(1) Määrusega kehtestatakse Paide linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Paide linna poolt osutatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused, maksmise kord ja finantseerimine. (2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn, välja arvatud turvatoateenus ja öömaja ja varjupaigateenus, mida osutatakse kõikidele teenust vajavatele isikutele. (3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks. (4) Toetuste piirmäärad ja teenuste hinnad kehtestab Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) (5) Toetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks toetusteks. (6) Erandjuhtudel võib toetuse määrata ja maksta kaalutlusotsuse alusel antud korrast lähtuvalt erinevalt.
(1) Käesolevas korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sotsiaaltoetus - isiku või tema perekonnaliikmete toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline toetus; 2) sissetulek - kõik perekonnale laekuvad rahalised sissetulekud. 3) sissetulekust mittesõltuv toetus - toetus konkreetsele sihtrühmale; 4) sissetulekust sõltuv toetus - toetus toimetulekuraskustes isikutele ja perekondadele; 5) perekonnaliikmed (leibkond) - samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud, esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ning muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine; 6) vähekindlustatud isik/pere - täiendava sotsiaaltoetuse puhul isik või perekond, kelle sissetulek pärast eluasemekulude tasumist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordse määra. Õppe- ja toitlustustoetuse puhul perekond, kelle sisstulek jääb alla linnavolikogu õppe- ja toitlustustoetuste taotlemiseks kehtestatud piirmäära; 7) hoolekandeteenust vajav isik - isik, kes terviseseisundi, tegevusvõime languse ja / või elukeskkonna olukorra tõttu ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muul viisil; 8) hoolekandeteenus - hoolekandeasutuses ööpäevaringselt osutatav hooldusteenus, mis vastab hooldatava isiku vajadustele; 9) hooldatava ülalpidamiskulu - kulud, mis on vajalikud hooldatava ülalpidamiseks hoolekandeasutuses; 10) ülalpidamiskohustuslane(sed) - perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ning alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased; 11) ülalpidamiskohustusest vabastamise alus - perekonnaseadusest tulenevalt kohtumäärus, millega ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamiskohustusest või millega tema ülalpidamiskohustust on vähendatud. (2) Sissetulekute hulka ei arvestata: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse; 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 3) riigi tagatisel antud õppelaenu; 4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 5) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetusi; 6) vajaduspõhist peretoetust.
(1) Makstavad toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks. (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on: 1) sünnitoetus; 2) esimest korda kooli mineva lapse toetus; 3) bussisõidutoetus; 4) statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus. (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) õppetoetus; 2) toitlustustoetus; 3) täiendav sotsiaaltoetus.
Paide linn osutab alljärgnevaid sotsiaalteenuseid: 1) koduteenus; 2) isikule osutatud hoolekandeteenuste kulude katmine linnaeelarvest; 3) isikliku abistaja teenus; 4) sotsiaalkorterite üürile andmine; 5) sotsiaaltranspordi teenus; 6) turvatoateenus; 7) öömaja- ja varjupaigateenus.
(1) Toetust makstakse tingimusel, et ühe lapsevanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Paide linn vähemalt 6 kuud enne lapse sündi ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Paide linn alates lapse sünnist. (2) Toetuse saamiseks esitatakse kirjalik taotlus: 1) esimese osa saamiseks 3 kuu jooksul lapse sünnist arvates; 2) teise osa saamiseks 3 kuu jooksul lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest arvates. (3) Sünnitoetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Paide linnas alates lapse sünnist kuni toetuse taotlemise päevani. (4) Sünnitoetuse teise osa saamise õigus on neil, kes on saanud sünnitoetuse esimese osa. (5) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. (6) Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga sündinud lapse eest.
(1) Toetust makstakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikud ja laps on asunud õppima Paide linna üldhariduskooli esimesse klassi ning taotlejal puuduvad võlad Paide linna ees. (2) Kirjalik avaldus toetuse saamiseks esitatakse Paide Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) kolme kuu jooksul lapse kooliminemisest arvates. (3) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirjade kinnitamist.
(1) Toetust on õigus saada Paide linna piires sõitmiseks: 1) riiklikku pensioni saaval isikul; 2) nelja- ja enamalapselise pere igal liikmel; (2) väljaspoole Paide linna sõitmiseks: 1) põhiharidust omandama suunatud lapsel; 2) Türi Toimetulekukooli õpilasel ja tema saatjal; 3) Türi Päevakeskuse teenusele suunatud erivajadusega isikul ja tema saatjal. (3) Taotlejale makstakse toetust kirjaliku avalduse ja esitatud sõidupiletite alusel ühes kuus mitte rohkem kui: 1) riiklikku pensioni saavale isikule - kaheksa piletit 2) nelja- ja enamalapselise pere igale liikmele - neli piletit 3) Türi Toimetulekukoolis õppivale lapsele ja tema saatjale - kaheksa piletit 4) Türi linna päevakeskusesse suunatud erivajadusega isikule ja tema saatjale - kaheksa piletit (4) Toetuse suurus on: 1) Paide linna piires 80% bussipileti maksumusest; 2) põhiharidust väljaspool Paide linna omandama suunatud õpilasele 100% bussipileti maksumusest; 3) Türi Toimetulekukooli ning Türi Päevakeskuses osalevale erivajadusega isikule ja nende saatjale 100% bussipileti maksumusest. (5) Toetuse arvestamisel võetakse arvesse viimase kolme kuu ostetud piletid. Varasemal perioodil ostetud piletite eest toetust ei maksta. (6) Toetust ei maksta, kui selgub, et toetuse taotleja esitab toetuse saamiseks kellegi teise sõidupiletid.
(1) Toetus määratakse isikule, kes enne statsionaarse õendusabiteenuse kasutamisele asumist on rahvastikuregistri andmetel elanud Paide linnas vähemalt 6 kuud. (2) Kirjalik avaldus tuleb esitada mitte hiljem, kui kolme kuu möödumisel teenuse lõppemisele järgnevast päevast arvates. (3) Avaldusele lisatakse: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) arve statsionaarse õendusabiteenuse kasutamise kohta. (4) Toetust makstakse statsionaarse õendusabiteenuse omaosalustasu kompenseerimiseks 50% ulatuses teenuse maksumusest üks kord kalendriaasta jooksul. (5) Juhul, kui statsionaarset õendusabiteenust kasutav isik teenusel olles sureb, on toetust õigustaotleda ja avaldus esitada isikul, kes tasub surnud isiku eest statsionaarse õendusabiteenuse kulud. (6) Toetuse määramise või mittemääramise otsustab linnavalitsus sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul.
(1) Toetust makstakse lapsevanema poolt makstava lasteaia osalustasu tasumiseks ja huvitegevuses osalemise toetamiseks. (2) Kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega, tuleb esitada linnavalitsusele hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. (3) Toetust on õigus saada perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu poolt kehtestatud piirmäära. (4) Toetuse suurus on: 1) lapsevanema poolt tasutavast lasteaia osalustasust 60% 2) huvitegevuses osalemisel lapsevanema poolt makstavast õppetasust 50%. (5) Lapsevanema poolt tasutava lasteaia osalustasu ja huvitegevuses osalemise eest maksmisel tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.
(1) Toetust makstakse lasteaias, üldhariduskoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses toitlustamisel lapsevanema poolt makstava osa tasumiseks. (2) Kirjalik avaldus koos kulutõendavate dokumentidega tuleb esitada linnavalitsusele hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. (3) Toetust on õigus saada perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu kehtestatud piirmäära. (4) Toetuse suurus on: 1) 100% lapsevanema poolt makstavast summast, kui perekonna netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb rohkem, kui 20 eurot alla volikogu kehtestatud piirmäära; 2) 50% lapsevanema poolt makstavast summast, kui netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb kuni 20 eurot alla volikogu kehtestatud piirmäära. (5) Lapsevanema poolt tasutava lasteaias, üldhariduskoolis, gümnaasiumis või kutseõpeasutuses toitlustamise eest tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.
(1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikutele või perekonnale. (2) Toetuse määramise aluseks on leibkonna netosissetulek, mis jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordse määra. (3) Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on: 1) abivahendi ostmise omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem, kui 120 eurot; 2) retseptiravimite ostu hüvitamiseks kuni 130 eurot; 3) lähedase inimese matuse korraldamiseks kuni 150 eurot; 4) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot; 5) rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks kuni 120 eurot; 6) arsti visiiditasu, voodipäevatasu ja hooldusravi omaosalustasu kompenseerimiseks kuni 200 eurot; 7) eluaseme kohaldamiseks puuetega inimestele puudest tingitud takistuste vähendamiseks kuni 50% kohaldamiskulude maksumusest. (4) Toetust ei maksta võlgnevuse hüvitamiseks (kommunaalkulude võlgnevus, pangalaen jms).
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja linnavalitsusele, lähtudes toetuse liigist, vastava vormikohase kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega. (2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või mõni muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta. (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks peab avalduses olema märgitud: 1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number; 2) toetuse taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete arv; 3) toetuse taotleja kõikide pereliikmete eelneva kuu sissetulekud; 4) toetuse taotlemise põhjus; 5) kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse; 6) muud asjas tähtsust omavad asjaolud. (4) Sotsiaaltöö spetsialistil on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejatelt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu. (5) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Linnavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.
(1) Täiendava sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike avalduste ja lisadokumentide menetlemisaeg on 30 päeva avalduse menetlemiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise päevast arvates. (2) Linnavalitsus võib avalduse menetlemistähtaega pikendada 30 päeva võrra, kui on ilmnenud lisadokumentide või -informatsiooni vajadus. (3) Täiendava sotsiaaltoetuse määramise või määramata jätmise otsustab linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul. (4) Statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetuse määramise või määramata jätmise otsustab linnavalitsus sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul. (5) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks 5 tööpäeva jooksul, otsuse tegemise päevast arvates.
Toetuse määramisest võib keelduda, kui: 1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente; 3) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 4) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast linnavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis; 6) linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 7) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus ja statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus); 8) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele; 9) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid.
Isikule või perekonnale määratud toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse/korralduse tegemisest arvates toetuse taotleja avalduses märgitud pangakontole, isikule teenust osutanud asutuse arvele või makstakse erandkorras välja linnavalitsuse kassast.
Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide linnavalitsusele või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Linnavalitsus võib erandkorras määrata toetust käesolevas korras sätestamata juhtudel, tingimustel või kinnitatud piirmäära ületavas summas. (2) Erandkorras toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine.
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. (3) Koduteenuseid osutatakse isikule või perele, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad on ise abivajajad.
Koduteenustena osutatakse alljärgnevaid teenuseid: 1) nõustamine; 2) igakuiste eluasemekulude maksmine; 3) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; 4) pesu pesemise korraldamine; 5) isiku pesemine ja korrastamine; 6) abistamine eluaseme kütmisel; 7) abi osutamine eluruumi koristamisel; 8) dokumentide koostamine toetuste ja teenuste taotlemiseks; 9) arstiabi korraldamine.
(1) Teenust taotlev isik esitab avalduse Paide Sotsiaaltöökeskusele, milles põhjendab oma soovi teenuse saamiseks. (2) Pärast avalduse saamist on sotsiaaltöötaja kohustatud kahe nädala jooksul läbi viima isiku hooldusvajaduse hindamise. (3) Otsus teenuse osutamiseks tehakse asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. (4) Otsus teenuse mitteosutamiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (5) Teenuse osutamiseks täidab sotsiaaltöötaja isiku kohta hoolduspäeviku, mille vormi kinnitab linnavalitsus. Hoolduspäevik koosneb kliendikaardist, hoolduskavast ja koduteenuste teabelehest. Kliendikaart sisaldab üldisi andmeid teenuse saaja kohta ja hinnangut hooldusvajaduse kohta. Hoolduskava on kliendikaardi andmete põhjal koostatud hoolduse tegevuskava. Koduteenuste teabelehele märgitakse teenuse osutamise aeg ja osutatud teenused. (6) Koduteenuste osutamise hinna ja omaosalustasu suuruse kehtestab linnavalitsus. (7) Isikult omaosalustasu ei võeta kui tema ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kolmekordsest toimetulekupiirist. Sissetulekute hulka ei arvestata “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse” alusel makstavaid toetusi. (8) Erakorraliste juhtumite puhul osutatakse teenust koheselt. (9) Teenuse osutajaks võib olla linnavalitsus, linnavalitsuse hallatav asutus või juriidiline isik.
(1) Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel, milles igal konkreetsel juhul määratakse teenuste loetelu ja tingimused, omaosalus ja poolte õigused ning kohustused. (2) Koduteenuste osutamise leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt. (3) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel või teenuse vajaduse lõppemisel. (4) Lepingu tingimuste rikkumise korral on linnavalitsusel õigus peatada teenuse osutamine.
Koduteenuse osutamist finantseeritakse: 1) Paide linna eelarvest; 2) teenuse saaja omaosalustasust.
Teenuse sisuks on ööpäevaringset hooldamist (edaspidi: hoolekandeteenus) vajavale isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn, osutatava hoolekandeteenuse eest tasumisel isiku enda rahast puudujääva osa kaasfinantseerimine linnaeelarvest.
(1) Kaasfinantseerimist võib taotleda isik, kes vajab ööpäevaringset hooldust, kuid kellel puudub: 1) sissetulek hoolduse eest tasumiseks täies ulatuses; 2) ülalpidamiskohustuslane(sed) või ülalpidamiskohustuslane(sed) ei ole võimeline puudujäävat osa täies ulatuses tasuma. (2) Hoolekandeteenust vajav isik, kes ei ole ise suuteline hoolekandeteenuse eest täies mahus tasuma, esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse hoolekandeteenuse osaliseks rahastamiseks Paide linna eelarvest (taotluse vorm lisa 1). (3) Taotluses märgitakse: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) elukoha aadress ja muud kontaktandmed; 3) hoolekandeasutuse nimi, mille teenuse osalist rahastamist soovitakse; 4) põhjus, miks hoolekandeteenust vajatakse; 5) taotleja kinnitus hoolekandeteenuse eest osalise tasumise kohta, mis on vähemalt 90% igakuisest sissetulekust, v.a taotlejale makstav sotsiaaltoetus; 6) ülalpidamiskohustuslaste olemasolul nende nimed ja kontaktandmed, ülalpidamis-kohustuslase puudumise korral kinnitus selle kohta; 7) ülalpidamiskohustuslase kinnitus taotleja eest hoolekandeteenuse puudujääva osa tasumise kohta (lisa 2); 8) taotleja kohustus teatada ühe kuu jooksul enda varalise seisu muutumisest; 9) ülalpidamiskohustuslase kohustus teatada ühe kuu jooksul enda varalise seisu muutumisest; 10) taotleja nõusolek enda andmete kontrollimiseks; 11) ülalpidamiskohustuslase nõusolek enda andmete kontrollimiseks. (4) Taotlusele lisatakse: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid; 3) ülalpidamiskohustuslase olemasolul kohtumäärus või muud dokumendid, millest nähtub, et hoolekandeteenuse taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses hoolekandeteenuse eest tasumist; 4) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus); 5) vajadusel võib hooldust vajav isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente. (5) Linnavalitsus esitab dokumendiregistris registreeritud taotluse ühe tööpäeva jooksul menetlemiseks sotsiaaltöökeskusele. (6) Sotsiaaltöökeskuse sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda täiendavaid dokumente.
(1) Sotsiaaltöötaja kontrollib taotluse laekumisel taotluses märgitud asjaolusid ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente. (2) Sotsiaaltöötaja selgitab menetluse käigus: 1) hoolekandeteenuse vajaduse; 2) esitatud dokumentide alusel, kui palju on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslane võimelised hoolekandeteenuse eest ise tasuma; 3) linna eelarvest taotletava summa suuruse hoolekandeteenuse eest. (3) Sotsiaaltöötajal on hooldusvajaduse väljaselgitamiseks õigus külastada hooldust vajava isiku kodu, küsitleda tema lähedasi ning kontrollida isiku ja tema ülalpidamiskohustuslas(t)e majanduslikku olukorda ning teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks. (4) Pärast hooldusvajaduse väljaselgitamist edastab sotsiaaltöökeskus taotluse koos dokumentidega ja oma kirjaliku seisukohaga linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile (edaspidi: sotsiaalkomisjon), kes vaatab sotsiaaltöökeskuse poolt kogutud materjalid läbi ning edastab need koos oma kirjaliku seisukohaga viie tööpäeva jooksul ametiasutusele.
(1) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kelle hoolekandeteenuse eest ülalpidamiskohustuslane ei maksa või maksab summa, mis ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses tasuda, on õigustaotleda hoolekandeteenuse eest osalist tasumist Paide linna eelarvest. (2) Teenust rahastatakse linnaeelarvest ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse tasumise. Linnaeelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse see osa, mis jääks tasumata, kui hoolekandeteenust vajav isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. (3) Linnaeelarvest makstava hoolekandeteenuse tasumise otsustab linnavalitsus korraldusega. (4) Otsus hoolekandeteenuse rahastamiseks linnaeelarvest tuleb teha ühe kuu jooksul taotluse ja lisadokumentide ametiasutuse dokumendiregistris registreerimisest arvates. (5) Linnavalitsuse korraldus edastatakse kohe taotlejale ja hoolekandeasutusele.
(1) Kui isik vajab kiiresti hoolekandeteenust, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni. (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslased, on ametiasutus õigustatud nõudma neilt linnaeelarvest tasutud hoolekandekulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel. (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole raha, et tasuda enda ülalpidamiskulude eest, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma saamiseks, võib ametiasutus tasuda isiku eest tema hoolekandekulud osas, milleks isikul endal raha puudub, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Ametiasutus on õigustatud nõudma vara võõrandamist ja tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.
(1) Linnavalitsus lõpetab hoolekandeteenuse eest tasumise, kui: 1) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad põhjendamatult tasumast nende kanda jäävat osa ülalpidamiskulust; 2) hoolekandeasutus lõpetab hoolekandeteenust vajava isikuga lepingu; 3) hoolekandeteenuse eest on võimalik täielikult tasuda hoolekandeteenust vajaval isikul endal ja/või tema ülalpidamiskohustuslasel; 4) hoolekandeteenust vajav isik sureb. (2) Hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamise otsustab linnavalitsus korraldusega. (3) Otsus edastatakse hoolekandeasutusele ja hoolekandeteenusel viibivale isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel.
(1) Enne uut eelarveaastat vaatab sotsiaaltöökeskus kehtivad hoolekandeteenuse rahastamise korraldused üle ja edastab koos oma kirjaliku seisukohaga sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjon vaatab sotsiaaltöökeskuse poolt kogutud materjalid läbi ning edastab need koos oma kirjaliku seisukohaga viie tööpäeva jooksul linnavalitsusele. (2) Linnaeelarvest finantseerimise jätkamiseks uueks eelarveaastaks kontrollib sotsiaaltöökeskus teenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku seisu ning juhul, kui: 1) teenust saava või ülalpidamiskohustusega isikute või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud nii, et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, vähendab linnavalitsus linnaeelarvest teenuse eest makstava osa suurust või lõpetab teenuse osalise finantseerimise linnaeelarvest; 2) ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord oluliselt halveneb, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda Paide linna eelarvest makstava osa suurendamist; 3) hoolekandeteenust saav isik ei ole asunud oma vara võõrandama või seda kasutusse andma, võib ametiasutus linnaeelarvest hoolekandeteenuse osalise rahastamise lõpetada. (3) Linnavalitsus edastab korralduse hooldusteenuse osutajale, hooldust vajavale isikule ja ülalpidamiskohustuslasele.
(1) Linnavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui: 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel; 2) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslastel; 3) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad ametiasutusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata; 4) hoolekandeteenust vajaval isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud. (2) Otsus hoolekandeteenuse taotluse rahastamata jätmise kohta vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Linnavalitsus edastab korralduse taotlejale.
(1) Tugiteenus käesoleva määruse mõistes on isikliku abistaja teenus. (2) Isikliku abistaja teenust osutatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn ja kes oma puude tõttu ei suuda iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla. (3) Isikliku abistaja teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu.
(1) Teenuse eesmärgiks on isiku ühiskonda integreerimise toetamine. (2) Isikliku abistaja teenust osutatakse raske- ja sügava liikumis- või nägemispuudega isikule, võimaldamaks tal osaleda teistega võrdselt ühiskonnaelus. (3) Isiklik abistaja abistab teenust saama õigustatud isikut lähtuvalt tema puudest tulenevatest vajadustest liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel (raske kõnepuude puhul), hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st ta ei aja üksinda isiku asju, vaid isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos. (4) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse isikliku abistaja ja teenust saava isiku vahelises töö- või võlaõiguslikus lepingus. Teenust saav isik vastutab isikliku abistaja juhendamise eest.
(1) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda sotsiaaltöökeskuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda. (2) Teenust saama õigustatud isikul on õigus valida endale ise sobiv isiklik abistaja. Kui isik ei leia endale ise isiklikku abistajat, abistab isikliku abistaja leidmisel sotsiaaltöökeskus. (3) Ettepaneku teenuse osutamiseks võivad teha ka eestkostja, perearst, politsei, naabrid, sotsiaaltöötaja jt. (4) Pärast avalduse või teate saamist võtab sotsiaaltöötaja hiljemalt kahe nädala jooksul kontakti tugiteenust vajava isiku või perega ning selgitab välja tugiteenuse osutamise vajaduse. (5) Sotsiaaltöötaja kogub tugiteenusele suunamiseks vajalikud dokumendid: 1) ekspertarstide otsus või rehabilitatsiooni plaani koopia (nende olemasolu korral); 2) loetelu kliendile määratud teiste tugiteenuste kohta; 3) sotsiaaltöötaja hinnang tugiteenuste vajaduste kohta; 4) andmed perekonnaliikmete ja hõimlaste kohta; 5) kirjalik nõusolek tugiteenuse eest omaosalustasu maksmiseks. (6) Isik suunatakse tugiteenusele sotsiaaltöötaja suunamiskirja alusel. (7) Tugiteenus määratakse tähtajatult või tähtajaks.
(1) Järvamaa Puuetega Inimeste Koda sõlmib tugiteenuse osutajaga lepingu teenuse finantseerimiseks. (2) Tugiteenuse osutaja sõlmib lepingu tugiteenuse saajaga, milles määratakse teenuse sisu, kestus ja tingimused ning omaosalustasu suurus. (3) Lepingu tähtaja möödumisel või muutmise taotluse korral vaatab sotsiaaltöötaja lepingu tingimused üle ja teeb otsuse lepingu pikendamise, muutmise või lõpetamise kohta. (4) Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingu lisas ja kinnitatakse poolte allkirjadega.
(1) Tugiteenust finantseeritakse Paide linna eelarvest ja isiku omaosalustasust. (2) Tugiteenuse hinna ja omaosalustasu suuruse kehtestab linnavalitsus. (3) Tugiteenuse finantseerimise maht kinnitatakse igal aastal linna eelarvega.
Sotsiaalkorter on Paide linna munitsipaalomandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama.
Sotsiaalkorter antakse üürile järgmistele taotlejatele: 1) seadusejärgsete ülalpidajateta isikule, kes vajab kõrvalabi ning kelle eluruumis ei ole võimalik sotsiaalteenuseid osutada; 2) isikule, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 3) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud ja probleemsete lastega perele; 4) orvule; 5) lastekodust iseseisvasse ellu astuvale lapsele; 6) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 7) erandjuhul isikule, kelle kohta linnavalitsuse sotsiaalkomisjon on teinud vastava põhjendatud ettepaneku.
(1) Sotsiaalkorteri üürile andmise tähtaja määrab linnavalitsus. (2) Sotsiaalkorteri võib üürile anda kuni üheks aastaks koos kohustusega sotsiaalkorteri pärast tähtaja möödumist vabastada.
(1) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn. (2) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja linnavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse. (3) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadress); 2) andmed perekonnaliikmete, hõimlaste ja ülalpeetavate kohta; 3) andmed sissetuleku ja vara kohta; 4) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus. (4) Asjaolude selgitamiseks on sotsiaaltöö spetsialistil õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.
(1) Taotluse vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist ja esitab kogutud andmed seisukohavõtuks linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile. (2) Komisjon menetleb taotlust ning teeb linnavalitsusele põhjendatud ettepaneku sotsiaalkorteri üürile andmiseks või mitteandmiseks.
(1) Otsuse sotsiaalkorteri üürile andmise kohta teeb linnavalitsus avalduse registreerimisest kolmekümne tööpäeva jooksul. (2) Linnavalitsuse korralduse ärakiri sotsiaalkorteri üürile andmisest edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(1) Isik, kellele linnavalitsus korralduse alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmib maja haldajaga nimetatud sotsiaalkorteri kasutamiseks kirjaliku üürilepingu. (2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul linnavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on linnavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks. (3) Sotsiaalkorteri, mille Paide linn on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud isikule üürile, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(1) Sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne sotsiaalkorteri üürilepingu lõppemist. (2) Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaalkorteri kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri koheselt vabastama. (3) Sotsiaalkorteri üürilepingut pikendatakse kuni üheks aastaks juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (4) Üürilepingut võib käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes sätestatud tingimustel pikendada korduvalt. (5) Üürile antud sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub linnavalitsus senise sotsiaalkorteri sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest. (6) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki üürilepingujärgseid kohustusi, võib linnavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva sotsiaalkorteri.
(1) Sotsiaalkorteri üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne üürilepingu lõpetamist. (2) Linnavalitsus võib sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui sotsiaalkorteri üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. (3) Üürilepingu lõpetamise vormistab linnavalitsus korraldusega.
(1) Õigus kasutada konkreetset sotsiaalkorterit tekib isikul pärast üürilepingu sõlmimist. (2) Sotsiaaleluruumi üürile andmisel on üürnikul õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaaleluruumi üürnikega. (3) Sotsiaalkorteri üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaalkorterisse oma seaduslikku abikaasat ja alaealisi lapsi. Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult linnavalitsuse sellekohase korralduse alusel. (4) Sotsiaalkorteri üürnik on kohustatud: 1) kasutama sotsiaalkorterit ja sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega; 2) pidama oma sotsiaalkorteris, sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades ning kinnistul kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest; 3) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalelamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 5) sotsiaalkorteris või sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel teatama rikete olemasolust ametiasutustele või üürileandja esindajale; 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks sotsiaalkorterisse siseneda üürileandja esindajal; 7) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel; 8) vabastama sotsiaalkorteri pärast üürilepingu tähtaja lõppemist. (5) Sotsiaalkorteri üürnikul on keelatud: 1) pidada üürilepingu objektiks olevatel asjadel koera ja/või kassi; 2) anda sotsiaalkorterit allkasutusse kolmandatele isikutele; 3) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(1) Sotsiaalkorteri üüri suuruse kinnitab linnavalitsus. (2) Sotsiaalkorteri kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik maja haldajaga sõlmitud lepingu kohaselt.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse osutamise eesmärk on puudega inimeste toimetulekule kaasaaitamiseks võimaluste loomine. (2) Teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Paide linnas elavale raske või sügava nägemis- või liikumispuudega isikule ja eakale, kes ei saa puudest tingituna kasutada ühistransporti ja/või kellel puuduvad võimalused kasutada isiklikku transporti. (3) Teenust osutatakse isikule ravi- või rehabilitatsiooniasutusse transpordiks väljaspoole Paide linna piire või arsti vastuvõtule või haiglasse sõiduks Paide linna piires. (4) Teenust osutab linnavalitsus sotsiaaltöökeskuse kaudu.
(1) Teenuse saamiseks esitab taotleja sotsiaaltöökeskusele suulise või kirjaliku avalduse, milles teatab/märgib sõidu kuupäeva, kellaaja ja sõidu alguspunkti ning sihtkoha. (2) Teenuse hinna kehtestab linnavalitsus. (3) Pärast teenuse kasutamist väljastatakse teenuse kasutajale kviitung/arve, milles on märgitud läbitud kilomeetrid, ootetundide arv ja kliendi poolt tasumisele kuuluva summa suurus. (4) Teenuse eest tasutakse vahetult peale teenuse kasutamist sularahas või ülekandega linnavalitsuse arveldusarvele vastavalt väljastatud arvele.
(1) Turvatoateenuse eesmärk on pakkuda ajutist abi ja kaitset eelkõige perevägivalla all kannatavatele ja/või hoolitsuseta jäetud lastele ja noortele. Vajadusel pakutakse peavarju ka kriisiolukordades olevatele peredele ning eakatele. (2) Turvatoateenuse asukoht on Paide Sotsiaaltöökeskuse Järvamaa lasteabikeskuses Tallinna tn 49, Paide linn.
(1) Turvatoateenusele võetakse laps/nooruk vastu kas omavalituse sotsiaaltöötaja (lastekaitsetöötaja), politsei või kiirabi poolt tooduna. (2) Turvatoateenusele ei võeta vastu psüühikahäirega, alkoholi- ja narkojoobes alaealisi ja/ või täisealisi isikuid (ka mitte siis kui neid toob politsei või kiirabi). Samuti ei võeta vastu agressiivseid isikuid. (3) Alla aastaste laste puhul on nõutud lapse tervisliku seisundi kirjeldus kui laps ei ole saadetud vahetult raviasutusest (personalile informatsioon laste allergiatest või kaasasündinud haigustest). (4) Kõik turvatoateenusele saabujad kantakse vastavasse päevikusse, kuhu märgitakse saabumise kuupäev, kellaaeg, töötaja nimi, kes teenusele saabuja vastu võttis, lapse sünniaeg, kool, elukoht, vanemate nimed, sünniajad ja telefoninumbrid. Päevikusse märgitakse lühidalt ka turvatoateenusele sattumise põhjus ja andmed isiku kohta, kes lapse/noore teenusele tõi ning allkiri. (5) Kui laps/noor tuleb ise ilma saatjata võetakse kõigepealt ühendust politseiga ja uuritakse välja kas isiku poolt edastatud andmed on õiged. Vajadusel kutsutakse isikule kiirabi kui on näha selgeid märke füüsilisest väärkohtlemisest. (6) Esimesel võimalusel võetakse ühendust isiku elukohajärgse omavalituse vastava töötajaga. (va kui isik saabub turvatoateenusele koos elukohajärgse omavalitsuse töötajaga).
(1) Turvatoateenusel on laps/noor kaitstud ja seal on tagatud esmaste vajaduste rahuldamine. (2) Turvatoateenusele ei lasta last/noort halvasti kohtlevaid isikuid enne kui selleks on saadud elukohajärgse omavalitsuse luba. (3) Turvatoateenust kasutaval isikul on õigus saada süüa kolm korda päevas. (4) Kui turvatoateenusele on elama asunud kriisiolukorras perekond või eakas, siis hoolitseb ta ise oma toidu eest või kokkuleppel turvatoateenuse töötaja tellib toidu asutuse poolt.
(1) Turvatoateenuselt lahkub laps/noor ainult elukohajärgse omavalituse lastekaitsetöötaja kirjalikul loal, mille ametnik on eelnevalt edastanud kas turvatoateenuse töötajale e-posti teel või on ta selle ise kohale toimetanud. (2) Kui isik lahkub teenuselt, siis märgitakse vastavasse päevikusse kuupäev ja kellaaeg ning isiku andmed, kes lapse/noore vastu võttis. (3) Kui isik lahkub turvatoateenuselt ilma turvatoatöötajale midagi ütlemata on kohustus töötajal sellest koheselt teavitada politseid ja vajadusel elukohajärgse omavalitsuse töötajat.
(1) Turvatoateenuse eest makstakse vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvele. Arve tasub turvatoateenust kasutanud isiku eestkostja või elukohajärgne omavalitsus. (2) Isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn on teenus tasuta.
(1) Öömaja-varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. (2) Öömajateenust Paide linnas osutab sotsiaaltöökeskus aadressil Aiavilja 13. (3) Teenust pakutakse kella 18.00 - 09.00.
(1) Öömaja- varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele, kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele. (2) Teenuse vajajaks võib olla inimene, kes vajab ajutist elamispinda, kes on mingil põhjusel ilma jäänud oma kodust (tulekahju, looduskatastroofid jne.) või kes on jäänud mõnel muul põhjusel kodutuks. (3) Vältimatule abile on õigus kõigil Eestis viibivatel inimestel, kui nad on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Vältimatut abi osutatakse seni, kuni inimene ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
(1) Teenuse saamiseks tuleb pöörduda otse öömaja-varjupaigateenuse osutaja poole. Otsuse abivajaja vastuvõtmise kohta teeb teenuse osutaja esindaja või valvetöötaja. (2) Teenust saada sooviv isik peab esitama öömaja- varjupaigateenuse valvetöötajale isikut tõendava dokumendi.
(1) Ajutises ööbimiskohas on tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Teenuse osutamise käigus pakutakse sotsiaalnõustamist ja teavet erinevate abisaamise ning toimetuleku parandamise võimaluste kohta. (2) Teenuse osutajal on kohustus teenuse vahetus osutamiskohas vajadusel abi kutsumine (kiirabi, politsei, pääste). (3) Teenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja. Valvetöötaja on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjadest, isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma. (4) Alkohoolsete ja narkootiliste ainete tarvitamine on öömajateenusel viibimise ajal keelatud.
(1) Vältimatu sotsiaalabi korras on öömaja-varjupaigateenuse esimene öö isikule tasuta. Alates teisest ööst on teenus tasuline (v.a rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikud). (2) Teiste omavalitsuste elanike öömajakulude eest tasub isiku elukohajärgne omavalitsus.
Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus.
(1) Paide Linnavolikogu 20.aprilli 2006.a määrus nr 15 „Lapse sünnitoetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Paide Linnavolikogu 15.juuni 2006.a määrus nr 22 „Esimest korda kooli mineva lapse koolitoetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Paide Linnavolikogu 15.mai 2008.a määrus nr 13 „Bussisõidu toetuse taotlemise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (4) Paide Linnavolikogu 20. märtsi 2014.a määrus nr 5 „Statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (5) Paide Linnavolikogu 21. märtsi 2013.a määrus nr 9 „Vähekindlustatud perede laste huvitegevuses osalemise, koolis ja lasteaias toitlustamise ja lastevanemate poolt makstava osalustasu toetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (6) Paide Linnavolikogu 17.veebruari 2011.a määrus nr 43 „Täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (7) Paide Linnavolikogu 19.märtsi 2009.a määrus nr 9 „Raske ja sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (8) Paide Linnavolikogu 17.novembri 2011.a määrus nr 59 „Toimetulekutoetuse vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise kord Paide linnas“ tunnistatakse kehtetuks. (9) Paide Linnavolikogu 18.aprilli 2013.a määrus nr 13 „Eakate ning eakatega tegelevate ja neid esindavate organisatsioonide toetamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (10) Paide Linnavolikogu 25.jaanuari 2007.a määrus nr 2 „Koduteenuste loetelu ja nende osutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. (11) Paide Linnavolikogu 26.veebruari 2015.a määrus nr 4 „Paide linna eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (12) Paide Linnavolikogu 18.septembri 2014.a määrus nr 14 „Tugiteenuse osutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. (13) Paide Linnavolikogu 23.novembri 2006.a määrus nr 40 „Paide linna sotsiaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrust rakendatakse alates 1.aprillist 2016.