(1) Määrus reguleerib Taheva valla eelarvest makstavate isiku ja perekonna abivajadusest ja sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemise ja maksmise korra Taheva vallas.2(2)Sotsiaaltoetuste andmisel lähtutakse terviklikust süsteemist, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel.3(3)Sotsiaaltoetuste andmise põhimõtted:11) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;22) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;33) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;44) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;55) sotsiaaltoetuse ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet;66) last puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule.4(4)Sotsiaaltoetuse andmise eesmärk:11) toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust, luua võrdseid võimalusi, saavutada tööhõive kõrge tase, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist22) kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral.33) katta osaliselt abivajava isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.5(5)Sotsiaaltoetust (v.a toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus) võib taotleda isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Taheva vallas.6(6)Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalabi andmist korraldada, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.7(7)Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.8(8)Käesolevast korrast lähtuvalt kehtestab sotsiaaltoetuste määrad Taheva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).9(9)Sotsiaaltoetuste maksmisel arvestatakse valla eelarves kalendriaastas toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu.
(1) Toimetulekuraskused võivad tuleneda nii inimese sisemiste ressursside puudujääkidest (nt tervislikust seisundist või oskuste puudumisest tulenevad tegevuspiirangud) kui ka keskkonna mittevastavusest inimese ressurssidele (elukoht ei ole kohandatud ratastooliga liikumiseks või ei ole piirkonnas selle inimese kvalifikatsioonile vastavat tööd, mis võimaldab elatist teenida või puudub inimesel toimiv lähivõrgustik, kust raskuste korral praktilist abi või materiaalset tuge või nõuannet küsida).2(2)Majandusliku toimetuleku toetamine on oluline, kuna vastasel juhul jätkuvad senised negatiivsed käitumismustrid, toetustest elamine saab normiks ning puuduvad kapital ja ressursid vaesusest väljatulekuks.3(3)Sotsiaalne erivajadus tuleneb isiku võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest, kelle erivajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi.4(4)Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.5(5)Koosmõju hindamine tähendab seda, et arvestatakse erinevate tegurite dünaamilist vastastikust mõju.6(6)Juhtumikorraldus on kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.7(7)Toimetulekupiir on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskulust toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne üksi elava inimese või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.8(8)Kohalik toimetulekupiir on 1,5-kordne Riigikogu poolt eelarveaastaks toimetulekupiirina kehtestatud summa. Kohalik toimetulekupiir on aluseks käesoleva korra alusel sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel.
(1) Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.2(2)Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle netosissetulek sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.3(3)Toimetulekutoetuse määramise otsuse teeb sotsiaalametnik STAR-is.4(4)Vajadusel võib otsuste tegemisel, eriti keerulisemate juhtumite puhul, kaasata vallavolikogu alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni.
(1) Vajaduspõhist peretoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.2(2)Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või kui perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.3(3)Vajaduspõhise peretoetuse määramise teeb sotsiaalametnik STAR-is.
(1) Sotsiaaltoetuse andmise eesmärk on tagada inimväärseks äraelamiseks vajalik miinimum.2(2)Täiendavat sotsiaaltoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kes erivajadusest või toimetulekuraskusest tulenevalt on ajutiselt sattunud raskustesse.3(3)Toimetulekuraskused võivad tuleneda nii inimese sisemiste ressursside puudujääkidest (nt tervislikust seisundist või oskuste puudumisest tulenevad tegevuspiirangud) kui ka keskkonna mittevastavusest inimese ressurssidele (elukoht ei ole kohandatud ratastooliga liikumiseks või ei ole piirkonnas selle inimese kvalifikatsioonile vastavat tööd, mis võimaldab elatist teenida või puudub inimesel toimiv lähivõrgustik, kust raskuste korral praktilist abi või materiaalset tuge või nõuannet küsida).4(4)Sotsiaaltoetuse andmine peab olema orienteeritud tulemuste saavutamisele, parandama isiku elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, lisaks aitab inimese vajadustele vastav abi ennetada uute probleemide teket.
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.2(2)Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.3(3)Sotsiaalabi kiireks eraldamiseks hindab sotsiaalametnik vajaduse viivitamatult ning maksmise otsustab vallavalitsus.
Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamine raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele toimub:11) teenuste väljaarendamiseks, sealhulgas seminaride või koolituste korraldamisega seotud kulutusteks, teenuse osutamise ruumidega seotud kulude katmiseks:22) eneseabigruppide algatamiseks;33) erinevateks teraapiateks;44) erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks nii kohaliku omavalitsuse kui riigi korraldatavate sotsiaalteenuste, sealhulgas tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, rehabilitatsiooniteenuse, transporditeenuse ja muude toetavate teenuste osutamiseks.
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus isikule, kes seaduses või lepingus sätestatud juhtudel on kohustatud hoolitsema puudega lapse eest, kuid kes ei saa töötada keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise tõttu.2(2)Sotsiaalametnik hindab hooldamise koormust kasutades andmeid puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist ja arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest ning kuulab ära puudega last hooldava isiku ning vajadusel erialaspetsialistide arvamuse.3(3)Puudega lapse hooldajatoetus määratakse hooldajale tähtajaliselt eelarveaastaks või kuni arstliku ekspertiisi otsuse kehtivusaja lõpuni, lapse täiskasvanuks saamiseni või hoolduskoormuse vajaduse ära langemiseni.4(4)Puudega lapse hooldajatoetuse maksmise pikendamiseks vaatab sotsiaalametnik enne uut eelarveaastat läbi kehtivad hooldajatoetuse maksmise korraldused ning vajaduse jätkumisel jätkatakse maksmist kehtestatud korras.5(5)Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga või puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud avalike teenuste (kool või lasteaed), sotsiaalteenuste või muude meetmete kaudu.
(1) Vallavalitsus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks ning kellel on raske või sügav puue. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.2(2)Hooldusvajaduse hindamine ja hooldava isiku ülesannete määramine toimub sotsiaalametnik poolt hooldust vajava isiku kodus, sotsiaalasutuses või mujal, kus viibivad hooldusvajaduse hindamiseks vajalikud isikud. Hooldust vajav isik esitab arstliku ekspertiisi otsuse puude määramise kohta koos terviseseisundi kirjeldusega.3(3)Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.4(4)Hooldajatoetus määratakse kui tööealine hooldaja või eestkostja ei saa töötada hooldusabi vajavale isikule kõrvalabi, juhendamise või järelvalve tagamise tõttu ja tal puuduvad sissetulekud. Hooldajatoetusega kaasneb sotsiaalmaksu tasumine.5(5)Hooldajatoetust määratakse hooldajale tähtajaliselt eelarveaastaks või kuni arstliku ekspertiisi otsuse kehtivusaja lõpuni või hoolduskoormuse vajaduse ära langemiseni.6(6)Hooldajatoetuse asemel võib vallavalitsus määrata hooldusabi vajavale isikule sotsiaaltoetuse hooldusvajadusega seotud lisakulutusteks ja teenuse ostmiseks, mida kohalik omavalitsus ei suuda tagada.7(7)Hooldajatoetuse maksmise pikendamiseks vaatab sotsiaalametnik enne uut eelarveaastat läbi kehtivad hooldajatoetuse maksmise korraldused ning vajaduse jätkumisel jätkatakse maksmist kehtestatud korras.
(1) Sotsiaalteenuse (turvakodu, hooldekodu, koduteenus, transporditeenus jne) osutamise eest võib võtta tasu. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus.2(2)Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.3(3)Sotsiaalteenuse eest makstav sotsiaaltoetus makstakse erinevate riigi, kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste eest tasumiseks, osaliseks tasumiseks või kompenseerimiseks.4(4)Sotsiaalteenuse eest makstav sotsiaaltoetus määratakse tähtajaliselt eelarveaastaks või kuni sotsiaalteenuse vajaduse ära langemiseni.5(5)Sotsiaalteenuse eest toetuse maksmise pikendamiseks vaatab sotsiaalametnik enne uut eelarveaastat läbi kehtivad sotsiaaltoetuse maksmise korraldused ning vajaduse jätkumisel jätkatakse maksmist kehtestatud korras.
(1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele kirjaliku taotluse abivajaduse kohta.2(2)Isiku kohustus on toetuse taotlusega esitada tõesed ja täielikud andmed järgmiselt:11) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress ja muud vajalikud kontaktandmed;22) sotsiaaltoetuse liik ja vajaduse põhjendus;33) isiku ja perekonna sissetulekud toetuse taotlemise ajal;44) isiku ja perekonna väljaminekud toetuse taotlemise ajal;55) rahalise toetuse maksmiseks taotleja arvelduskonto number;66) taotleja nõusolek enda andmete kontrollimiseks.3(3)Taotlusega esitatavad dokumendid ja tõendid:11) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (tõend sissetulekute kohta, mida ametnikul ei ole võimalik saada registritest, nõudmisel pangakonto väljavõte viimase 3 kuu kohta);22) taotleja ja tema perekonnaliikmete kulutusi tõendavad dokumendid33) muud toetuse menetlemise käigus selgunud vajalikud tõendid või dokumendid.
(1) Vallavalitsus lähtub abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:11) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;22) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.2(2)Abivajaduse hindamisel selgitab sotsiaalametnik välja taotluses märgitud asjaolud ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente.3(3)Menetluse käigus viib sotsiaalametnik abivajaduse hindamiseks läbi vestluse või nõustamise, vajadusel kodukülastuse ning sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi, mille põhjal selgitatakse välja isiku tegevusvõimet mõjutavad või elukeskkonnaga seotud tegurid.4(4)Abivajaduse välja selgitamiseks võib sotsiaalametnik küsitleda taotleja lähedasi ning kontrollida taotleja, tema perekonnaliikmete ning tema ülalpidamiskohustuslas(t)e majanduslikku olukorda ning teha päringuid registritesse (töötasud, pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jm).5(5)Toetuse taotlemisel ja andmisel ei pea isik esitama andmeid ja tõendeid, mille isik on esitanud varem, kui isik kinnitab esitatud andmete õigsust ja hüvitise andja kohustus andmeid säilitada ei ole lõppenud, välja arvatud juhul, kui hüvitise andja juurdepääs andmetele on objektiivselt võimatu või oluliselt raskendatud või kui seadus ei sätesta teisiti.6(6)Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.7(7)Kui isiku taotletava toetussumma suurus on rohkem kui 200 eurot, kaasatakse hinnangu andmiseks Taheva Vallavolikogu alatine sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, kes teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaaltoetuse määramiseks, osaliseks määramiseks või määramata jätmiseks.8(8)Abivajaduse väljaselgitamise järel edastab sotsiaalametnik taotluse koos dokumentide ja omapoolse või Taheva Vallavolikogu alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni kirjaliku seisukohaga vallavalitsusele.
(1) Vallavalitsus teeb hindamise tulemusena vajaliku abimeetme või abi mitteosutamise (sotsiaaltoetuse määramise) kohta kaalutlusotsuse.2(2)Vallavalitsus võib isiku abivajaduse põhjendatud avalduse alusel ning hindamise tulemusel sotsiaaltoetust määrata kohalikku toimetulekupiiri arvestamata.3(3)Vallavalitsuse poolt määratud sotsiaaltoetuse andmisega võivad kaasneda kõrvalkohustused isiku toimetuleku edaspidiseks soodustamiseks. Inimese tegevusvõimet saaksid mõjutada teadmiste omandamine ja oskuste täiendamine, tervislike eluviiside omaksvõtmine või elukeskkonna parandamine ja muutmine.4(4)Sotsiaaltoetuse andmise või andmisest keeldumise otsuse vormistab vallavalitsus korraldusega.5(5)Sotsiaaltoetuse andmise või andmata jätmise otsustab vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul(v.a § 3 ja 4) nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide esitamisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates.6(6)Sotsiaaltoetuse korralduses märgitakse:11) isiku taotluse kokkuvõte;22) rahalise toetuse arvestuse alused ja suuruse ning vastavalt toetuse liigile maksmise algus- ja lõpptähtaeg, samuti toetuse suuruse muutumine;33) mitterahalise toetuse korral toetuse andmise tähtajad, tingimused ja kord;44) toetuse andmise keeldumise puhul keeldumise põhjendus;55) koos toetuse määramisega tehakse taotlejale teatavaks ka toetuse andmisega seotud kohustused.7(7)Vallavalitsuse korraldus tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud vormis sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.
(1) Sotsiaaltoetust makstakse vallaeelarve vahenditest või riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamiseks, toimetulekutoetuseks ja vajaduspõhiseks peretoetuseks või lapsehoiuteenuseks eraldatud vahenditest;2(2)Sotsiaaltoetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul (v.a § 3 ja 4) pärast vallavalitsuse vastava korralduse väljaandmist. Sotsiaaltoetus makstakse taotluses näidatud pangakontole, teenust osutanud asutusele või randkorras sularahas.
Sotsiaaltoetust on õigus tagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid.
(1) Määrust rakendatakse alates 1. aprillist 2016.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.