt käesoleva korra §-s 11 näidatud tingimustele. (6) Üürniku kohustused eluruumi hooldamisel, kui üürilepinguga ei ole kokku lepitud teisiti on: 1) seinte, lagede, uste, põranda, akende, rõdu ja rõduuste, sisseehitatud mööbli, korrashoid, sh krohvi- ja viimistlusparandused, värvimine, põrandakatete paigaldus, asendamine samaväärsega; 2) välisuste (sh rõduuste) põhilukkude korrashoid, hooldus ja asendamine, lisalukkude, uksesilmade ja -kettide paigaldamine, sisemiste poolte värvimine või heliisolatsiooni materjaliga katmine, hingede ja sulgurite remont ja vahetus; 3) purunenud akende ja rõduuste klaaside asendamine; 4) külma- ja soojaveevarustuse ja kanalisatsiooni osade, eelkõige valamud vannid, dušši alused ja -kabiinid, veekraanid ja segistid, WC potid (loputuskastid) ühendusvoolikud ja -ventiilid hooldus; 5) ventilatsiooni, elektriseadmete (sh juhtmed, lülitid jms), antennikaablite, valgustusseadmete korrashoid ja hooldus; 6) gaasiseadmete, küttekollete, ahjude, pliitide, soemüüride, suitsulõõride puhastamine ja hooldus. (7) Üürniku poolt käesolevas paragrahvis loetletud kohustuste mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt ning käesolevas korras või muudes õigusaktides sätestatud juhtudel nõuda viivist ja leppetrahvi.
(1) Linnavalitsus teeb kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise päevast arvates varem eluruumi saanud isikutele ettepaneku uute lepingute sõlmimiseks. (2) Linnavalitsus teeb kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise päevast arvates varem eluruumi saamiseks avalduse esitanud isikutele ettepaneku andmete uuendamiseks ning otsustab uuendatud andmete alusel ja käesoleva määruse kohaselt isiku arvelevõtmise. (3) Tähtajatute ning kehtivate üürilepingute korralise ülesütlemise üürnikega, kes ei ole § 4 lõike 1 punkti 2-6 mõistes õigustatud isikud, otsustab linnavalitsus kolme kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates. (4) Linnavalitsuse poolt volitatud isik esitab linnavalitsusele üks kord aastas aruande kõigi linna eluruumide kohta järgmised andmed: 1) eluruumi aadress ja asukoht (millisel korrusel eluruum asub); 2) eluruumi üldpind; 3) tubade arv; 4) eluruumi tehniline seisukord ja heakorratase (keskküte, ahjuküte, soe vesi, vann/dušš jms); 5) andmed üürniku ja tema perekonna koosseisu kohta; 6) andmed üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta.
Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.04.2005. a määrus nr 67 „Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“.
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.