(1) Määrus sätestab Helme valla eelarvest ja riigieelarvest vallaeelarvesse eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste ja osutatavate sotsiaalteenuste liigid, nende taotlemise tingimused ja andmise korra. (2) Toetuste maksmise ja teenuste osutamise eesmärk on tagada toimetulekuraskustesse sattunud inimeste abistamine lähtuvalt nende abi vajadusest ning seeläbi nende toimetuleku ja elukvaliteedi säilitamine ja parandamine.
Toetust ja teenust on õigustatud taotlema: 1) isik/perekond, kelle elukoht rahvastikuregistris on Helme vald; 2) alaealise lapse eestkostja või perekonnas hooldaja või muu isik (õpetaja, meditsiinitöötaja), kui lapse elukoht rahvastikuregistris on Helme vald; 3) vältimatut sotsiaalabi taotlema õigustatud isik sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) sotsiaaltoetus on Helme valla eelarvelistest vahenditest antav isiku või perekonna sissetulekust ja abivajaduse hindamisest sõltuv rahaline toetus; 2) abivajaduse hindamine on isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavate asjaolude väljaselgitamine, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna asjaolude hindamine; 3) perekonnana käsitletakse käesolevas korras ühes leibkonnas elavaid isikuid: abikaasat või temaga kooselavat elukaaslast, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid kui nad kasutavad sissetulekuid ühiselt ja neil on ühine majapidamine; 4) paljulapseliseks pereks loetakse perekonda, kus on vähemalt neli (4) alla 18 a (k.a.) last; 5) vähekindlustatud/majanduslikes raskustes isikuks/perekonnaks käesoleva korra mõistes loetakse isikut/perekonda, kelle netosissetulek esimese pereliikme kohta eelneval kuul on alla 3-kordse riikliku toimetuleku piiri ja iga järgneva pereliikme netosissetulek on väiksem või võrdne perekonna esimese liikme ühekordse toimetuleku piiriga. Sissetulekute hulka arvatakse kõik tulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.
Sotsiaaltoetused jagunevad: 1) toimetulekutoetus; 2) täiendav sotsiaaltoetus üksikvanema perele; 3) vajaduspõhine peretoetus; 4) vähekindlustatud perede laste koolitoetus; 5) ühekordne sotsiaaltoetus; 6) ravimitoetus; 7) prillitoetus; 8) eluaseme kohandamise toetus; 9)
Toimetulekutoetus on isikute iseseisvat toimetulekut soodustav riigieelarve vahenditest makstav toetus, mille abil leevendatakse isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
Täiendav sotsiaaltoetus üksikvanema perele on riigieelarve vahenditest makstav toetus, mida on õigus saada koos toimetulekutoetusega.
Vajaduspõhine peretoetus on riigieelarve vahenditest makstav toetus, mida on õigus taotleda materiaalset puudust kannataval perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps.
Vähekindlustatud perede laste koolitoetus on sotsiaaltoetus koolis käiva lapse vanemale, hooldajale või eestkostjale järgmistel juhtudel: 1) õppevahendite ostmiseks; 2) kooliriiete või jalanõude muretsemiseks; 3) huvialaringide ja õppeasutuste poolt korraldatud ürituste eest tasumiseks.
Ühekordne sotsiaaltoetus on ühekordselt makstav sotsiaaltoetus vähekindlustatud ja ajutiselt majanduslikes raskustes isikutele/peredele, mis on ette nähtud hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks.
(1) Ravimitoetus makstakse vähekindlustatud ja ajutiselt majanduslikes raskustes isikule eelkõige retseptiravimite maksumuse kompenseerimiseks, kui taotleja sissetulek ei võimalda katta kõiki retseptiravimite ostmiseks vajalikke kulutusi. (2) Toetuse määramisel on sotsiaalametnikul õigus küsida perearsti arvamust.
Prillitoetust makstakse vähekindlustatud ja ajutiselt majanduslikes raskustes olevate perede lastele, puudega lastele ning erandjuhul teistele puudega inimestele.
(1) Eluaseme kohandamise toetust makstakse puudega või vähekindlustatud/majanduslikes raskustes isikutele/peredele. (2) Eluaseme kohandamise toetus on mõeldud sotsiaalhoolekandega seotud eluruumide remondiks ja korrastamiseks, sealhulgas kaldteede ehitamiseks. (3) Eluaseme kohandamise toetust makstakse küttekollete remondiks, kui see vajadus on inimese abivajaduse hindamise käigus selgunud.
(1) Toetuse andmisel lähtutakse isiku ja/või pere sissetuleku suurusest, toimetuleku- ja tegevusvõimest. (2) Toetuse andmisel arvestatakse: 1) valla poolt seni antud abi ja selle sihipärast kasutamist; 2) toetuse taotleja ja tema pereliikmete üldist materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu; 3) muid teadaolevaid asjaolusid.
(1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab abivajaja kirjaliku avalduse Helme Vallavalitsusele, (edaspidi vallavalitsus). Avaldus toetuse saamiseks võetakse vastu ja registreeritakse vallavalitsuse kantseleis. (2) Avalduse vorm kinnitatud käesoleva määruse lisana (lisa 1). (3) Avalduse esitab abivajaja üldjuhul ise. Toetust võib isikule või perekonnale taotleda ka mõni teine isik juhul, kui abivajaja ise mõjuval põhjusel ei saa või ei suuda toetust taotleda. (4) Sotsiaaltoetuste taotlemisel esitab taotleja vallavalitsusele kõik tõesed ja täielikud andmed, kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse või muu toetuse maksmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks: 1) eelneva kuu sissetulekuid tõendavad dokumendid ja/või olemasolevate pangakontode väljavõtted laekunud tulude osas ning muud otsustamiseks vajalikud dokumendid; 2) hüvitamisele kuuluvate kulude suurust tõendavad dokumendid; 3) vajadusel muud täiendavad dokumendid.
(1) Toimetulekutoetus, täiendav sotsiaaltoetus üksikvanema perele ja vajaduspõhine peretoetus on riigieelarve vahenditest makstavad sotsiaaltoetused, mida määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 131 kuni § 136 alusel. (2) Vältimatu sotsiaalabi ehk kriisitoetuse, mis on vajalik erakorralise ning kiiret tegutsemist vajava olukorra lahendamiseks, võib sotsiaaltöötaja ettepanekul määrata vallavanem ainuisikuliselt. Toetuse suurus või muu abi andmise korraldamine sõltub konkreetsest juhtumist, vajadusest ja eelarve võimalustest. (3) Ravimitoetust makstakse üldjuhul kord kvartalis. (4) Prillitoetust makstakse üldjuhul üks kord aastas. (5) Sotsiaaltoetusteks eraldatavad summad kinnitab Helme Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) iga eelarveaasta alguses. (6) Avaldused vaatab läbi sotsiaalametnik, kes hindab/selgitab abivajaduse kümne (10) tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest ja teeb ettepaneku toetuse vajaduse/mittevajaduse ning suuruse kohta vallavalitsusele. (7) Toetuse piirmäära puudumise korral otsustab toetuse suuruse igal üksikjuhul vallavalitsus, arvestades sotsiaalametniku ettepanekut ja lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud sotsiaaltoetuste eelarvest. (8) Vallavalitsus otsustab toetuse andmise/andmisest keeldumise kümne (10) tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest või muu toetusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest. (9) Toetuse määramise otsus teatatakse positiivse otsuse puhul taotlejale, kas telefoni teel, meili teel või kirjalikult paberkandjal, vastavalt taotleja soovile. Otsus tehakse teatavaks viie (5) tööpäeva jooksul alates vallavalitsuse sellekohase korralduse andmisest. (10) Toetuse andmisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (11) Sotsiaaltoetuse maksab vallavalitsuse raamatupidamine taotlejale (kümne) 10 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kui määruses ei sätestata teisiti. (12) Kokkuleppel taotlejaga määratud sotsiaaltoetus kas: 1) kantakse toetuse saaja pangakontole; 2) makstakse välja sularahas vallavalitsuse kassast; 3) kasutatakse taotleja sihtotstarbeliste maksete/arvete või teenuste eest tasumiseks; 4) kasutatakse abivajava lapse sihtotstarbeliste maksete või teenuste eest tasumiseks.
Toetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita sotsiaalametniku poolt küsitud täiendavaid dokumente; 3) taotleja ja tema leibkonna sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri; 4) vanem ei täida ülalpidamiskohustust ja/või elatis on välja nõudmata.
(1) Toetuse määrajal on õigus toetuse määramise otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja antud toetus tagasi nõuda kui toetuse andmise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. (2) Ekslikult enam määratud ja makstud toetuse tagastamiseks on toetuse määrajal õigus toetuse määramise otsust tagasiulatuvalt muuta ja enammakstud toetus tagasi nõuda. (3) Toetuse tagasinõudmisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 31 ja § 32.
Sotsiaaltoetused jagunevad: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) esimesse klassi astuja toetus nn ranitsatoetus; 4) kooli lõpetamise toetus; 5) koolilõuna ja lasteaia toidu toetus; 6) toetus laste-ja noortelaagri kulude katteks; 7) laste jõulupaki toetus; 8) paljulapselise pere toetus; 9) puudega lapse toetus; 10) puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus; 11) vanurite sünnipäeva toetus; 12) toetus kinnipidamiskohast vabanenule; 13) vältimatu sotsiaalabi ehk kriisitoetus; 14) erakorraline toetus seoses õnnetusjuhtumiga.
(1) Esimesse klassi astuja toetust nn ranitsatoetust makstakse esmakordselt esimesse klassi minevale lapse vanemale või eestkostjale. (2) Toetuse avaldusi võetakse vastu kuni 15. oktoobrini.
(1) Kooli lõpetamise toetus makstakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse päevase õppevormi lõpetajale kooli lõpetamise puhul. (2) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast kooli lõpetamist, esitades vallavalitsusele avalduse ja kooli lõputunnistuse koopia.
(1) Koolilõuna ja koolipiima maksumus kompenseeritakse 1.-12. klassi päevases õppevormis õppivatele õpilastele. (2) Koolilõuna maksumuse vahe, mis tuleb koolilõuna tegelikust maksumusest ja riigi poolt eraldatud summast, kaetakse Helme valla eelarvest lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud määrast.
(1) Lasteaia toidu ja lasteaia koolipiima maksumus kompenseeritakse Helme valla munitsipaalharidusasutustes käivatele lasteaialastele täies ulatuses. (2) Väljaspool Helme valda lasteasutuses käivatele lastele toiduraha ei kompenseerita v a käesoleva määruse § 25 lõige 3 sätestatud juhtudel. (3) Lasteaiatoidu ja lasteaia koolipiima maksumus kompenseeritakse rahvastikuregistri järgselt Jõgeveste, Kalme, Roobe, Patküla, Koorküla ja Kirikuküla külades elavatele lasteaialastele, kes käivad Tõrva linna lasteaedades.
(1) Toetus laste-ja noortelaagri kulude katteks võimaldatakse esmajärjekorras paljulapseliste perede lastele, üksikvanema perede lastele ja puudega lapse peredele. (2) Toetust makstakse Helme vallale eraldatud soodustuusikute kulude katteks.
(1) Laste jõulupaki toetus on kommipakk, mis on ettenähtud kõigile eelkooliealistele lastele ja kuni 4. klassi (k.a.) õpilastele. (2) Helme valla ja Tõrva linna haridusasutustes käivad lapsed saavad jõulupaki kätte lasteaia/kooli jõulupeol. (3) Väljaspool Helme valda haridusasutustes käivad lapsed ja kodused lapsed saavad jõulupaki kätte vallavalitsusest. (4) Jõulupakke väljastatakse kuni 15. veebruarini.
Paljulapselise pere toetus makstakes üks kord aastas paljulapselise pere vanemale või eestkostjale. Toetuse eesmärk on suure pere väärtustamine ja toetamine.
(1) Toetus makstakse puudega lapse vanemale või eestkostjale, maksmise aluseks on lapse arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti otsus. (2) Toetust makstakse kuni lapse 18. eluaastani k a.
(1) Puudega inimese täiendavat sotsiaaltoetust makstakse raske või sügava puudega inimesele, kellele ei ole määratud hooldajat ega koduhooldusteenust. Toetuse abil inimene korraldab ise oma hoolduse erinevate abistajate või teenuste kaasabil temale koduses keskkonnas. (2) Toetuse maksmine on reguleeritud eraldi korraga “Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord Helme vallas”.
(1) Vanurite sünnipäeva toetus on rahaline toetus juubeli sünnipäevaks. (2) Toetust makstakse 70,75, 80, 85, 90, 95, 100 juubeli puhul. (3) Üle 100. aastastele makstakse toetust igal aastal. (4) Toetus sularahas koos lilledega viiakse juubilarile koju sotsiaaltöötaja poolt.
(1) Erakorralist toetust makstakse kui tegemist on ootamatute kulutustega seoses loodusõnnetuse, tulekahju vms. (2) Erakorralise toetuse maksmise ettepaneku teeb sotsiaalametnik vallavalitsusele tulenevalt kulutuste või kahjude ulatusest.
(1) Toetust määratakse ja makstakse käesoleva korra alusel, kehtestatud piirmäärade ulatuses, perele ja üksikisikule. (2) Helme Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestab määrad vallaeelarvest makstavatele toetustele: sünnitoetus, matusetoetus, esimesse klassi astuja toetus, kooli lõpetamise toetus, koolilõuna ja lasteaia toidu toetus, laste jõulupaki toetus, paljulapselise pere toetus, puudega lapse toetus, puudega inimese täiendav sotsiaaltoetus, vanurite sünnipäeva toetus. Toetusteks eraldatavad rahalised vahendid kinnitab vallavolikogu iga aasta alguses eelarve vastuvõtmisega. (3) Toetuse piirmäära puudumise korral otsustab § 19 nimetatud toetuse suuruse igal üksikjuhul vallavalitsus, arvestades sotsiaalametniku ettepanekut ja lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud toetuste eelarvest. (4) Käesolevas määruses § 19 punkt 3, 4 ja 5 toetuste taotlemisel on vajalik, et lapse ja ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on olnud vähemalt kolm kuud Helme vald.
(1) Toetuse taotlemiseks, mis on loetletud käesolevas määruses § 19 punkt 3, 6, 10, 12, 13 ja 14 on taotlejal vajalik esitada vallavalitsusele kirjalik avaldus. Avaldus toetuse saamiseks võetakse vastu ja registreeritakse vallavalitsuse kantseleis. (2) Avalduse esitab abivajaja üldjuhul ise või tema eestkostja. (3) Toetuste taotlemisel esitab taotleja vallavalitsusele kõik tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse või muu toetuse maksmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks.
(1) Toetuste avaldused vaatab läbi sotsiaalametnik kümne (10) tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest, kontrollib esitatud andmete õigsust ja teeb otsuse toetuse vajaduse/mittevajaduse ning suuruse kohta. (2) Käesolevas määruses § 19 pn-des 1-13 nimetatud toetuste eraldamise otsustab sotsiaalametnik ja toetuse maksmise kinnitab vallavanem oma allkirjaga, pn-s 14 nimetatud toetuse andmise/andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul. (3) Toetuse määramise otsus teatatakse positiivse otsuse puhul taotlejale, kas telefoni teel, meili teel või kirjalikult paberkandjal vastavalt taotleja soovile. Otsus tehakse teatavaks viie (5) tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. (4) Toetuse andmisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. (5) Toetuse maksab vallavalitsuse raamatupidamine taotlejale kümne (10) kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kui määruses ei sätestata teisiti. (6) Kokkuleppel taotlejaga eraldatud toetus kas: 1) kantakse toetuse saaja pangakontole; 2) makstakse välja sularahas vallavalitsuse kassast; 3) kasutatakse lapse sihtotstarbeliste maksete või teenuste eest tasumiseks. (7) Paljulapselise pere toetust ja puudega lapse toetust makstakse üldjuhul detsembrikuus. Eelarve vahendite piisavuse korral võib toetust kasutada muude kulude katteks (nt toetada maakondliku paljulapseliste perede jõulupidu). (8) Käesoleva määruse § 24, § 25, § 26, § 27 alustel määratud toetused kantakse üle teenuse osutajale arvete esitamisel.
Toetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita sotsiaalametniku poolt küsitud täiendavaid dokumente.
(1) Toetuse määrajal on õigus toetuse määramise otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja antud toetus tagasi nõuda kui toetuse andmise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. (2) Ekslikult enam määratud ja makstud toetuse tagastamiseks on toetuse määrajal õigus toetuse määramise otsust tagasiulatuvalt muuta ja enammakstud toetus tagasi nõuda.
Sotsiaalteenused jagunevad: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) täisealise isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamise teenus; 10) võlanõustamisteenus.
Helme vald ostab/taotleb teistelt teenuse pakkujatelt järgmisi sotsiaalteenuseid: 1) sikliku abistaja teenus; 2) varjupaigateenus; 3) turvakoduteenus; 4) võlanõustamiseteenus; 5) tugiisikuteenus.
(1) Eesmärk on tagada toimetulekuraskustesse sattunud inimeste abistamine lähtuvalt nende abi vajadusest ning seeläbi nende toimetuleku ja elukvaliteedi säilitamine või parandamine. (2) Vallavolikogul on õigus kehtestada eraldi korrad sotsiaalteenustele.
(1) Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenus on reguleeritud eraldi korraga “Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“.
(1) Väljaspool kodu osutatav ülhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Üldhooldusteenuse eest osaline tasumine on reguleeritud eraldi korraga „ Ööpäevases hoolekandeasutuses hooldamise teenuse eest valla eelarve vahenditest osalise tasumise kord“.
(1) Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvaabi. (2) Kõrvalabi vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. (3) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on: 1) koostöös perega, teenuse osutaja ning sotsiaalametniku vahel teenuse vajaduse hindamine ja selle tulemustest lähtuvalt teenuse korraldamine; 2) pere abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga; 3) lapse õppetöös toetamine ja last arendavate tegevuste läbiviimise toetamine haridusasutustes; 4) pere juhendamine, motiveerimine, julgustamine igapäevaelus konkreetsete tegevuste või toimingute tegemiseks, toimetulekuoskuste õppimiseks; 5) laste turvalisuse jälgimine peres.
Tugiisikuteenuse saajad on: 1) lastega pered, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime parandamiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga; 2) lastega pered, kus vanemate intellektipuude või sotsiaalse mahajäämuse tõttu puuduvad vanematel teadmised ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks; 3) lapsevanemad, eestkostja ja perekonnas hooldaja, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 4) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendavad nende toimetulekut; 5) isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel; 6) lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt elama asumisel; 7) lapsed, kes erivajadustest tingituna (raske ja sügava puudega) vajavad personaalset abistamist lasteaias või koolis.
(1) Tugiisikuteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohalik omavalitsus. (2) Tugiisik peab olema täisealine täieliku teovõimega isik, kes on läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või omab töökogemust sotsiaalvaldkonnas ning on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv teenuse saajaga. (3) Tugiisik ei ole kantud karistusregistrisse ja tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust. (4) Tugiisikuks ei saa olla isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
(1) Ettepaneku tugiisikuteenuse osutamiseks esitab omavalitsuse sotsiaalametnik, haridus- või meditsiinivaldkonna töötaja. (2) Tugiisikuteenust osutatakse teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas või väljaspool kodu. (3) Tugiisikuteenuse korraldamist koordineerib sotsiaalnõunik. (4) Tugiisikuteenuse osutamisel sõlmitakse vajadusel leping teenuse saaja, teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel (nt. haridusasutus, teenuse saaja ja vald). (5) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalnõuniku ettepanekul vallavalitsuse korraldusega.
(1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta. (2) Teenuse osutamise kulud kaetakse valla eelarvest või riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt.
(1) Täisealise isiku hooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Eesmärk on täisealisele isikule hoolduse määramine, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Hooldust teostab abivajajale Helme Vallavalitsuse poolt määratud isik. (3) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul. (4) Täisealise isiku hooldaja määramine on reguleeritud eraldi korraga “Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord Helme vallas“.
(1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Isikliku abistaja teenuse sisuks on eelkõige täisealise puudega inimese abistamine nendes igapäevaelu tegevustes, milles inimene vajab tulenevalt oma puudest füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. (3) Isikliku abistaja teenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohalik omavalitsus.
(1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele. (3) Varjupaigateenuse saaja ei pea olema registrijärgselt Helme valla elanik.
Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada abivajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.
Turvakoduteenust on õigustatud saama: 1) laps, kes vajab abi hooldamises ilmnenud puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.
(1) Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimestele sotsiaaltransport, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. (2) Sotsiaaltransporditeenuse osutamine on reguleeritud eraldi korraga “Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord".
(1) Eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Eluruumi tagamise teenus on reguleeritud eraldi korraga “Sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise kord”.
(1) Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist. (3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale taotluse alusel.
(1) Teenuste, mille taotlemine ei ole reguleeritud vallavolikogu määrusega, vajaduse selgitab välja sotsiaalametnik hinnates ära inimese abivajaduse. (2) Vajaduse hindamiseks on sotsiaalametnikul aega kümme (10) tööpäeva. (3) Sotsiaalametnik selgitab abivajaduse ja teenuse mahu ning teeb ettepaneku vallavalitsusele teenuse määramiseks või mittemääramiseks. (4) Vallavalitsus otsustab teenuse andmise/andmisest keeldumise kümne (10) tööpäeva jooksul. (5) Otsus tehakse abivajajale teatavaks viie (5) tööpäeva jooksul alates vallavalitsuse sellekohase korralduse andmisest. (6) Koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, võlanõustamisteenus on abivajajale üldjuhul tasuta. (7) Teenuse osutamise kulud kaetakse valla eelarvest. (8) Tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, võlanõustamisteenuse eest tasumise aluseks on üldjuhul teenuse esitaja poolne arve. Kui teenust osutatakse pikema aja vältel, siis sõlmitakse teenuse osutamiseks leping.
(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide Helme Vallavalitsuse kaudu maavanemale. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
(1) Määrust rakendatakse 01. aprillist 2016. a. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.