Määrusega sätestatakse Kihnu valla eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).
(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. (2) Sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis; (3) Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kihnu vald või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Kihnu valla haldusterritooriumil. (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kihnu vald. (3) Vältimatut abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kihnu vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Kihnu valla haldusterritooriumil.
Kihnu valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.
(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. (2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib, kui isiku või pere netosissetulek pereliikme kohta ühes kuus on alla 2-kordse riikliku toimetuleku piiri.
Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) matusetoetus; 2) sünnitoetus; 3) koolitoetus; 4) lastetoetus; 5) eakate inimeste toetus; 6) paljulapselise pere toetus; 7) üksikvanema toetus; 8) puudega inimese toetus.
(1) Matusetoetust makstakse rahvastikuregistrisse Kihnu valla elanikuna kantud isiku surma korral tema leibkonna liikmetele, nende puudumisel matust korraldavale füüsilisele isikule. (2) Matusetoetuse saamise aluseks on surmatõend. Matusetoetuse saaja elukoht ei pea olema Kihnu vald. (3) Matusetoetuse suurus on 200 eurot. (4) Matusetoetuse saamiseks avaldust ei esitata.
(1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul ühele lapse vanematest tingimusel, et laps registreeritakse sündimisel Kihnu valla elanikuks ning lapse vanema või lapsendaja elukohaks lapse sünni aasta 01. jaanuari seisuga on rahvastikuregistris Kihnu vald. (2) Sünnitoetuse suurus on 700 eurot lapse kohta, mis makstakse välja kolmes osas. Esimene osa, 300 eurot, makstakse välja lapse sünni registreerimise järgselt. Teine osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. Kolmas osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel teisel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. (3) Sünnitoetuse esimese osa saamiseks avaldust ei esitata ja sissetulekuid ei arvestata, v.a. juhul, kui sünd on registreeritud mujal. Kui sünd ei ole registreeritud Kihnu vallas, esitab toetuse taotleja vallavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks ja lapse sünnitõendi koopia. Sünnitoetuse teise ja kolmanda osa saamiseks esitab taotleja avalduse, milles märgib lisaks muudele andmetele ka arvelduskonto numbri, kuhu toetuse teine/kolmas osa kanda. (4) Mitmike sünni või lapsendamise korral makstakse sünnitoetust vastavalt sündinud või lapsendatud laste arvule.
(1) Koolitoetused on õppetoetus ja kooli lõpetamise toetus. Koolitoetusi makstakse Kihnu Kooli, samuti väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavatele õpilastele, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald ja kes on lõpetanud Kihnu Kooli. Erandkorras makstakse koolitoetusi õpilastele, kellel tulenevalt hariduslikust erivajadusest või muust objektiivsest põhjusest tingituna ei ole võimalik omandada põhiharidust Kihnu Koolis. Kuni 18-aastaste õpilaste toetus makstakse välja nende vanematele (eestkostjatele). (2) Kihnu Kooli õpilaste õppetoetuse suurus on 100 eurot õppeaastas, mis makstakse välja kooli poolt vallavalitsusele esitatud õpilaste nimekirja alusel septembrikuu jooksul. Väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud täisksavanute gümnaasiumi õpilaste, õppetoetuse suurus on 150 eurot õppeaastas, mis makstakse välja võrdsetes osades oktoobris ja veebruaris. Õppetoetust makstakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmete alusel. (3) Kooli lõpetamise toetuse suurus on 100 eurot, mis makstakse välja kahe kuu jooksul peale kooli lõpetamist. Kooli lõpetamise toetuse saamise aluseks on Kihnu Kooli poolt esitatud kooli lõpetavate õpilaste nimekiri, väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust tõendav dokument. (4) Koolitoetuste saamiseks avaldust ega koolitõendit ei esitata ja sissetulekuid ei arvestata.
(1) Lastetoetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on lastel, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald, sünnist kuni kooli minekuni, ja Kihnu Kooli õpilastel. (2) Lastetoetuse saamiseks avaldust ega koolitõendit ei esitata ja sissetulekuid ei arvestata.
(1) Eakate inimeste toetus on asjaline toetus, mis määratakse vanaduspensionäridele ning sügava ja raske puudega töövõimetuspensionäridele, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. (2) Eakate inimeste toetuse saamiseks avaldust ei esitata ja sissetulekuid ei arvestata.
(1) Toetust makstakse paljulapselistele peredele, eestkostjale või lapse hooldamisele võtjale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald. (2) Paljulapselised pered on kolme ja enama lapsega pered. (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas – emadepäeval. (4) Toetuse suurus on 100 eurot lapse kohta.
(1) Toetust makstakse üksikvanemale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald. (2) Üksikvanem käesoleva määruse tähenduses on üksi last (lapsi) kasvatav lapsevanem, eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kes kasvatab last (lapsi), kelle üks või mõlemad vanemad on surnud. (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas. (4) Toetuse suurus on 200 eurot lapse kohta. (5) Toetuse saamiseks sissetulekuid ei arvestata, üksikvanem esitab toetuse saamiseks avalduse.
(1) Puudega inimese toetus (edaspidi toetus) on puudega inimese toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus. (2) Puudega inimese toetust makstakse raske ja sügava puudega isikule, kellele on perekonnaseaduse alusel määratud eestkostja või hooldaja, kellel puudub ülalpidamiskohustus. (3) Ülalpidamiskohustuse mõiste tõlgendamisel lähtutakse perekonnaseadusest.
(1) Toetust on õigus saada raske ja sügava puudega isikul, kellele on perekonnaseaduse alusel määratud eestkostja või hooldaja, kellel puudub ülalpidamiskohustus. (2) Toetust on õigus saada isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kihnu vald. (3) Avalduse toetuse saamiseks esitab isik ise või eestkostja koos taotlust põhjendavate dokumentidega vallavalitsusele. (4) Taotlust põhjendavateks dokumentideks on: 1) kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta; 2) arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme määramise kohta; 3) isikut tõendava dokumendi koopia.
(1) Sügava puudega isikule makstakse toetust 32 eurot kuus. (2) Raske puudega isikule makstakse toetust 20 eurot kuus.
Määratud toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(1) Toetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse motiveeritud korralduse alusel järgmistel juhtudel: 1) eestkostja, hooldaja või hooldatava vastavasisulise avalduse alusel; 2) määratud puudega inimese toetuse saamiseks puudus seaduslik alus, toetuse saaja teadvalt valeandmete esitamise või toetuse saamiseks õiguslikke aluseid mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu. (2) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Toetuse saaja, tema eestkostja või hooldaja, on kohustatud teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuste maksmise lõpetamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul asjaolude tekkimise päevast alates.
Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) lisatoetus.
(1) Rahaliste vahendite olemasolul võib vallavalitsus korraldada sotsiaalsete erivajadustega inimeste arengule ja ühiskonnas kohanemisele suunatud üritusi ning maksta ühekordseid lisatoetusi leibkonna hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks: 1) tekkinud materiaalse kahju osaliseks katmiseks tule- ja loodusõnnetuse puhul; 2) tehniliste abivahendite muretsemisel; 3) üksikute eakate, puuetega isikute ning üksi last (lapsi) kasvatavate vanemate või eestkostjate toimetulekuraskuste leevendamisel; 4) eesmärgiga toetada erivajadustega inimeste arengut ning rehabilitatsiooni (taaskohanemist ühiskonnaga); 5) kindlustamata isikute ravitoetuseks (määratakse perearsti saatekirja alusel ja makstakse hiljem esitatud arve alusel); 6) kütte ostmiseks (aluseks kulutuste tegemist tõestav dokument). Kütte ostmiseks ei määrata toetust kui perel või üksikisikul on metsamaad. 7) muudel juhtudel otsustab toetuse andmise vallavalitsus. (2) Lisatoetusi makstakse eesmärgiga tagamaks taotleja või tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist. (3) Lisatoetuste määramise aluseks on taotleja esitatud kirjalik avaldus vallavalitsuse nimele, milles on põhjendatud toetuse vajadus, suurus ja maksmisviis ning toetuse maksmisel võetakse arvesse leibkonna kõikide liikmete sissetulekud. (4) Sotsiaalsete erivajadustega inimeste arengule ja ühiskonnas kohanemisele suunatud ürituste korraldamise otsustab vallavalitsus ja käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei rakendata.
Kihnu Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) täisealise isiku hooldus; 3) sotsiaaltransporditeenus; 4) eluruumi tagamine;
(1) Kihnu Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. (2) Sotsiaalteenuste eest tasumise tingimused, korra ja tasumäärad kehtestab Kihnu vallavalitsus.
(1) Koduteenus on Kihnu Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(1) Koduteenuse osutamisel hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi. (2) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise. (3) Kihnu Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.
(1) Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. (2) Koduteenuste liigid on: 1) koduabiteenus – abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine; 2) isikuabiteenus – abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad hooldatavaga füüsilist kontakti.
(1) Koduabiteenused on: 1) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega ühe isiku kohta kuni 51 m2 või 2-toaline korter; 2) riiete hooldus ja pesemine valla sotsiaal- või päevakeskuses; 3) kütmisabi; 4) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete toomine lähimast müügikohast; 5) terviseabi korraldamine; 6) ühekordne asjaajamine. (2) Isikuabiteenused on: 1) abistamine pesemisel; 2) abistamine riietumisel; 3) abistamine söömisel; 4) abistamine liikumisel; 5) abistamine tualetis käimisel; 6) abistamine mähkmete vahetamisel. (3) Koduteenuseid osutatakse ühe isiku kohta kuni 20 tundi nädalas.
(1) Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel: 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks; 3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täitmast või ei saa neid täita; 4) kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole võimalik kontakti saada. (2) Ressursside olemasolul võib koduteenuseid osutada isikutele, kes vastavad lõike 1 esimeses lauses toodud tingimustele ja kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kes tasuvad koduteenuste osutamise eest vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnale.
Koduteenuste saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, kus märgitakse järgnevad andmed: 1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht; 2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed; 3) koduteenuste vajaduse põhjendus; 4) isiku kinnitus seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta.
Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb vallavalitsuse sotsiaalametnik pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab hooldusvajaduse hindamistestiga teenuse taotleja toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.
Koduteenuseid osutavad valla ametiasutus või valla ametiasutuste hallatavad asutused, mille tegevus põhimääruse järgi on sotsiaalteenuste osutamine.
(1) Koduteenuste osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja ja teenuse saaja koduteenuste osutamise lepingu (edaspidi leping). (2) Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks aastaks. Tähtaja saabumisel pikeneb leping automaatselt üheks aastaks, kui teenuse saaja ei ole hiljemalt üks kuu enne lepingu tähtaja saabumist teatanud teenuse osutajale kirjalikult soovist leping lõpetada.
(1) Teenuse osutajal on õigus koduteenuste osutamise leping koheselt lõpetada alljärgnevatel tingimustel: 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta; 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile; 3) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse; 4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks; 5) seoses teenuse saaja surmaga. (2) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale lepingu lõpetamisest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
(1) Teenuse saaja tasub koduteenuste eest vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade alusel. (2) Koduteenuste eest ei maksa isik: 1) kes saab toimetulekutoetust; 2) kelle sissetulek on väiksem 2 kordsest toimetulekupiirist (3) Koduteenuseid on õigus saada soodushinnaga (omaosalustasu) isikul, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja kelle sissetulek on väiksem 2,5 kordsest toimetulekupiirist (4) Perioodil, mil isik ei vasta lõike 2 punktide 1 või 2 tingimustele, tasub isik lõikes 1 sätestatud alusel. (5) Paragrahvi 30 lõikes 2 nimetatud isikud tasuvad koduteenuste eest vallavalitsuse poolt kehtestatud teenuse tunnihinna alusel. (6) Koduteenuste eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja tasub teenuste eest arve alusel, mille teenuse osutaja esitab hiljemalt teenuste osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teenuste eest tasutakse teenuste osutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Täisealise isiku hoolduse eesmärgiks on puuetega isikutele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajavad abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(1) Hooldus seatakse hooldusvajadusega täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet. (2) Hooldust ei seata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps) või kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel. (3) Erandkorras seatakse hooldus hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, kuid nimetatud isikud ei suuda täita hooldustvajava isiku suhtes ülalpidamise kohustust. (4) Hooldus seatakse hooldatavale, kelle elukohana on Rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald ja kelle tegelik elukoht on Kihnu vald.
(1) Hooldajaks taotleja esitab vallavalitsusele taotluse, millele lisatakse: 1) sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava isiku puude raskusastme määramise kohta; 2) taotleja ja hooldatava isikut tõendavate dokumentide koopiad; 3) hooldatava kirjalik nõusolek talle hooldaja määramise kohta. (2) Vallavalitsuse sotsiaalametnik teeb hooldatavale kodukülastuse, mille käigus täidetakse hooldusvajaduse hindamise akt. Hindamise akti põhjal selgitatakse välja hooldatava hooldusvajadus ja taotleja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelvalve tagamiseks. Hindamise akti vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab vallavalitsus taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(1) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse talle hooldaja vallavalitsuse korraldusega 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest või hoolduse seadmiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast. (2) Hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hoolduse seadmise ja hooldusvajaduse hindamise tulemustest. (3) Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kelle alaline elukoht on Kihnu vallas. (4) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue. (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni: 1) määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. (6) Üks hooldaja võib hooldada kuni kahte hooldatavat.
Hooldajaks määratud isik on kohustatud: 1) Hooldajaks määratud isik on kohustatud: 2) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega; 3) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 4) teavitama vallavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest; 5) teavitama vallavalitsust hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.
(1) Hoolduse seadmine ja/või hooldajaks määramine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega kui: 1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud; 2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse; 4) hooldatav asub alaliselt elama teise omavalitsuse territooriumile; 5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil; 6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi; 7) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine omal agatusel lõpetada. (3) Hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest.
Kihnu Vallavalitsuse korraldusega perekonnaseaduse alusel seatud hooldused ja hooldaja määramised kehtivad kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani.
(1) Transporditeenus käesoleva määruse kohaselt on järgmised reisijateveo teenused: 1) transport avalike teenuste kasutamiseks (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused jms); 2) transport elukondlike vajaduste rahuldamiseks (apteek, arstiabi kasutamine, raamatukogu külastamine jms). (2) Transporditeenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas alaliselt elavatele inimestele, kes vajavad haigusest, puudest või vanadusest tulenevalt transporti ning kellel ei ole võimalik 1) kasutada isiklikku sõiduautot või; 2) transporti iseseisvalt korraldada. (3) Transporditeenust osutatakse vastavalt sotsiaalametniku poolt koostatud hinnangule. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikul on õigus kasutada transporditeenust ainult vaba istekoha olemasolul transporditeenust osutavas sõidukis.
Transporditeenuse korraldajaks on Kihnu Vallavalitsus ja kasutajate üle peab arvestust teenuse osutaja.
(1) Transporditeenust vajav isik või tema seaduslik esindaja esitab sotsiaalametnikule kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse kohta, nimetades ära ka külastatavad asutused. (2) Transporditeenust vajav isik esitab avalduse teenuse saamiseks vähemalt üks tööpäev ette.
Transporditeenuse hinna ja tasumise korra kehtestab Kihnu vallavalitsus.
(1) Sotsiaalkorter käesoleva määruse tähenduses on Kihnu valla munitsipaalomandis olev korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. (2) Sotsiaalmaja on elamu, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena. (3) Eluruumi kinnitab sotsiaalkorteriks Kihnu Vallavolikogu.
Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab Kihnu vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus)
(1) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Kihnu vald (edaspidi taotleja). (2) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei ole Kihnu vald, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Kihnu valla territooriumil ning kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tuleb anda vältimatut sotsiaalabi. (3) Sotsiaalkorteri lühiajalist kasutamist võib taotleda vabade pindade olemasolul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik.
(1) Asustamata sotsiaalkorteri olemasolul antakse sotsiaalkorter üürile järgmistele taotlejatele: 1) puuetega inimestele; 2) vanemliku hoolitsuseta lastele ja noortele; 3) isikutele, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 4) pensionäridele ja eakatele; 5) paljulapselistele peredele (vähemalt 3 last); 6) noortele peredele. (2) taotlejatele, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistris ei ole Kihnu vald, eraldatakse sotsiaalelamispind vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
(1) Sotsiaalkorteri võib üürile anda kuni kolmeks (3) aastaks koos kohustusega sotsiaalkorter pärast tähtaja möödumist vabastada. (2) Sotsiaalkorteri üürile andmise tähtaja määrab vallavalitsus.
(1) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus. (3) Asjaolude selgitamiseks on vajadusel õigustaotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.
(1) Vallavalitsus kinnitab sotsiaalkorteri andmise või mitteandmise oma korraldusega. (2) Kahe või enama võrdväärse taotleja korral eelistatakse esimesena avalduse esitanut. (3) Kui isik on keeldunud talle pakutud sotsiaalkorterist, võib vallavalitsus jätta taotlejale sotsiaalkorteri eraldamata.
(1) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaalkorteri kasutamiseks kirjalik üürileping. (2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks. Ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks teeb vallavanem. (3) Sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et sotsiaalkorteri, mille vallavalitsus on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavale isikule, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(1) Sotsiaalkorteri vajaduse säilimisel võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud sotsiaalkorteri üürilepingut pikendada. Sotsiaalkorteri üürilepingut pikendatakse juhul kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (2) Üürilepingut võib pikendada korduvalt. (3) Sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne sotsiaalkorteri üürilepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaalkorteri kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri koheselt vabastama. (4) Üürile antud sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus senise sotsiaalkorteri sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest.
(1) Sotsiaalkorteri üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (2) Vallavalitsus võib sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul kui sotsiaalkorteri üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi ja/ või teiste üürnike rahu, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist. (3) Üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel üürniku süül ei ole vallavalitsus kohustatud isikule sotsiaalteenusena eluaset andma. (4) Üürilepingu lõpetamise vormistab vallavalitsus korraldusega.
(1) Õigus kasutada konkreetset sotsiaalkorterit tekib isikul pärast sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimist. (2) Sotsiaalkorteri üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaalkorterisse oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult vallavalitsuse loal.
(1) Sotsiaalkorteri üüri määrab vallavalitsus. (2) Sotsiaalkorteri kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik. (3) Vähekindlustatud sotsiaalkorteri üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Sotsiaalkorteri üürnik on kohustatud: 1) kasutama sotsiaalkorterit ja sotsiaalmaja abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ja arvestama teiste (sotsiaalmaja) elanike, samuti naabrite huvidega; 2) pidama oma sotsiaalkorteris, sotsiaalmaja üldkasutatavates kohtades ning kinnistul kinni kehtivatest eeskirjadest; 3) hoidma sotsiaalmaja/ korteri üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalmaja või nendes ruumides asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 5) rakendama sotsiaalkorteris või sotsiaalmaja üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust ametiasutusele või üürileandja esindajale; 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks sotsiaalkorterisse siseneda üürileandja esindajal; 7) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 8) vabastama sotsiaalkorteri pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist üürilepingu pikendamist. (2) Sotsiaalkorteri üürnikul on keelatud: 1) majutada üürile antud sotsiaalkorterisse isikuid, kes ei vasta § 58 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) pidada sotsiaalkorterit allkasutuses kolmandatele isikutele; 3) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta; 4) pidada sotsiaalkorteris koduloomi (kassid, koerad) ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja Kihnu Vallavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse ning vajadusel kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi avalduse vormid kinnitab Kihnu vallavalitsus. (3) Kihnu vallavalitsus võib sissetulekust sõltuva toetuse taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente taotleja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks.
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Kihnu vallavalitsus. (2) Sotsiaaltoetuse andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga. (3) Sotsiaalteenuse osutamine või mitteosutamine isikule otsustatakse haldusaktiga või halduslepinguga. (4) Sotsiaalteenuse osutamine otsustatakse halduslepinguga eelkõige juhul kui sotsiaalteenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks Kihnu vallavalitsuse ja sotsiaalteenuse saaja või Kihnu Vallavalitsuse, sotsiaalteenuse saaja ja kolmanda isiku koostöös.
(1) Kihnu Vallavalitsus otsustab sotsiaalhoolekandelise abi andmise kümne tööpäeva jooksul isikult avalduse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates. (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks avalduses märgitud aadressil. (3) Kihnu Vallavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (4) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, isikule sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis.
(1) Kihnu Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi. (2) Kihnu Vallavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist. (2) Määruse § 14 lõiget 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2016.