Käesoleva korraga reguleeritakse Halinga valla eelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste ja –toetuste kirjeldust, nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagaside ja teenuse järelevalve aluseid ning riigieelarvest Halinga valla eelarvesse eraldatud sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuse kasutamise korda.
(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus vastavas käändes) on isikule makstav rahaline hüvitis. (3) Sotsiaalteenus (edaspidi teenus vastavas käändes) on isikule osutatav mitterahaline soodustus. (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (5) Pereabikomisjon on Halinga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) poolt moodustatud alaline komisjon, kelle ülesandeks on hinnata taotluste põhjal isikute abivajadust sotsiaaltoetuste (v.a sissetulekust sõltumatud toetused), sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi korraldamisel.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Halinga vallas või isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Halinga valla haldusterritooriumil. (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Halinga vallas. (3) Vältimatut abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Halinga vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Halinga valla haldusterritooriumil. (4) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist vallavalitsus, kui isik abi vajamise ajal viibib Halinga valla haldusterritooriumil.
(1) Teenuste ja toetuste taotlusi menetleb, määrab ja maksab välja vallavalitsus tuginedes pereabikomisjoni ettepanekule. (2) Teenus või toetus määratakse ja makstakse vallavalitsuse või volitatud ametniku poolt haldusakti alusel. (3) Vallavalitsus võib määrata haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel ametniku või ametnikud, kellel on õigus haldusakti anda ja milliste teenuste ning toetuste osas. (4) Ametnik vormistab iga isiku kohta toetuse andmise otsuse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris, mis tehakse teatavaks käesolevas määruses ettenähtud korras. (5) Teenuse või toetuse andmisest keeldumise otsused teeb vallavalitsus haldusaktiga. (6) Vallavalitsus otsustab haldusaktiga teenuse või toetuse saamise õigust omavale isikule teenuse või toetuse: 1) andmise; 2) osalise andmise; 3) andmise kõrvaltingimused, kui hüvitise andmiseks on vaja isikule panna lisakohustusi; 4) andmisest keeldumise; 5) andmise muutmise või jätkamise; 6) andmise peatamise või lõpetamise. (7) Vallavalitsus või volitatud ametnik kontrollib käesolevas määruses sätestatud alustel isiku vastavust teenuse või toetuse saamise tingimustele. (8) Teenuse või toetuse saamise õiguse peatumisel katkeb teenuse või toetuse andmine peatumise aluse tekkimisele järgnevast päevast kuni aluse äralangemise päevani või käesolevas määruses sätestatud muu tingimuse saabumiseni. (9) Teenuse või toetuse saamise õiguse lõppemisel lõpeb teenuse või toetuse andmine lõppemise aluseks oleva asjaolu ilmnemisele järgnevast päevast, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja perioodi eest, mille kestel isikul oli õigustoetusele.
(1) Teenuse või toetuse saamiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. (2) Kui taotleja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võivad taotluse esitada sotsiaalametnik, ülalpidamiskohustuslane või muu isik, kes on teadlik teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest. Teenuse või toetuse vajadusest võivad teatada ka teised isikud (perearst, õpetaja jms). (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete taotlusele eelneva kuu sissetulekute ning eluasemekulude kohta. (4) Eluasemekulude hulka arvestatakse järgmised kulud: 1) eluaseme üür; 2) kütteks tarbitud soojusenergia või kütte maksumus; 3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 4) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 5) majapidamisgaasi maksumus; 6) olmejäätmete veotasu; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile; 8) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; 9) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. (5) Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid.
(1) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse aluseks taotleja ja temaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute või ühise majapidamisega ja ühist tuluallikat kasutavate isikute sissetulekud. (2) Sotsiaalametnik võib vajadusel nõuda sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente ning muud täiendavat informatsiooni.
(1) Sissetulekust sõltuva toetuse suurus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel iga taotluse puhul juhtumipõhiselt. (2) Sissetulekust sõltumatute toetuste määrad kinnitab Halinga Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes).
Teenuse või toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama teenuse või toetuse taotlemisel vallavalitsusele kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud teenuse või toetuse saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama vallavalitsust viivitamata teenuse või toetuse saamise õigust ja teenuse või toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle teenuse või toetuse andmises, sealhulgas täitma teenuse või toetuse andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima teenuse või toetuse andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle toetusena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.
Vallavalitsus pereabikomisjoni ettepanekul või volitatud ametnik otsustab teenuse või toetuse andmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu teenuse või toetuse õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui käesolevas määruses ei sätestata teistsugust tähtaega.
(1) Teenuse või toetuse andmise aluseks olevas haldusaktis või halduslepingus märgitakse vähemalt: 1) isiku taotluse kokkuvõte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus; 2) rahalise toetuse korral selle arvestuse alused ja suurus ning vastavalt toetuse liigile maksmise algus- ja lõpptähtaeg, samuti toetuse suuruse muutumine; 3) teenuse osutamise korral teenuse andmise tähtajad, tingimused ja kord (nt hooldaja ja tugiisiku määramine, ülesanded, teenuse sisu jne); 4) vaidlustamisviide; 5) muud käesolevas määruses sätestatud andmed. (2) Teenuse või toetuse andmisest keeldumise haldusaktis märgib vallavalitsus vähemalt: 1) isiku taotluse kokkuvõtte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus; 2) teenuse või toetuse andmisest keeldumise põhjenduse; 3) vaidlustamisviite; 4) muud käesolevas määruses sätestatud andmed. (3) Vallavalitsus võib teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakti anda elektroonilises vormis isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, kui ta tagab haldusakti teatavakstegemise käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud korras.
(1) Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks: 1) taotluses märgitud e-posti aadressil; 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu; 3) vallavalitsuses; 4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil või 5) muul seaduses sätestatud viisil. (2) Kui haldusakt antakse kaalutlusõiguseta ning sellega ei panda täiendavaid kohustusi ega piirata isiku õigusi, võib vallavalitsus haldusakti teatavaks teha üksnes isiku tuvastamist võimaldavas infosüsteemis. Sellisel juhul on vallavalitsus kohustatud saatma isikule haldusakti andmise kohta teatise taotluses märgitud e-posti aadressil. (3) Haldusakt loetakse isikule kättetoimetatuks, kui haldusakt on teatavaks tehtud isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu. (4) Haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse see kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest. (5) Koos teenuse või toetuse andmise haldusaktiga tehakse isikule teatavaks teenuse või toetuse andmisega seotud kohustused.
(1) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. (2) Osadena või perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja käesolevas määruses sätestatud tähtaegadel. (3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus: 1) isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul; 2) vallavalitsuses vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul, kui seadus ei sätesta kohustust maksta toetust üksnes isikule isiklikult. 3) sularahas vallavalitsuses.
Teenuste ja toetuste määramisel kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi.
Maavanem või tema volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate teenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.
(1) Nõuded vahetult teenust osutatavale isikule tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest ja käesolevast korrast. (2) Teenuste tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh teenust vahetult osutav isik ja rahastaja jooksvalt teenuse osutamise vältel. (3) Teenust saavat isikut ja tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.
Vallavalitsuse poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus lapsega perele; 4) tugiisikuteenus puudega lapsega perele; 5) tugiisikuteenus puudega lapsele õppeasutuses; 6) täisealise isiku hooldus; 7) sotsiaaltransporditeenus; 8) isikliku abistaja teenus; 9) varjupaigateenus; 10) turvakoduteenus; 11) sotsiaaleluruumi tagamine; 12) võlanõustamisteenus; 13) muud sotsiaalteenused; 14) lapsehoiuteenus.
(1) Koduteenus on vallavalitsuse poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(1) Taotluse saamise hetkest on sotsiaalametnik kohustatud kaheksa tööpäeva jooksul hindama taotleja kõrvalabi vajaduse määra. (2) Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus kirjaliku tähtajalise lepingu teenust vajava isiku või ülalpidamiskohustuslasega. Lepingus määratakse teenuse kestvus, maksumus, osutatavate teenuste loetelu, sagedus ja kaebuste lahendamise protseduur.
(1) Vallavalitsus lõpetab teenuse osutamise, kui: 1) teenusest ei piisa kliendi toimetulekuks; 2) kliendi tervise paranemisel ei vaja klient toimetulekuks hooldustöötaja abi; 3) teenust saav isik sureb; 4) teenust saav isik asub elama teise omavalitsuse territooriumile; 5) teenust saav isik asub väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele; 6) muudel võimalikel juhtudel. (2) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui teenust taotleva isiku kõrvalabi vajadust on võimalik korraldada muu teenuse või abi osutamisega.
Teenuse loetelu, mahud ja maksumuse kinnitab vallavalitsus.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (2) Teenuse osutamine kõrvalabi vajavale isikule on tasuline. (3) Teenus võib olla isikule tasuta, juhul kui isiku sissetulekud on väiksemad vallavalitsuse poolt kehtestatud sissetulekute piirmäärast ja tal puuduvad ülalpidamiskohustuslased või ülalpidamiskohustuslased ei ole võimelised majandusliku seisu tõttu täitma perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. (4) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt toime tulla. (2) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja lisaks eeltoodule ka majutamise ja toitlustamise.
(1) Teenust vajav isik, kes ei ole suuteline teenuse eest täies mahus tasuma ja kelle teenuse kulude tasumisel täies ulatuses ei osale ülalpidamiskohustuslased, esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse. (2) Taotluse teenuse kulude tasumiseks saavad esitada Eesti rahvastikuregistri andmetel Halinga vallas elavad isikud, kes vastavad järgmistele tingimustele: 1) isikud, kes ei vaja haiglaravi, kuid vajavad hooldust, sealhulgas ravimist, põetamist, mistõttu hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole võimalik; 2) isikud, kellel puuduvad ülalpidamiskohustuslased või kelle ülalpidamiskohustuslased ei ole võimelised enda vähekindlustatuse tõttu teenuse eest tasuma. (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) taotleja isikut tõendav dokument; 2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend jms); 3) taotleja sissetulekut ja varalist seisundit (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kirjeldavad dokumendid, sh viimase kolme kuu pangakontode väljavõtted; 4) ülalpidamiskohustuslaste olemasolu korral, nende isiku- ja kontaktandmed ning tõendid sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kohta; 5) teenuse osutaja poolt koostatud hooldusplaani koopia. (4) Vallavalitsuse sotsiaalametnikul on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente. (5) Taotluse menetlemisel kontrollib vallavalitsuse sotsiaalametnik: 1) taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente; 2) viib teenust vajava isiku suhtes läbi hooldusvajaduse hindamise ning selgitab välja teenuse vajaduse; 3) selgitab välja, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslased võimelised teenuse eest ise tasuma. (6) Vallavalitsuse sotsiaalametnik vaatab igal aastal hiljemalt 1. maiks läbi teenuse eest tasumise haldusaktid, kontrollides teenuse saaja ja ülapidamiskohustuslaste majanduslikku seisu ja teenuse vajalikkust.
(1) Vallavalitsus lõpetab teenuse eest tasumise, kui: 1) teenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad tasuma teenuse omaosalust; 2) teenuse osutaja lõpetab teenust vajavale isikule teenuse osutamise; 3) teenust vajav isik sureb; 4) teenuse eest tasumise otsustamise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud (varaline ja tervislik olukord vms). (2) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata haldusaktiga, kui: 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest, ei osale teenuse kulu tasumisel; 2) lähtuvalt hooldatava tervislikust seisundist ja hooldusvajaduse hindamisest, saab hooldustvajava isiku toimetulekut tagada teisi teenuseid (koduteenuste osutamine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades; 3) hooldust vajav isik ja ülalpidamiskohustuslased jätavad nõutud dokumendid esitamata; 4) hooldust vajaval isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda teenuse osutamise kulud; 5) hooldust vajava isiku või tema ülalpidamiskohustuslaste varaline seisund võimaldab teenuse eest tasumist.
(1) Juhul, kui isik on asunud teenusele viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku puudujääva osa teenuse eest arve alusel, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslaste varalise olukorra väljaselgitamiseni. (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslased, on vallavalitsus õigustatud nõudma neilt vallaeelarvest arve alusel tasutud teenuse kulud sisse ulatuses, millest nad ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisel kohtumääruse alusel vabastatud. (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid teenuse eest tasumiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse teenuse eest tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda teenuse eest arve alusel osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsus on õigustatud nõudma tehtud üldhooldusteenuse kulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.
Teenust rahastatakse vallaeelarvest ulatuses, mis jääb puudu teenuse taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste poolt teenuse rahastamisest.
(1) Lapsega pere tugiisikuteenus on vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mille eesmärk on pereliikmete iseseisva toimetuleku tagamine olukordades, kus pereliikmed vajavad sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning pereliikmete suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Teenuse sisuks on last kasvatavate isikute toetamine lapse hooldamisel ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamisel.
(1) Teenust osutatakse lastega peredele, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. (2) Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hindab teenust vajava isiku(te) kõrvalabi vajaduse määra kaheksa tööpäeva jooksul teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest arvates. (3) Tugiisikuks on isik, kes on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolituse ning on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused. (4) Tugiisiku tegevuseks teenuse osutamisel on lapse turvalisuse jälgimine peres, pereliikmete juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel, koostöös perega lahenduste leidmine probleemide leevendamiseks tuginedes pere sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele, pere toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas. (5) Teenust osutatakse üldjuhul pere elukohas. (6) Tugiisik esitab vastavalt teenuse osutamise sagedusele üldjuhul nädalas korra tagasisidelehe teenuse osutamise kohta ja teenuse lõppemisel teenuse kokkuvõtte vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile.
Vallavalitsus lõpetab teenuse osutamise, kui: 1) koostöö tugiisiku ja lapsega pere vahel ei suju; 2) teenust saav pere asub elama teise omavalitsuse territooriumile; 3) muudel juhtudel.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (2) Tugiisikuteenuse osutamine lapsega peredele on tasuta. (3) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
(1) Tugiisikuteenus on vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mille eesmärk on puudega lapsega perede toetamine kõikide pereliikmete eest hoolitsemiseks, pere toimetuleku tagamiseks ja igapäevaelus aktiivseks osalemiseks. (2) Teenuse sisu: 1) pereliikmetele emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine; 2) koostöös perega lahenduste leidmine igapäevaelus esile kerkivate probleemidega toimetulekuks; 3) pereliikmete juhendamine ja nõustamine puudega lapsele tingimuste loomisel võimetekohaseks arenguks, hoolduskoormuse jagamisel perekonnas ja sotsiaalsete võimete arendamisel; 4) pereliikmete toetamine aktiivseks osalemiseks sotsiaalses keskkonnas (vaba aeg, huvitegevus jne); 5) koostöös pereliikmetega peret toetava võrgustiku kujundamine ja võrgustiku kohtumistel osalemine.
(1) Teenust osutatakse puudega lapsega perele, kes vajab kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. (2) Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hindab teenust vajava isiku(te) kõrvalabi vajaduse määra kaheksa tööpäeva jooksul teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest arvates. (3) Tugiisikuks on isik, kes on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolituse ning on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused. (4) Teenust osutatakse pere juures kodus ja/või koos pereliikmetega kodust väljas, et toetada pereliikmete osalemist sotsiaalses elus. (5) Tugiisik esitab vastavalt teenuse osutamise sagedusele üldjuhul nädalas korra tagasisidelehe teenuse osutamise kohta ja teenuse lõppemisel teenuse kokkuvõtte vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile.
Vallavalitsus lõpetab teenuse osutamise, kui: 1) koostöö tugiisiku ja lapsega pere vahel ei suju; 2) teenust saav pere asub elama teise omavalitsuse territooriumile; 3) muudel juhtudel.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (2) Tugiisiku teenuse osutamine puudega lapsega peredele on tasuta. (3) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
(1) Tugiisikuteenus on vallavalitsuse osutatav teenus, mille eesmärk on raske ja sügava puudega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ning arendusprotsessis osalemisel, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. (2) Teenuse sisu: 1) abistamine ja juhendamine õpi- ja arendusprotsessis osalemisel; 2) vajadusel abistamine tõstmisel ja liikumisel; 3) vajadusel abistamine riietumisel; 4) vajadusel abistamine söömisel; 5) vajadusel abistamine hügieenitoimingute sooritamisel; 6) vajadusel abistamine mängu- ja õppepaiga korrastamisel; 7) vajadusel abistamine asutuse üritustel osalemisel.
(1) Teenust osutatakse raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad kõrvalist abi asutuses õpi- ja arendusprotsessis osalemiseks. (2) Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hindab teenust vajava isiku(te) kõrvalabi vajaduse määra kaheksa tööpäeva jooksul teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest arvates. (3) Teenuse osutamiseks ja tugiisiku määramiseks koostab vallavalitsus haldusakti koostöös puudega lapsega perega, tugiisikuga ja õppeasutusega. (4) Tugiisikuks on isik, kes on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolituse ning on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused. (5) Teenust osutatakse Halinga valla hallatavas õppeasutuses. (6) Tugiisik esitab kuus korra tagasisidelehe teenuse osutamise kohta ja teenuse lõppemisel teenuse kokkuvõtte vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile.
Vallavalitsus lõpetab teenuse osutamise, kui: 1) koostöö teenuse osapoolte vahel ei suju; 2) teenust saav laps on teise omavalitsuse õppeasutuse nimekirjas; 3) muudel juhtudel.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (2) Puudega lapsele on tugiisiku teenuse osutamine õppeasutuses tasuta. (3) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
(1) Vallavalitsus seab hoolduse ja määrab hooldaja sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Hooldust teostab hooldatava nõusolekul vallavalitsuse poolt määratud isik. (3) Hoolduse seadmisel määrab vallavalitsus kindlaks hooldaja ülesanded.
(1) Taotluse hoolduse seadmiseks esitab hooldust vajav isik vallavalitsusele koos isikut tõendava dokumendi ja arstliku ekspertiisi otsusega puude raskusastme kohta. (2) Taotluse hooldaja määramiseks esitavad hooldust vajav isik ja potentsiaalne hooldaja ühiselt vallavalitsusele. Potentsiaalne hooldaja esitab koos taotlusega isikut tõendava dokumendi. (3) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks vajaliku hooldusvajaduse hindamise viib läbi vallavalitsuse sotsiaalametnik hiljemalt kaheksa tööpäeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Hooldusvajaduse hindamisel teeb sotsiaalametnik kindlaks hooldust vajava isiku abivajaduse. (4) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui hoolduse seadmisele õiguse tekkimise päevast. (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt: 1) tähtajaliselt määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel puude raskusastme kehtivuseni; 2) tähtajatult määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel kaheks aastaks. (6) Hooldajaks määratud isikul on õigustaotleda hooldajatoetust vastavalt käesoleva korra § 75 sätestatule.
(1) Hooldust ei seata isiku üle, kellele on määratud keskmine või raske puue või kellel puudub pidev abi- ja hooldusvajadus vaimse või kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Hooldust ei seata isikule, kellele osutatakse muud abi või sotsiaalteenuseid, mis tagavad tema hooldusvajaduse rahuldamise. (3) Hooldajaks ei määrata isikut, kes ei tule toime hooldust vajava isiku hooldusvajaduse rahuldamisega (isiku tervis, elukoha kaugus või töökorraldus ei võimalda hooldust vajava isiku hooldusvajadust rahuldada jne).
(1) Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) hooldatava või hooldaja taotluse alusel; 2) hooldatava üldhooldusteenusele või haiglaravile asumisel; 3) hooldatava või hooldaja surma korral; 4) hooldatava hooldusvajadus on ära langenud; 5) hooldaja ei suuda täita hooldajale määratud ülesandeid; 6) hooldatav asub elama teise omavalitsusse; 7) hooldatavale määratakse keskmine või raske puue. (2) Hooldatav või hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudest hiljemalt 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest.
Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega kaasnev hooldajatoetus makstakse vallaeelarvest.
(1) Transporditeenus on isikule tööle, õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste (sõit pere- või eriarsti juurde, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse, ametiasutusse, ravimite ja toiduainete toomiseks jms) kasutamiseks vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mis vastab isiku vajadusele. (2) Transporditeenust osutatakse isikutele, kes oma tervisliku seisundi või muu sotsiaalse olukorra tõttu ei ole võimelised kasutama ühistransporti või isiklikku sõiduvahendit või ei ole võimelised korraldama iseseisvalt muud transporti.
(1) Taotlus teenuse saamiseks tuleb esitada maakonnasisestel sõitudel vähemalt kolm tööpäeva ja väljaspool maakonda vähemalt seitse tööpäeva enne soovitud sõiduaega. (2) Vallavalitsuse sotsiaalametnikul on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotlejal on eelnevate teenuste eest tasumata või taotleja ei vasta käesolevas määruses § 45 lg 2 toodud tingimustele. (3) Otsuse teenuse osutamise või mitteosutamise kohta teeb sotsiaalametnik ühe tööpäeva jooksul. (4) Teenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi piires. (5) Teenust osutatakse Halinga vallale kuuluva sõiduautoga või vastavalt teenuse taotleja vajadusele korraldatakse koostöös muu teenuseosutajaga (nt invatransport).
(1) Teenuse osutamine taotlejale on tasuline. (2) Teenuse osutamine on tasuta isikule, kelle sissetulek jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekutoetuse piirmäära. (3) Teenuse osutamine on tasuta alla 7-aastasele lapsele ning puudega isiku saatjale, juhul kui puudega isikul on liikumis- või nägemisfunktsiooni kahjustus. Puudega isiku saatjal on kohustus abistada teenuse saajat kogu teenuse osutamise vältel.
(1) Teenuse eest tasumine toimub sõidutabeli alusel. (2) Teenuse tasu arvestamine algab teenust taotlenud isiku sõiduki peale võtmisega ja lõpeb teenuse täitmise järel isiku väljumisega sõidukist. (3) Teenuse kasutaja tasub teenuse eest sõidu lõppemisel teenuse osutajale sularahas, kinnitades tasumist allkirjaga sõidutabelis ja saades vastu kviitungi või tasub arve alusel ülekandega vallavalitsuse arvelduskontole. (4) Teenuse osutaja esitab sõidutabeli vallavalitsuse sotsiaalametnikule ja teenuse osutamise eest saadud sularaha vallavalitsuse raamatupidamisele iga kalendrikuu 25. kuupäevaks. (5) Teenuse kasutamisel korraga mitme isiku poolt, tasub iga teenust kasutav isik eraldi.
Teenuse hinna kehtestab vallavolikogu.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest (2) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
(1) Isikliku abistaja teenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamis‧töödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(1) Taotluse saamise hetkest on sotsiaalametnik kohustatud kaheksa tööpäeva jooksul hindama taotleja kõrvalabi vajaduse määra. (2) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks teenust vahetult osutava isikuga kohtuda. (3) Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja/või teenuse osutajaga haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
(1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (2) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada sotsiaaltoetuste ja- teenuste osutamise toetust.
(1) Varjupaigateenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada teenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest. (2) Teenust osutatakse isikule vallavalitsuse suunamisel, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel. (3) Otsuse teenusele võtmise või mittevõtmise kohta teeb teenuse osutaja.
(1) Teenuse osutamine isikule on tasuta. (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.
(1) Turvakoduteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (2) Vallavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) isikule, kes on langenud lähisuhtes füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks ning vajab turvalist keskkonda.
(1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest. (2) Teenust osutatakse isikule vallavalitsuse suunamisel, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel.
(1) Teenuse osutamine isikule on tasuta. (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.
(1) Sotsiaaleluruumi tagamine on vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobiva eluruumi saamisel. (3) Eluruum käesoleva korra mõistes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis on vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsusega kantud sotsiaaleluruumide nimekirja.
(1) Sotsiaaleluruumi tagamise taotluse saavad esitada isikud, kes ei ole võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Taotlus sisaldab avaldaja isiku- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta, eluruumi tagamise vajaduse põhjust, andmeid seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta. (2) Taotlusele lisatakse: 1) taotleja ja tema pereliikmete isikut tõendavad dokumendid; 2) tõendid taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta; 3) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused jne); 4) muud sotsiaaleluruumi tagamise taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtumäärus eluruumist väljatõstmise kohta, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, puuet tõendav dokument, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokument jms). (3) Teenuse osutamisel sõlmitakse kolmepoolne sotsiaaleluruumi üürileping vallavalitsuse, maja haldaja ja üürniku vahel tähtajaga kuni üks aasta, kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. Üürilepingus sätestatakse osapoolte õigused, kohustused sotsiaaleluruumi kasutamisel, sh tasu sotsiaaleluruumi kasutamise eest. (4) Vallavalitsus võib sotsiaaleluruumi tagamisel pakkuda sama sotsiaaleluruumi kasutamise võimalust isikutele, kes soovivad elada ühises ühisköögiga eluruumis. (5) Vabade sotsiaaleluruumide olemasolul võib vallavalitsus sotsiaaleluruumi üürile anda ka isikutele, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele.
(1) Üürilepingu lõppemisel võib taotleja esitada taotluse eluruumi üürilepingu pikendamiseks vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist, kui on jätkuvalt vajadus sotsiaaleluruumi järele. Taotluse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaaleluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaaleluruumi koheselt vabastama. (2) Sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendab vallavalitsus kuni üheks aastaks juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (3) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.
Vallavalitsus lõpetab teenuse osutamise, kui teenuse saaja ei täida üürilepingust tulenevaid kohustusi.
(1) Sotsiaaleluruumi kasutamise kulud tasub üürnik. (2) Sotsiaaleluruumi üüri kõrgem määr kehtestatakse vallavolikogu poolt. (3) Teenuse osutamiseks ja arendamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
Järelevalvet sotsiaaleluruumi üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sotsiaaleluruumi sihipärase kasutamise üle teostab vallavalitsuse sotsiaalnõunik vajadusel kaasates haldaja poolt volitatud isiku.
(1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (3) Võlanõustaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses teenust vahetult osutavale isikulekehtestatud nõuetele.
(1) Sotsiaalametnik teeb esmase võlanõustamise ning suunab isiku vajadusel teenusele. (2) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega.
(1) Teenuse osutamine isikule on tasuta. (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest. (3) Teenuse osutamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
Teenust rahastatakse vallaeelarvest.
Vallavalitus poolt makstavad sissetulekust sõltumatud toetused on: 1) lapse sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) esimesse klassi astuja toetus; 4) kindlustamata isiku tervishoiuteenuste toetus; 5) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale; 6) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale; 7) toitlustamise toetus õppeasutuses nelja- ja enamalapseliste peredele; 8) toetus tule- ja loodusõnnetuste puhul.
(1) Sünnitoetus määratakse ja makstakse emale lapse sünni registreerimisel juhul, kui ema elukoht rahvastikuregistrijärgselt on Halinga vallas olnud katkematult vähemalt kuus kuud enne lapse sündi. (2) Sünnitoetus makstakse välja kahes osas, millest 50% makstakse ema taotluse alusel sünni registreerimise päevast arvates hiljemalt viie tööpäeva jooksul ja 50% lapse 1-aastaseks saamisel ühe kuu jooksul lapse ema taotluse alusel arvates taotluse esitamise päevast hiljemalt viie tööpäeva jooksul. (3) Mitmikute sünni puhul makstakse toetust igale vastsündinule. (4) Sünnitoetuse teist osa ei maksta, kui taotleja ei ole saanud sünnitoetuse esimest osa või taotleja ja laps on peale esimese osa väljamakset registreeritud rahvastikuregistri andmetel teise omavalitsuse elanikuks.
(1) Matusetoetus määratakse ja makstakse matuse korraldajale taotluse ja isiku surmatõendi alusel, kelle elukoht oli rahvastikuregistrijärgselt Halinga vallas. (2) Matusetoetust on võimalik taotleda kuni ühe kuu jooksul pärast surmakande koostamist. (3) Seadusjärgsete ülalpidajate puudumisel katab matuse korraldamisega seotud kulud vallavalitsus.
(1) Esimesse klassi astuja toetust määratakse ja makstakse Halinga valla üldhariduskoolides või hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õppeasutuses õppiva lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Halinga vallas. (2) Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks ja toetus makstakse välja hiljemalt viie päeva jooksul taotluse esitamise päevast.
Ravikindlustuseta isikute tervishoiuteenuste eest makstakse üldjuhul teenuseosutajale vastavalt tegelikele kuludele.
(1) Hooldajatoetust määratakse ja makstakse isikule taotluse alusel, kes on käesoleva korra § 41 lg 4 alusel määratud hooldajaks puudega isikule. (2) Hooldajatoetus määratakse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise perioodiks. (3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks.
(1) Hooldajatoetus määratakse ja makstakse lapse hooldamise tõttu mittetöötavale lapsevanemale või lapse seaduslikule esindajale. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid; 2) otsus puude raskusastme määramise kohta; 3) eestkostja määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole lapsevanem; 4) teise vanema kirjalik nõusolek, kui kumbki vanem ei tööta; (2) Vallavalitsuse sotsiaalametnik hindab puudega lapse kõrvalabi vajaduse määra kaheksa tööpäeva jooksul toetuse õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest arvates. (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapse puude raskusastme lõppemiseni. (4) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks. (5) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama sotsiaalametnikku asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest. (6) Hooldajatoetust makstakse: 1) 3-16-aastase keskmise ja raske puudega lapse vanemale 75 protsenti hooldajatoetuste määrast; 2) 3-16-aastase sügava puudega lapse lapse vanemale 100 protsenti hooldajatoetuste määrast.
Hooldajatoetust ei määrata: 1) taotlejale, kes ei tööta alla 3-aastase lapse hooldamise tõttu; 2) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) toetuse saaja tööle asumisel; 2) toetuse saaja elama asumisel teise omavalitsusse; 3) hoolduse korraldamisel muul viisil; 4) puudega lapse 16-aastaseks saamisel.
(1) Toitlustamise toetus määratakse ja makstakse rahvastikuregistrijärgsetele Halinga valla nelja- ja enamalapseliste peredele õppeasutuses käivate laste toiduraha toetuseks teenuseosutajale vastavalt tegelikele kuludele. (2) Perede suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse: 1) kõik peres kasvavad alaealised lapsed; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; (3) Pere koosseisu ei arvata last, kes elab lahus elava vanema juures, on teises perekonnas eestkostel, perekonnas hooldamisel või elab hoolekandeasutuses.
Toetus eraldatakse valla reservfondist igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt.
Vallavalitsuse poolt makstavad sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) kütte ostmise toetus; 2) ravimite ja abivahendite ostmise toetus; 3) toitlustamise toetus õppeasutuses toimetulekuraskustes peredele; 4) transporditoetus; 5) toetus sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks; 6) puudega inimese toetus; 7) muudel juhtudel eraldatav toetus.
(1) Toetust saab taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra. (2) Toetust kütte (küttepuud, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas. Toetust makstakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 500 eurot aastas isiku või perekonna kohta.
(1) Toetust saab taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra. (2) Toetuse määramisel arvestatakse puudega isikule riigi poolt makstavat lapse ja täiskasvanu sotsiaaltoetuse olemasolu.
(1) Toetust saab taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra. (2) Toetuse taotlus tuleb esitada vallavalitsusele toetuse kasutamiseks mõeldud eelneva kuu 20. kuupäevaks. (3) Toetus kantakse toitlustamise teenuse osutaja arvelduskontole vastavalt tegelikele kuludele. (4) Toetus määratakse vastavalt teenuse saaja vajadusele kuni kuueks kuuks.
(1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra. (2) Toetust eraldatakse sõidukulude eest tasumiseks tervishoiuteenuste ja muude sotsiaalteenuste saamiseks.
(1) Toetust sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks makstakse toimetulekuraskustes isikule või tema pereliikmetele, juhul kui teenuste eest tasumine, arvestades isiku või perekonna sissetulekuid, ohustab isiku või perekonna igapäevast toimetulekut, kusjuures isiku või perekonna sissetulek võib ületada kahekordset riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri peale eluasemekulude mahaarvamist. (2) Toetust saab taotleda tervishoiuteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude kompenseerimiseks, hambaravi kompenseerimiseks, puuetega inimestele muude sotsiaalteenuste (päevakeskuse teenus, huvitegevus jms) kasutamise eest tasumiseks jms. (3) Toetuse määramisel arvestatakse riigi poolt makstavat puudega lapse ja puudega isiku sotsiaaltoetuse olemasolu.
(1) Puudega inimese toetust saab taotleda isik, kellele on määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel puue ning sellest tulenevate lisakulude tasumine seab ohtu igapäevase toimetuleku. Lisakuludeks loetakse kulutusi ravimitele, abivahenditele, eluaseme kohandamisele, transpordile, hooldusele jms. (2) Puudega inimese toetust saab taotleda ka puudega last kasvatav isik, kui lapsele on määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel puude raskusaste ning sellest tulenevate lisakulude tasumine seab ohtu igapäevase toimetuleku. (3) Toetuse määramisel arvestatakse puudega isikule riigi poolt makstavat lapse ja täiskasvanu sotsiaaltoetuse olemasolu. (4) Toetuse määramiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.
Toetus määratakse ja makstakse toimetulekuraskustes isiku või perekonna toimetuleku toetamiseks järgmistel juhtudel: 1) toetus lastega peredele koolivahendite ja riiete ostmiseks, laagrite ja ekskursioonide eest tasumiseks ning muudel ettenägematutel juhtudel; 2) toetus puudega lapsega perele lapse erivajadusest tulenevate kulude eest tasumiseks; 3) toetus eluruumi parenduste tegemiseks; 4) toetus eluasemekulude tasumiseks; 5) toetus muudeks eelpool nimetamata toetusteks, mis parandavad isiku või perekonna igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(1) Valla sotsiaaleelarvest finantseeritakse jõulupakk: 1) valla õppeasutuses käivatele lastele kuni 9. klassini; 2) lasteaias mittekäivatele lastele, kui rahvastikuregistrijärgne elukoht on Halinga vald; 3) väljaspool valda oma erivajaduse tõttu lasteaias ja kuni 9. klassis õppivatele lastele, kui rahvastikuregistrijärgne elukoht on Halinga vald; (2) Jõulupaki hinna otsustab vallavalitsus.
Halinga valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või vallavalituse kaudu Pärnu maavanemale.
(1) Kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse või toetuse saamise õiguse peatumise aluseks, otsustab vallavalitsus teenuse või toetuse andmise peatada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates. (2) Kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse või toetuse saamise õiguse lõppemise aluseks, otsustab vallavalitsus teenuse või toetuse andmise lõpetada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates. (3) Teenuse või toetuse andmisega seotud kohustuse rikkumise korral otsustab vallavalitsus teenuse või toetuse andmise muutmise või vähendamise.
Käesolevale määrusele vastavad teenuste ja toetuste taotluste vormid töötab välja vallavalitsus.
Vallavalitsus võib kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust lisaks käesolevas korras sätestatule ka muude toetuste ja teenuste rahastamiseks, mis on seotud sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega (töövahendite soetamine, koolituste korraldamine, teenuste arendamine jms).
Määrus jõustub 1. aprillil 2016.