(1) Käesolev määrus reguleerib Võhma Linnavalitsuse (edaspidi ametiasutus) poolt korraldatavate hangete planeerimist ja hankemenetlusega seotud toimingute teostamist riigihangete, lihthangete, lihtsustatud korras tellitavate teenuste ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete ning ideekonkursside korraldamist. (2) Ametiasutuse hallatavate asutuste juhid juhinduvad hangete korraldamisel riigihangete seaduse nõuetest ja käesolevast määrusest.
(1) Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks (maksumusega alates 10000 eurot) ning ehitustööde tellimiseks (maksumusega alates 30000 eurot) koostatakse igaks aastaks hankeplaan koos ajakavaga. (2) Ametiasutuse juhid/vastutavad ametnikud ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhid esitavad ametiasutusele kahe nädala jooksul pärast Võhma Linnavolikogu poolt linnaeelarve kinnitamist kava eelarveaastal oma vastutusalas, hallatavas asutuses planeeritavatest riigi- ja lihthangetest. Saadud informatsiooni põhjal koostab ametiasutus Võhma linna poolt korraldatavate riigi- ja lihthangete hankeplaani. (3) Hankeplaani kinnitab iga-aastaselt linnavalitsus korraldusega kolme nädala jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist linnavolikogu poolt. Hankeplaan avalikustatakse Võhma linna veebilehel. (4) Hankeplaan koosneb järgmistest osadest: 1) asjade hankelepingud; 2) teenuste hankelepingud; 3) ehitustööde hankelepingud; 4) kontsessioonid; 5) ideekonkursid. (5) Hankeplaanis näidatakse: 1) hankelepingu eseme üldine kirjeldus; 2) hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta ja hankemenetluse liik; 3) hanke eest ning hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud; 4) hanke korraldamise eeldatav aeg; 5) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja täitmise tähtaeg; 6) kas hange korraldatakse elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas. (6) Hankeplaani võib muuta kui eelarvet vähendatakse või suurendatakse või hankija poolt esitatud rahastamistaotlus/projekt rahuldatakse/ei rahuldata. Hankeplaani täpsustatakse põhjendatud vajadusel või linnaeelarve muutmise korral. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb muudatust vajav vastutav ametnik või hallatava asutuse juht.
(1) Määruse § 2 lõikes 1 nimetatud hankeid korraldatakse hankeplaani alusel. Hallatava asutuse taotlusel võib ametiasutus läbi viia ka hallatava asutuse hankemenetluse kui see ületab lihthanke piirmäära. (2) Hangete korraldamisel jälgitakse riigihangete seaduses sätestatut ning tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, riigihangete läbipaistvus ja kontrollitavus. Hangete korraldamisel koheldakse kõiki isikuid võrdselt ning tagatakse olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine. (3) Hanke korraldamise volitamise või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(1) Riigihangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursside korral alates 40000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral alates 250000 eurot), rakendatakse hankemenetluse läbiviimisel käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korda. (2) Lihthangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära (asjade ostmise, teenuste tellimise korral alates 10000 eurot kuni 40000 eurot ning ehitustööde tellimise korral alates 30000 eurot kuni 250000 eurot), viiakse hankemenetlus läbi järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, riigihangete seaduse § 182 ja käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud korda. (3) Hangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla lihthanke piirmäära (asjade ostmise ja teenuste tellimise puhul alla 10000 euro ja ehitustööde tellimisel alla 30000 euro), viiakse hankemenetlus läbi järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korda. (4) Riigihangete seaduse §-s 18 nimetatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral rakendatakse käesoleva määruse 6. peatükis sätestatud korda. (5) Ideekonkursside korraldamisele rakendatakse käesoleva määruse 7. peatükis sätestatud korda.
(1) Linnavalitsus moodustab linnavalitsuse poolt läbi viidavate liht- ja riigihangete hankemenetlustega seotud toimingute korraldamiseks riigihankekomisjoni (edaspidi komisjon). (2) Linnavalitsus kinnitab komisjoni liikmete arvu ja koosseisu. Komisjoni koosseisu kinnitamisel määrab linnavalitsus komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed. (3) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda isik, kes täidab tema tööülesandeid. (4) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest, ennast selle päevakorrapunkti arutamisest taandama, selleks ajaks koosolekuruumist väljuma ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edasisest tegevusest komisjoni liikmena. (5) Komisjoni liikme ülesannete täitmise eest tasu ei maksta.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab esimees. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimee. (4) Komisjon võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist. (5) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse asjaosalisi, kes ei ole komisjoni liikmed.
(1) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. (2) Komisjoni liige ei või jääda hääletamisel erapooletuks. (3) Poolt ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse koosoleku juhataja seisukoht.
(1) Komisjoni koosoleku protokolli koostab komisjoni liikmete hulgast valitud protokollija. Komisjoni protokollile kirjutab alla komisjoni koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Otsustamise korral koosolekut kokku kutsumata koostab komisjoni protokollija elektrooniliselt antud seisukohtade alusel koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli. (3) Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
(1) Hanke eest vastutav isik: 1) koostab käesolevas määruses sätestatud linnavalitsuse ja volikogu haldusaktide eelnõud; 2) koostab hankedokumendid ja valmistab ette komisjoni koosoleku materjalid; 3) informeerib komisjoni liikmeid koosoleku kokkukutsumisest; 4) saadab komisjoni koosoleku päevakorra koos materjalidega komisjoni liikmetele hiljemalt üks tööpäev enne koosoleku toimumise päeva; 5) valmistab ette hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimise tingimused, hindamise kriteeriumid; 6) koostöös linnasekretäriga valmistab ette hankelepingu projekti; 7) teostab toimingud riigi- ja lihthanke väljakuulutamiseks, sh esitab riigihangete registrile hanketeate ja vajadusel eelteate ning lisab hankedokumendid e-riigihangete keskkonda; 8) annab ja allkirjastab hankemenetlusest osavõtjatele ja huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta selgitusi ja täiendavat teavet; 9) korraldab pakkumuste vastuvõtmise, pakkumuste avamise protseduuri ettevalmistamise ja läbiviimise hanketeates näidatud ajal ja kohas, sh pakkumuste vastuvõtmise e-menetluse korral; 10) teavitab pakkujaid hankija otsustest; 11) kontrollib riigihanke hankemenetluse käigus eduka pakkumuse esitanud pakkuja maksuvõla puudumist viiel tööpäeval pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist, kui riigihangete komisjon ei ole määranud teisiti; 12) tagab kõigi vajalike teadete, aruannete, aruande lisade jms riigihangete registrile õigeaegse esitamise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele, 13) koondab ühe riigi- või lihthanke hankemenetlusega seotud dokumendid ühte toimikusse ja säilitab selle kuni arhiivile üleandmiseni; 14) vajadusel koostab raamatupidamisele tagatise tagastamise õiendi; 15) tagab hanke kohta teabe avaldamise Võhma linna veebilehel; 16) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid; (2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib hankelepingu korrektset täitmist.
(1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega, milles määratakse kindlaks: 1) riigihanke nimetus ja iseloomustus, 2) kasutatav hankemenetluse liik; 3) riigihanke eest vastutav isik; 4) hankelepingu täitmise eest vastutav isik; 5) riigihankekomisjoni koosseis; 6) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid; (2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult linnavolikogu loal.
(1) Riigihanke eest vastutav isik koostab hankedokumendid ja tagab, et need vastaksid riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisaldaksid kogu pakkujale vajalikku teavet riigihanke hankemenetluses osalemiseks. (2) Hankedokumendid peab enne riigihangete registrile riigihanke hanketeate esitamist või hankedokumentide väljastamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral heaks kiitma komisjon. (3) Hankedokumentides muudatuste tegemise peab kooskõlastama komisjon. Hankedokumentide muudatuste kooskõlastamine võib toimuda koosolekut kokku kutsumata, kui vastava muudatuse on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Riigihanke eest vastutav isik tagab muudatuste esitamise riigihangete registrile.
(1) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avatakse komisjoni koosolekul. Komisjoni otsustusvõimelisusele ei rakendata käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud kvooruminõuet. Komisjoni koosolekul peavad osalema komisjoni esimees või aseesimees, riigihanke eest vastutav isik või isikud, kes täidavad nende tööülesandeid asendamise ajal. (2) Pakkumuste avamisel teeb komisjon riigihangete seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud toimingud. (3) Riigihanke eest vastutav isik korraldab pakkujatele pakkumuste avamise protokolli saatmise kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates.
(1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollitakse komisjoni poolt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning võrreldakse ja hinnatakse pakkumusi. Dokumendid valmistab ette riigihanke vastutav isik. (2) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse või pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta nõuab riigihanke eest vastutav isik pakkujalt kirjalikke selgitusi vastavalt riigihangete seadusele kehtestatud korras. (3) Väljakuulutamisega läbirääkimistega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab pakkujaga läbirääkimisi komisjoni liige või komisjoni poolt volitatud isik. Läbirääkimised dokumenteeritakse. (4) Komisjon teeb linnavalitsusele ettepaneku: 1) pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks; 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks; 3) pakkumuse vastavaks tunnistamiseks; 4) pakkumuse edukaks tunnistamiseks; 5) pakkumuse tagasilükkamiseks; 6) kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks; 7) hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. (5) Linnavalitsus otsustab: 1) pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise; 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise; 3) pakkumuse vastavaks tunnistamise; 4) pakkumuse tagasilükkamise; 5) kõikide pakkumuste tagasilükkamise; 6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise; 7) pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise. (6) Piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral otsustab komisjon, kellele taotlejatest esitada hankedokumendid.
(1) Hanke korraldamise otsustab komisjon. (2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult linnavolikogu loal.
(1) Lepingute sõlmimisel maksumusega asjade ostmisel ja teenuste tellimisel 10000 eurost kuni 40000 euroni (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel 30000 eurost kuni 250000 euroni (ilma käibemaksuta) tuleb korraldada hankemenetlus vastavalt riigihangete seaduse § 182 sätestatule. (2) Lihthanke korraldamiseks vajalikud dokumendid valmistab ette hanke eest vastutav isik. (3) Komisjon: 1) kinnitab lihthanke dokumendid; 2) määrab pakkumuste esitamise tähtaja; 3) peab vajadusel pakkujatega läbirääkimisi või volitab teisi isikuid pidama läbirääkimisi; 4) selgitab välja eduka pakkumuse; 5) otsustab hankelepingu sõlmimise. (4) Lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis määratakse pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva lähtudes lepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. (5) Pakkumused esitatakse elektrooniliselt riigihangete keskkonnas e-hanke korraldamisel või kinnises pakendis, millele on kirjutatud lihthanke nimetus, pakkuja nimi ning märge pakendi mitteavamisest enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. (6) Pakkumused avatakse ühe komisjoni liikme ja vastutava isiku juuresolekul. (7) Komisjoni liige ja vastutav isik kontrollivad pakkujate ja pakkumuste vastavust lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis esitatud tingimustele. (8) Vastutav isik teavitab komisjoni otsusest kõiki pakkujaid kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel alla 10000 euro (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel kuni 30000 euroni (ilma käibemaksuta) hanke korraldamise otsustab vastutav ametnik/hallatava asutuse juht (edaspidi vastutav isik) aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires. Nimetatud hangete puhul järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ja kasutatakse rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt. (2) Vastutav isik: 1) viib läbi hankemenetluse ja tagab selle dokumentatsiooni säilimise vastavalt asutuse asjaajamiskorrale; 2) valib konkurentsi olemasolu korral võimalusel vähemalt kolm pakkujat, konkurentsi puudumisel üks kuni kaks pakkujat ja teeb neile e-posti/kirja teel ettepaneku pakkumuse esitamiseks; 3) võib valida parima pakkumuse pakkuja interneti kodulehelt; 4) kontrollib vajadusel enne pakkumuse esitamise ettepaneku edastamist pakkuja maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti veebilehelt, majanduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni (registreering äriregistris või erialases registris ning nõutavate lubade olemasolu, kui tegevus seda eeldab); 5) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest. (3) Eduka pakkumise esitanud pakkujaga sõlmib kirjaliku lepingu või kinnitab arve/tellimiskirja/ostukviitungi linnapea/asutuse juht. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel: 1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel; 2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga; 3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga. (5) Alla 3000 euro maksvate asjade ostmise, teenuse või alla 7000 euro ehitustöö tellimise otsustab kooskõlas eelarvega ja vastavalt jooksvale töökorraldusele teenistuja, kellele asjade või teenuste ostmine või ehitustööde tellimine on tööülesandeks vastavalt ametijuhendile või muule dokumendile (edaspidi otseost). (6) Otseostu puhul kohaldatakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostuga kaasneks võimalikult väike halduskoormus. Ettepaneku pakkumuse esitamiseks võib teha ühele isikule. Pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (7) Otseost dokumenteeritakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (kassatšekk, arve, maksekorraldus vms) ning viseeritakse nõuete kohaselt. Otseostu nõuetekohase läbiviimise eest vastutab paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaja või ametnik.
(1) Teenuste lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused (nt tervishoiu- ja sotsiaalteenused, õigusabiteenused, toitlustusteenused) ning mille eeldatav maksumus on 1 eurost kuni 40000 euroni (ilma käibemaksuta), tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükist. (2) Lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused ning mille eeldatav maksumus ületab 40000 eurot käibemaksuta, lähtutakse käesoleva määruse 4. peatükist. (3) Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse lepingu eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostatakse riigihangete seaduse §-s 33 sätestatud tehniline kirjeldus.
(1) Ideekonkursi korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, määrates ära ideekonkursi läbiviimise eest vastutava isiku ja ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii. Linnavalitsuse korralduses näidatakse ka ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga: 1) sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või 2) leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. Auhindade või osalemistasude suurused määratakse linnavalitsuse korralduses. (2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduse § 18 lõikest 1. Ideekonkursi kutse avaldatakse riigihangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga 40000 eurot (ilma käibemaksuta) või ületab seda. Vajalikud toimingud riigihangete registris teostab ideekonkursi eest vastutav isik. (3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud. (4) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib osalejate kvalifikatsiooni vastavust enne kavanditežüriile edastamist määruse §-s 5 nimetatud komisjon. (5) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta,žüriilikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. (6) Ideekonkursi võitja(d) kuulutab välja linnavalitsus korraldusega.
(1) Riigihanke hankemenetluse tulemusena hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise korralduses. (2) Hankeleping eduka pakkujaga sõlmitakse 14 päeva möödudes pakkumuse edukaks tunnistamise kohta teate edastamisest arvates, väljaarvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja. (3) Hankelepingule kirjutab alla linnapea. Hallatava asutuse nimel korraldatavate hangete puhul kirjutab lepingule alla hallatava asutuse juht. (4) Hankelepingu täitmise üle tagab kontrolli riigihanke eest vastutav isik, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. (5) Lihthangete korral otsustab hankelepingu sõlmimise linnavalitsus korraldusega, kui hanke maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste tellimisel on 10000 eurot ja üle selle või ehitustööde tellimisel 30000 eurot ja üle selle. (6) Lepingu sisu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1) lepingu pooled – teise poole andmed peavad olema tõesed ning kontrollitud (äriregistri andmete ja isikut tõendava dokumendi alusel); 2) lepingu teise poole esindusõigus – esindusõigustuleneb kas seadusest (nt juriidilise isiku puhul juhatuse liige) või volikirjast ning esinduse aluseid tuleb alati kontrollida (lisatakse koopia volikirjast); 3) lepingu objekt – peab olema täpselt fikseeritud, mida ostetakse või millist teenust või ehitustööd tellitakse, milline on asjade või teenuste või ehitustöö kogus ja kvaliteet, lepingu objekti omaduste täpsemaks edasiandmiseks võib lepingu lisana allkirjastada ka pakkuja poolt esitatud pakkumuse; 4) lepingu tähtaeg – täpselt peab olema määratletud, millal algab lepingu täitmine ja millal see lõpeb, kes millal milliseid kohustusi täidab; 5) tingimused, millele ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö peab vastama – kui tingimused ei ole määratletud, siis on raske tõendada, et lepingu alusel tehtav ja üleantav ei vasta kokkulepitud tingimustele; 6) lepingu maksumus – oluline on märkida, kas summa on lõplik või tuleb maha/juurde arvestada erinevad maksud; 7) tasumise tingimused – tasumise tähtajaks on minimaalselt 14 tööpäeva alates arve saamisest, arve esitamise õigustekib teisel poolel peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kui see on lepingus ette nähtud; 8) pretensioonide esitamise tähtaeg – peab olema võimalus teatud aja jooksul esitada pretensioone asjade või teenuse või ehitustöö osas. Pretensioonide esitamise tähtaja määratlemisel tuleb hinnata, kas määratud aja jooksul on võimalik kontrollida lepingu kohaselt üleantavat; 9) üleandmine – vastuvõtmine – asja või teenuse või ehitustöö üleandmine ja vastuvõtmine peab toimuma kahepoolse aktiga. Aktis määratletakse, kas pooled on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
(1) Võhma linna poolt korraldatavate riigi- ja lihthangete kohta avaldatakse teave riigihangete registris ja Võhma linna veebilehel. (2) Igaks eelarveaastaks planeeritavate hangete kohta avaldatakse Võhma linna veebilehel hankeplaan koos üldise ajakavaga. (3) Ideekonkursi tulemuste teave avalikustatakse Võhma linna veebilehel hiljemalt 10 päeva pärast ideekonkursi tulemuste selgumist. Veebilehel avalikustatakse ideekonkursil auhindu saanud isikute nimed koos auhinna suurusega või ideekonkursil osalemistasu saanud isikud koos osalemistasu suurusega. Võimalusel avalikustatakse ka esitatud ideekavandid.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.