(1) Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra ja tingimused Keila linnas. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib linnaeelarvest makstavate toetuste ja teenuste taotlemist, määramist ja maksmist sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtete kohaselt.
Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: (1) Vältimatu sotsiaalabi – sotsiaalabi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. (2) Keila linna elanik - isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Keila linn. (3) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline või mitterahaline toetus. (4) Sotsiaalteenus (edaspidi teenus) – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. (5) Perekond – samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud ja/või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ja/või muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. (6) Perekonna sissetulek – kõik netotulud, v.a riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel makstavad toetused. (7) Hooldatav – isik, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks ja kes on Keila linna elanik. (8) Täisealise puudega isiku hooldaja – hooldatavale kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet tagav Keila linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt määratud teovõimeline isik, kellele ei ole määratud sügavat puuet. (9) Puudega lapse hooldaja – tema seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu. (10) Hooldusvajadus – sotsiaaltöötaja poolt hinnatud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. 11 (11)
(1) Toetust ja teenust on õigus taotleda abivajaval isikul: 1) kes on Keila linna elanik; 2) kes vajab vältimatut sotsiaalabi ja kes ei ole Keila linna elanik. (2) Toetuse saaja ei pea olema Keila linna elanik: 1) kui ta on alaealise lapse eestkostja või lapse perekonnas hooldaja ja laps on Keila linna elanik; 2) kui ta on täisealise isiku hooldaja või eestkostja ja hooldatav või eestkostetav on Keila linna elanik; 3) kui ta taotleb matusetoetust.
Määruse alusel osutatavad teenuste liigid on: 1) koduteenus; 2) isikliku abistaja teenus; 3) sotsiaaltransporditeenus; 4) varjupaiga ja majutusüksuse teenus; 5) eluruumi tagamine; 6) tugiisikuteenus; 7) peretöötaja teenus; 8) päevakeskuse teenus; 9) toitlustusteenus; 10) võlanõustamisteenus; 11) turvakodu teenus; 12) viipekeele tõlketeenus; 13) psühholoogiline nõustamisteenus; 14) asendushooldusteenus; 15) järelhooldusteenus. 15¹) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.
(1) Teenusele suunatakse isiku avalduse alusel sotsiaalnõuniku või sotsiaaltööspetsialisti (edaspidi pädev ametnik) või Keila Sotsiaalkeskuse juhataja ettepanekul. (2) Teenuse taotlemiseks esitab taotleja avalduse linnavalitsusele või Keila Sotsiaalkeskusele. Avalduses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus. (3) Avaldust menetleval pädeval ametnikul või Keila Sotsiaalkeskuse juhatajal on õigus nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus töövõimetuse protsendi ja puude määramise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms) (4) Määruse § 4 lõike 1 punktides 10-151 toodud teenuse osutamiseks sõlmib linnavalitsus pädeva ametniku ettepanekul lepingu teenuse osutajaga või koostatakse haldusakt. Lepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, toimingute ulatus või osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud.
(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega. (3) Teenusele suunamise, suunamisest keeldumise ja rahastamise otsustab linnavalitsus korraldusega. (4) Korralduse alusel sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga leping, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. (5) Teenuse eest tasub üldjuhul teenuse saaja. Kui teenuse saajal puuduvad rahalised vahendid või neist ei piisa teenuse eest tasumiseks ja kui isikul on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikuid, tasuvad teenuse eest teenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega. (6) Isiku suunamisel püsivalt linna poolt osaliselt kaetavale üldhooldusteenusele, kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid teenuse eest tasumiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse teenuse eest tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib linnavalitsus tasuda teenuse eest arve alusel osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. (7) Linnavalitsus võib sõlmida isikuga lepingu ülalpidamiskulude katmiseks olemasoleva vara arvelt ja on õigustatud nõudma tehtud üldhooldusteenuse kulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja linnavalitsusele allkirjastatud avalduse, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Sissetulekust sõltuva toetuse avaldusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete taotlemisele eelneva kuu sissetulekute kohta, jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad ja kompenseerimisele kuuluvate kulutuste suurust tõendavad dokumendid. (3) Linnavalitsuse pädeval ametnikul on avalduse menetlemiseks õigus nõuda ja kontrollida esitatud andmete õigsust, sissetulekuid tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid sh väljavõtteid arvelduskontodest, kinnistusraamatust, äriregistrist, õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi. (4) Toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama linnavalitsusele kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2) teavitama linnavalitsust viivitamata toetuse saamise õigust ja toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest. (5) Kui toetuse taotleja esitab teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti toetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikul tagastamast, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. (6) Kui toetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) 2 (2) Toetuse määramise ja maksmise otsustab valdkonna abilinnapea toetuse saajate nimekirja kinnitamisega. (3) Toetuse määramise või mittemääramise kohta tehtud haldusakt tehakse vastavalt avalduses märgitud valikule taotlejale teatavaks, kas: 1) avalduses märgitud e-posti aadressil; 2) posti teel lihtkirjaga avalduses märgitud aadressil; 3) vastuvõtul sotsiaaltöötaja juures; 4) muul seadusega sätestatud viisil. (4) Linnavalitsusel on õigus teha põhjendatud juhtudel toetuse taotleja kasuks erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise tingimustes ja § 23 sätestatud toetuseliigi määras. (5) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks tekib õigus, kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust eluasemekulude kandmist jääb ühe inimese kohta kätte vähem kui kahekordne toimetulekutoetuse määr.
(1) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest. (2) Vastavalt taotleja soovile makstakse toetus: 1) taotleja arvelduskontole; 2) sotsiaaltöötaja juures vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole; 3) taotlejale sularahas. (3) Toetusi makstakse linnaeelarves vastavate vahendite olemasolul. (4) Toetusi võib finantseerida ka riigieelarvest linnaeelarvesse kantud toetuse vahenditest.
(1) 2 (2) Sünnitoetust makstakse ühele lapse vanematest tingimusel, et laps ja mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanikud lapse sündimise aasta 1.jaanuari seisuga. Kui Keila linna elanik on ainult üks lapse vanematest, makstakse sünnitoetust pool toetusmäärast. (3) Toetus makstakse kahes osas: 1) esimene osa - 60% sünnitoetuse määrast - pärast avalduse esitamist 30 päeva jooksul; 2) teine osa - 40% sünnitoetuse määrast - pärast lapse üheaastaseks saamist 30 päeva jooksul. (4) 5 (5) Sünnitoetuse teine osa makstakse tingimusel, et selle väljamaksmise ajal on endiselt täidetud lõikes 2 toodud tingimused. Kui toetuse teise osa väljamaksmise ajaks on Keila linna elanik üks lapse vanematest, siis makstakse pool teise osa toetusmäärast. (6) Üksikvanemal, kes vastab lõikes 2 toodud tingimustele on õigus saada sünnitoetust kogu toetuse määra ulatuses. (7) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse sündimise kuupäeval kehtivast toetuse määrast. (8) Avalduse sünnitoetuse saamiseks saab esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi.
(1) Toetust makstakse ühele lapse vanematest või üksikvanemale, hooldajale või eestkostjale tingimusel, et laps ja mõlemad vanemad või üksikvanem, hooldaja või eestkostja on rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanikud olnud vähemalt jooksva aasta 1. jaanuarist enne lapse esmakordselt kooli minekut. 1 (1¹) Kui jooksva aasta 1. jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanikud laps ja üks vanem, on makstava toetuse suuruseks pool toetuse määrast. (2) Avalduse toetuse saamiseks saab esitada koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 30. oktoobrini. (3) Toetust makstakse juhul, kui lapse vanematel ei ole täitmata rahalisi kohustusi linnavalitsuse ees.
(1) Toetust maksatakse perekonnale, kes kasvatab vähemalt nelja alaealist last. Toetust makstakse üks kord aastas ühele vanemale tingimusel, et lapsed ja üks vanem on Keila linna elanikud. (2) Jooksval aastal täisealiseks saav laps loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses alaealiseks. (3) Toetus makstakse rahvastikuregistri andmete põhjal jooksva aasta 1. mai seisuga.
(1) Toetust makstakse Keila linna elanikele alates 75-ndast sünnipäevast ja iga järgneva 0 või 5-ga lõppeva sünnipäeva puhul rahvastikuregistri andmete põhjal. (2) Toetus makstakse välja peale toetuse saaja poolt linnavalitsusele pangakonto numbri esitamist.
(1) Toetust makstakse vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse eestkostjale tingimusel, et laps on rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanik. (2) Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni. (3) Toetus makstakse välja igakuiselt.
(1) Toetust makstakse erivajadusega lapse ja õpilase õppeasutusse või koolieelsesse lasteasutusse ja sealt tagasi sõiduks tehtud kulutuste kompenseerimiseks kuni õpilase 24-aastaseks saamiseni. 24-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse linnavalitsusele avaldus koos kuludokumentidega (sõidupiletid, kuukaardid, bensiinitšekid) igakuiselt.
(1) Toetust makstakse 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest lapse seaduslikule esindajale, hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada lapse hooldamise tõttu. (2) Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja, või eestkostja, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu, avalduse koos vajalike lisadokumentidega (otsus puude määramise kohta, rehabilitatsiooniplaan) linnavalitsusele. Toetuse maksmine otsustatakse pärast pädeva linnavalitsuse ametniku poolt läbi viidud vestlust või sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud hooldusvajaduse hindamist ja vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 3 (3)
(1) Toetust makstakse hoolduspere vanemale, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega Keila linn on sõlminud hoolduspere vanema lepingu. (2) Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem avalduse linnavalitsusele. (3) Toetust makstakse vähemalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras.
Toetust makstakse lapse vanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale lapsele vajalike koolitarvete, riiete ja muu põhjendatud kulude hüvitamiseks.
(1) Toetust makstakse koolitranspordi kulude hüvitamiseks juhul, kui taotleja ning õpilane on Keila linna elanikud, õpilane õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses väljaspool Keila linna ja õpingud väljaspool Keila linna on põhjendatud. (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse linnavalitsusele avaldus koos kuludokumentidega (sõidupiletid, kuukaardid, bensiinitšekid) igakuiselt.
(1) Toetust makstakse koolieelses lasteasutuses käiva või põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppiva lapse lasteaiatoidu või koolieine kulude hüvitamiseks. (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse linnavalitsusele avaldus kaks korda õppeaastas (I ja II poolaastal). Avalduses sisalduvate andmete muutumise korral on taotleja kohustatud sellest linnavalitsust viivitamatult informeerima. (3) Toetust makstakse toitlustamisteenust osutavale ettevõttele igakuiselt esitatud arve alusel.
(1) Toetust makstakse retseptiravimitele tehtud kulude hüvitamiseks apteegist väljastatud nimelise arve/kviitungi alusel. (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus neli korda aastas kvartali viimasel kuul.
Toetust makstakse lapse huviringi ja laagri kulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse lisaks määruse § 18 - § 22 nimetatud toetustele ka muude põhjendatud kulude hüvitamiseks.
(1) Toetuste määrad jooksvaks eelarveaastaks kehtestab Keila linnavolikogu linnaeelarve vastuvõtmisel. (2) Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, makstakse määruse alusel toetust lähtuvalt linnaeelarve eelnõus kavandatud toetuse määradest.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Määrust rakendatakse alates 1. aprillist 2016.