Määrusega sätestatakse Vändra alevi eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).
(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isikule makstav rahaline hüvitis. (3) Sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on isikule osutatav mitterahaline hüvitis. (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Vändra alev või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Vändra alevi haldusterritooriumil. (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Vändra alev. (3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Vändra alev, kuid kes viibib abi vajamise ajal Vändra alevi haldusterritooriumil.
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja Vändra Alevi-valitsusele (edaspidi alevivalitsusele) taotluse ning vajadusel muud dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi abi) saamise õiguse väljaselgitamiseks. (2) Alevivalitsusel on õigus abi vajaduse hindamiseks: 1) nõuda taotlejalt sissetulekuid tõendavaid dokumente, sh väljavõtteid isiku ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sh kulutusi põhjendavaid dokumente; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. (3) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajalikkusest taotluse vastuvõtmisel el või kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (4) Taotlus, millele ei ole kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest või teate saamisest esitatud otsustamiseks vajalikke lisadokumente, võidakse jätta läbi vaatamata. (5) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega seotud blanketid (sh taotlus, hoolduskava, hin-damisinstrument, leping jms) kinnitab alevivalitsus.
(1) Toetuse määramise või mittemääramise kohta otsustab alevivalitsus haldusaktiga kümne tööpäeva jooksul alates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtpäevast. (2) Teenuse määramise või mittemääramise isikule otsustab alevivalitsus haldusaktiga või halduslepinguga kümne tööpäeva jooksul alates teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtpäevast. (3) Sotsiaalteenuse osutamine otsustatakse halduslepinguga eelkõige juhul kui sotsiaalteenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks alevivalitsuse ja sotsiaalteenuse saaja või alevivalitsuse, sotsiaalteenuse saaja ja kolmanda isiku koostöös. (4) Otsuse tegemisel lähtutakse Vändra alevi eelarves sotsiaalseks kaitseks eraldatud vahenditest (edaspidi eelarve), toetuse piirmäärast, isiku ja tema pereliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest, isiku toimetulekust, isiku ühiskonnaelus osalemist mõjutavatest asjaoludest ja muudest asjaoludest. (5) Abi määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 4) toetuse või teenuse andmise tingimused ei ole täidetud; 5) muudel põhjendatud juhtudel. (6) Põhjendatud otsus abi määramisest keeldumise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. (7) Alevivalitsus maksab toetuse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (8) Toetus makstakse isikule sularahas, isiku arvelduskontole või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse alusel teise füüsilise isiku või teenust osutava asutuse pangakontole. (9) Toetuste suurused ja piirmäärad ning teenuste omaosaluse määrad ja teenuste hinnad kehtestab alevivalitsus. (10) Sotsiaalteenuste osutamise täpsema korra kehtestab alevivalitsus.
(1) Alevivalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. (2) Alevivalitsus on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagas-tamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.
Vändra alevi eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.
Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) koolitoetus; 4) toetus õpilaste sõidukulude hüvitamiseks; 5) hooldajatoetus.
(1) Sünnitoetus koosneb: 1) lapsevanemale makstavast toetusest, mille suuruse kinnitab alevivalitsus igal aastal peale alevi aastaeelarve vastuvõtmist; 2) lapse sünni registreerimise ja piduliku tähistamisega seotud kulutustest. (2) Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Vändra alevi elanik sünnist alates ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil. (3) Sünnitoetust ei maksta kui laps sündis surnult. (4) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale kahes osas: 1) sünnitoetuse esimene osa makstakse pärast lapse sündi tingimusel, et mõlemad lapse vanemad on enne lapse sündi rahvastikuregistri andmetel Vändra alevi elanikud, kuid üks vanem peab olema rahvastikuregistri andmetel Vändra alevi elanik vähemalt 12 kuud enne lapse sündi. Kui sünnitoetuse esimene osa makstakse last üksinda kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale, siis makstakse sünnitoetuse esimest osa tingimusel, et last üksinda kasvatavale vanem, eestkostja või hooldaja on rahvastikuregistri andmetel Vändra alevi elanik vähemalt 12 kuud enne lapse sündi. 2) sünnitoetuse teine osa makstakse lapse üheaastaseks saamisel tingimusel, et üks lapse vanem on vähemalt 11 kuud ja teine lapsevanem on vähemalt 24 kuud enne lapse üheaastaseks saamist rahvastikuregistri andmetel Vändra alevi elanik. Kui sünnitoetuse teine osa makstakse last üksinda kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale, siis makstakse sünnitoetuse teine osa tingimusel, et last üksinda kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja on rahvastikuregistri andmetel Vändra alevi elanik vähemalt 11 kuud enne lapse üheaastaseks saamist. (5) Alevivalitsuse korraldatava laste sünni registreerimise ja piduliku tähistamisega seotud kulutused on järgmised: 1) laste sünni piduliku tähistamisega seotud kulutused, kusjuures alevivalitsus korraldab vastava piduliku ürituse vähemalt üks kord aastas ning antud ürituse läbiviimiseks võib kasutada kuni 5% sünnitoetusteks eraldatud eelarvelistest vahenditest; 2) kingitus, mis antakse lapse seaduslikule esindajale üle alevivalitsuse esindaja poolt laste sünni pidulikuks tähistamiseks korraldataval üritusel.
(1) Matusetoetust makstakse lahkunu perekonnaliikmele või matuse korraldajale matuse korraldamisega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks juhul, kui lahkunu elukoht oli rahvastikuregistri andmetel Vändra alev. (2) Matusetoetust makstakse taotleja avalduse ja surmatõendi alusel. (3) Matusetoetust ei maksta juhul, kui matusekulud kannab alevivalitsus.
(1) Koolitoetust makstakse kahes osas: 1) Vändra Gümnaasiumile I klassi astunud õpilasele vajalike õppevahendite soetamiseks; 2) lapse seaduslikule esindajale olenemata rahvastikuregistri järgsest elukohast. (2) Koolitoetuse taotlemiseks esitab gümnaasium iga aasta 20. septembriks alevivalitsusele I klassi õpilaste nimekirja ning kalkulatsiooni I klassi õpilastele vajalike õppevahendite soetamiseks. Alevivalitsus kannab koolitoetuse sihtotstarbeliselt gümnaasiumi eelarvesse. (3) Vändra Gümnaasiumi I klassi astunud lapse seaduslik esindaja esitab koolitoetuse taotlemiseks vormikohase avalduse alevivalitsusele. (4) Gümnaasiumi koolitoetuse konkreetne suurus sõltub alevi eelarves toetusteks eraldatud vahenditest ja gümnaasiumi esitatud kalkulatsiooni põhjendatusest.
(1) Õpilase sõidukulu hüvitamise toetusele on õigus lapsel, kes on kantud rahvas-tikuregistrisse Vändra alevi aadressiga ning kes omandab põhi- või üldkeskharidust väljaspool Pärnu maakonda ja/või kes omandab huvialaharidust väljaspool Vändra alevit. (2) Õpilase sõidukulu hüvitamise toetust taotleb lapse seaduslik esindaja, kes esitab alevivalitsusele vormikohase taotluse ja lapse sõidukulusid tõendavad dokumendid (sõidupiletid, bensiinitšekid). Toetuse esmakordsel taotlemisel ja iga õppeaasta alguses esitab lapse seaduslik esindaja täiendavalt lapse koolitõendi või huvialahariduse omandamist tõendava dokumendi.
(1) Hooldajatoetus on raske või sügava puudega isiku igakuine sotsiaaltoetus, mida makstakse raske või sügava puudega isiku hooldusvajadusega seotud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks. (2) Hooldajatoetust ei maksta kui raske või sügava puudega isiku hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal-, tervishoiu- ja/või haridusteenuste osutamisega. (3) Hooldajatoetuse liigid: 1) hooldajatoetus 3-18-aastase raske puudega lapsele; 2) hooldajatoetus 3-18-aastase sügava puudega lapsele; 3) hooldajatoetuse raske puudega täisealisele isikule; 4) hooldajatoetuse sügava puudega täisealisele isikule. (4) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse üksnes juhul kui puudega lapse vanem, eestkostja või hoolduslepinguga perekonnas hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu. (5) Hooldajatoetust makstakse raske puudega täisealisele isikule üksnes juhul kui tal ei ole perekonnaseaduse alusel sätestatud seadusjärgseid ülalpidajaid. (6) Hooldajatoetuse taotleja esitab alevivalitsuse sotsiaaltöötajale: 1) vormikohase kirjaliku taotluse; 2) hooldusvajadusega puudega isiku arstliku ekspertiisi otsuse. (7) Alevivalitsuse sotsiaaltöötajal on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi andmete õigsuse tuvastamiseks. (8) Hooldusvajaduse hindamiseks täidab sotsiaaltöötaja koos hooldusvajadusega puudega isiku või tema seadusliku esindajaga vormikohase hindamisinstrumendi. Hooldusvajaduse hindamiseks on sotsiaaltöötajal õigusteha hooldusvajadusega puudega isiku juurde kodukülastus. (9) Hooldajatoetust määratakse tähtajaliselt kuni arstliku ekspertiisi otsuses määratud tähtaja viimase päevani. (10) Uueks tähtajaks hooldajatoetuse määramiseks (lõikes 9 sätestatud tähtaja möödumisel) esitab hooldajatoetuse saaja või tema seaduslik esindaja alevivalitsusele isiku uue arstliku ekspertiisi otsuse. (11) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemise korral jätkub õigus saada hooldajatoetust ja hooldajatoetuse saaja või tema seaduslik esindaja on esitanud uue arstliku ekspertiisi otsuse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, siis hooldajatoetuse maksmine ei katke. Kui arstlik ekspertiisi otsus esitatakse hiljem, jätkatakse maksmist hooldajatoetuse taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (12) Hooldajatoetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude alevivalitsusele teatavaks saamisele järgneval kuul. (13) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) hooldajatoetuse määramise aluste äralangemisel; 2) hooldajatoetuse saaja kandmisel rahvastikuregistri andmetel teise omavalitsuse aadressile. (14) Hooldajatoetuse saaja või tema seaduslik esindaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama alevivalitsust asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või toetuse suuruse muutumise.
Sissetulekust sõltuvaid toetusi määratakse isikutele, kelle 1) elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Vändra alev; 2) perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 50% kehtivast töötasu alammäärast kuus.
Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) toetused lastega peredele; 2) toetused puuetega inimestele; 3) toetused eakatele; 4) toetused teistele abivajavatele isikutele.
Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse: 1) küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi jm) ostmisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks; 2) tervise säilitamise ja taastamisega (retseptiravimid, prillid, meditsiini-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenused) ning abivahendite soetamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks; 3) lapse hariduse ning huvitegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks; 4) avalike teenuste saamiseks tehtud sõidukulude osaliseks hüvitamiseks; 5) muude hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks, sh isikutunnistuse riigilõivu tasumiseks, koolitarvete, riiete, jalanõude ostmiseks, kriisiolukorra (õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus jms) leevendamiseks jms.
(1) Alevivalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) sotsiaaltransporditeenus; 4) tugiisikuteenus; 5) täisealise isiku hooldus; 6) isikliku abistaja teenus; 7) varjupaigateenus; 8) turvakoduteenus; 9) eluruumi tagamine; 10) võlanõustamisteenus; 11) lapsehoiuteenus; 12) muud sotsiaalteenused. (2) Käesoleva korraga alevivalitsusele pandud sotsiaalteenuste osutamisega seotud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib alevivalitsus delegeerida alevi hallatavatele hoolekandeasutustele või muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.
(1) Koduteenus on alevivalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. (3) Koduteenus sisaldab: 1) eluruumi koristamist; 2) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete toomist lähimast müügikohast; 3) vee ja küttematerjali tuppa toomine, olmejäätmete ja olmevee välja viimine; 4) abistamine pesemise korraldamisel; 5) abistamine tervishoiuteenuste kasutamisel; 6) abistamine asjaajamisel ameti- ja teenindusasutustes. (4) Koduteenusele on õigustatud isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) kellel puudub perekonnaseadusega sätestatud ülalpidamiskohustusega isik; 2) kelle ülapidamiskohustusega isik ei ole võimeline antud isikule ülalpidamist tagama enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata; 3) erandjuhul muudel juhtudel.
(1) Otsuse tegemiseks tehakse koduteenust sooviva isiku juurde kodukülastus, mille käigus kuulatakse ära isik, hinnatakse hooldusvajaduse hindamise instrumendi abil toimetulekuvõimet ning selgitakse välja koduteenuse osutamise vajadus. (2) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Kodu-teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine. (3) Koduteenuse osutamise haldusakti või halduslepingu lahutamatu osa on hoolduskava, milles määratakse kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingute loetelu, kestus ja maht.
(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on alevivalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Teenuse saajale tagatakse hoolekandeasutuses teenus, mille tegevuste hulka kuuluvad lisaks hooldustoimingutele ka majutus, toitlustamine, sotsiaalnõustamine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused, abivahenditega seonduv nõustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused.
Osaliselt alevi eelarvest finantseeritavale väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenusele määramisel koostatakse koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(1) Sotsiaaltransporditeenus on alevivalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kes ei saa oma tervislikust seisundist, sotsiaalsest olukorrast või muudest asjaoludest tingituna kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Sotsiaaltransporditeenusele õigustatud isikud on: 1) rahvastikuregistri andmetel Vändra alevis elavad isikud; 2) Vändra alevi hallatavates hoolekandeasutustes sotsiaalteenustel olevad isikud; 3) erandjuhtudel muud abivajavad isikud. (3) Sotsiaaltransporditeenuse osutaja kehtestab ohutu töötamise korra ning tagab selle kättesaadavuse teenust kasutavale isikule ja teenust vahetult osutavale isikule.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab teenusele õigustatud isik või tema esindaja alevivalitsusele kirjaliku või suulise taotluse, kus on märgitud teenusele õigustatud isiku isikuandmed, sõidu marsruut ning teenuse taotlemise põhjus. (2) Avaldus teenuse kasutamiseks Pärnu maakonnas esitatakse vähemalt kolm tööpäeva enne ja väljaspool Pärnu maakonda teenuse kasutamiseks vähemalt seitse tööpäeva enne teenuse saamist. (3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil. (4) Sotsiaaltransporditeenuse osutamisest võib keelduda kui teenuse osutajal ei ole võimalik teenust osutada muude ametiülesannete täitmise tõttu.
(1) Tugiisikuteenus on alevivalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. (2) Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.
(1) Isikliku abistaja teenus on alevivalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
Varjupaigateenus on alevivalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(1) Turvakoduteenus on alevivalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
Eluruumi tagamine on alevivalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.
(1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapse hooldusõigust omava isiku või Sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist.
Alevivalitsus võib korraldada isikule muude sotsiaalteenuste osutamist.
Määrus jõustub 1. aprillil 2016. aastal.