Määrus reguleerib hoolduse korraldamist, hooldaja määramist ning hooldajatoetuse määramist ja maksmist puudega isikule, kes alaliselt elab Tabivere vallas ja kes on kantud rahvastikuregistrisse Tabivere valla elanikuna.
(1) Hooldus on raske või sügava puudega isiku toimetulekut toetav sotsiaalteenus, mis hõlmab isiku hooldamist ja järelevalvet. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse täisealise hooldatava nõusolekul. (2) Isiklik rehabiltatsiooniplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab erialaspetsialistide hinnanguid ja soovitusi lähtuvalt hooldatava iseseisva toimetuleku eesmärgist. Rehabilitatsiooniplaani üks osa on tegevuskava, mis sisaldab rehabilitatsiooni raames pakutavaid teenuseid ning isikule vajalikke kohaliku omavalitsuse teenuseid ja sotsiaaltoetusi. (3) Hooldusvajaduse hindamisinstrument on vormikohane struktureeritud andmete kogumise vorm puudega täisealise isiku ja/või perekonna vajaduste hindamiseks, mille täidab sotsiaaltöötaja hooldatava elukohas. (4) Hooldamine on hooldaja tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ja tema juhendamiseks igapäevaelu toimingutes. (5) Järelevalve on ohutuse tagamine hooldatava suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. (6) Hooldajatoetus on hooldaja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline sotsiaaltoetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks. (7) Ülalpidamiskohustus on seadusjärgne ülalpidamiskohustus.
(1) Hoolduse korraldamist ja hooldaja määramist taotlev täisealine isik esitab Tabivere Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjaliku taotluse, milles: 1) märgib oma isikuandmed; 2) põhjendab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise vajadust; 3) annab loa töödelda oma isikuandmeid; 4) avaldab andmed sobiva hooldaja kohta. (2) Koos hoolduse korraldamise ja hooldaja määramise taotlusega esitatakse: 1) Sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta; 2) isiklik rehabilitatsiooniplaan (olemasolul); 3) hooldaja nõusolek täisealise puudega isiku hooldajaks asumise kohta; 4) isikut tõendav dokument; 5) kohtumäärus, kui alaealisele on määratud eestkostja. (3) Hooldajatoetuse määramiseks või muutmiseks esitab hooldajaks määratav/määratud isik: 1) hooldajaks määramise taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi; (4) Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või dokumente, millistest teavitatakse taotlejat taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult 10 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest.
(1) Hooldusvajadus on raske või sügava puudega isiku abi-, toetus- ja järelevalvevajadus. Hooldusvajadus sätestatakse isiklikus rehabilitatsiooniplaanis, geriaatrilises hindamisinstrumendis või hooldusvajaduse hindamisinstrumendis. (2) Hooldusvajadus jaotatakse: 1) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes toimingutes ja eneseteeninduses; 2) suutmatus osaleda igapäevastes toimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada; 3) hooldatava järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes toimingutes ja eneseteeninduses. (3) Hindamismetoodika abil teeb sotsiaaltöötaja kindlaks hooldajaks määratava isiku sobivuse ja võime tagada hooldatavale abi ja toetus harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks või järelevalve tagamiseks. (4) Vajadusel on sotsiaaltöötajal võimalus kasutada perearsti abi või suunata puudega inimene kas geriaatrilisele hindamisele või riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames rehabilitatsiooniplaani koostamisele/täiendamisele.
(1) Sotsiaaltöötaja teeb vallavalitsusele ettepaneku hoolduse korraldamiseks ja hooldaja määramiseks või sellest keeldumiseks. Hoolduse korraldamise ja hooldaja määramise ettepanek sisaldab hooldaja ülesandeid. (2) Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku: 1) kes ei ole täisealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega isik; 2) kes on täisealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatav vajab hooldamist või järelevalvet igapäevastes toimingutes ja eneseteeninduses; 3) kes on alaealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega isik; 4) kes on kohtumääruse alusel alaealise eestkostja. (3) Erandkorras võib hooldajaks määrata teovõimelise isiku, kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni teine omavalitsusüksus. (4) Teovõimelise isiku võib määrata hooldajaks kuni kolmele hooldatavale. (5) Hooldust ei korraldata ja hooldajat ei määrata: 1) kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga ja/või tugiteenustega kompenseerida; 2) kui Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tuvastatud isikul keskmine puue; 3) kui täisealine abivajav isik vajab eeskoste seadmist kohtu kaudu; 4) kui abivajav isik viibib hoolekande- või raviasutuses. (6) Hooldajaks ei määrata: 1) teovõimetut isikut; 2) isikut, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud sügava või raske puude. (7) Hooldaja määramine või sellest keeldumine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul taotluse ja/või nõuetekohaselt esitatud lisadokumentide laekumisest. (8) Korralduses määratakse hooldatava hooldusvajadus, hoolduse tähtaeg ja hooldaja ülesanded. Keelduva otsustuse korral esitatakse keeldumise põhjendused.
(1) Hooldajatoetuse määramise otsuse tegemisel lähtutakse isiku geriaatrilisest lõpphinnangust (olemasolul), isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul) või sotsiaaltöötaja poolt täidetud hooldusvajaduse hindamisinstrumendist ning hooldatava ja hooldaja poolt esitatavatest lisadokumentidest. (2) Hooldajatoetuse võib määrata hooldajale: 1) kes ei ole täisealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega; 2) kes on alaealise hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega isik; 3) kui hooldajatoetuse saaja elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni teine omavalitsusüksus, informeerides hooldajatoetuse saaja elukohajärgset omavalitsust. (3) Ühele hooldajale võib määrata samaaegselt hooldajatoetust kuni kolme hooldatava hooldamise eest, sh sotsiaalmaksu arvestus toimub ühekordselt. (4) Hooldajatoetust ei määrata: 1) isikule, kes ei ole määratud hooldajaks. (5) Hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul taotluse ja/ või nõuetekohaselt esitatud lisadokumentide laekumisest. (6) Korralduses määratakse hooldajatoetuse suurus, toetuse maksmise tähtaeg ja vajadusel vallavalitsuse poolne sotsiaalmaksu tasumise kohustus.
(1) Hooldus korraldatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldusvajadusega isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramise asjaolud ei tulene hooldusvajadusega isikust või hooldajast. (2) Kui hooldusvajadusega isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult, võib hoolduse korraldada ja hooldaja määrata kuni hooldusvajaduse äralangemiseni. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. (3) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel hooldusvajadus jätkub ja hooldaja vastab jätkuvalt hooldajale esitatavatele nõuetele ning hoolduse jätkamise taotlus on esitatud hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkuvad hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkematult. Kui taotlus esitatakse hiljem, jätkuvad hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (4) Hoolduse jätkamiseks esitab hooldatav või hooldaja vallavalitsusele taotluse, millele lisab hoolduse ja hooldaja määramise tähtajalisust tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid. (5) Kui taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab sotsiaaltöötaja millised dokumendid tuleb hiljemalt 10 päeva jooksul täiendavalt esitada.
(1) Täisealise puudega isiku hooldajale makstakse igakuuliselt hooldajatoetust: 1) sügava puudega inimese hooldajale 19 eurot; 2) raske puudega inimese hooldajale 13 eurot. (2) Sügava või raske puudega lapse hooldajale makstakse igakuuliselt hooldajatoetust: 1) sügava või raske puudega lapse osalise hooldusvajaduse korral 25 eurot; 2) sügava või raske puudega lapse pideva hooldusvajaduse korral 100 eurot. (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt: 1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani (kalendrikuu lõpuni); 2) hooldatava või hooldaja tähtajalise elamisloa lõpptähtajani.
(1) Hooldajatoetust makstakse alates vallavalitsuse korralduse andmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest. (2) Toetus makstakse välja hiljemalt kuu viimaseks päevaks hooldaja arvelduskontole. (3) Mitte töötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu vallavalitsus “Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lg 1 p 9 alusel. (4) Asjaoludest, millised mõjutavad määratud hooldajatoetuse saamist, peatamist või suurust, peab hooldajatoetuse saaja teatama vallavalitsusele kirjalikult 10 päeva jooksul arvates selliste asjaolude tekkimisest. (5) Hooldajatoetuse maksmist jätkatakse tagasiulatuvalt: 1) puude määramise kuust, kui taotleja on esitanud taotluse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest; 2) elamisloa andmise kuust, kui taotleja on esitanud taotluse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest. (6) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks ei esitata avaldust 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist taotluse esitamisele järgnevast kuust. (7) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui täisealine hooldatav on viibinud üle 30 kalendripäeva hooldus- või raviasutuses. (8) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse korralduses sätestatud tähtaja möödumisel.
(1) Järelevalvet hooldaja ülesannete täitmise üle teostab sotsiaaltöötaja, kes võib igal ajal nõuda hooldajalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. (2) Kord kolme aasta jooksul hooldaja määramisest külastab sotsiaaltöötaja hooldatava kodu eesmärgiga kontrollida hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele. Kodukülastuse tulemus fikseeritakse hooldusvajaduse hindamisinstrumendis või rehabilitatsiooniplaani ja/või geriaatrilise lõpphinnangu lisana.
(1) Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. (2) Hoolduse seadmise aluse äralangemise juhtudeks on: 1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusüksusesse; 2) hooldatava hoolduse korraldamine hoolekandeasutuses; 3) hooldusvajaduse vähenemine; 4) hooldusvajaduse rahuldamise tagamine muul viisil; 5) hooldajale sügava või raske puude määramine; 6) eestkoste seadmine hooldatava suhtes; 7) hooldatava või hooldaja surm; 8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada; 9) hooldajapoolne kohustuste täitmata jätmine või temale korraldusega pandud kohustuste täitmisest loobumine; 10) hooldatava või hooldaja taotlus. (3) Hooldus lõpetatakse hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest teada saamisele järgnevast kuust. (4) Hoolduse lõpetamise korraldus tehakse täisealisele hooldatavale ja hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.
(1) Tunnistatakse kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 27.08.2005 määrus nr 12 „Puudega isikule hooldaja ja hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimuste ja korra kehtestamine“. (2) Tunnistatakse kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 25.05.2015 määrus nr 9 „Puudega lapsele hooldaja määramine ja hooldajale hooldajatoetuse maksmine“. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.