Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise alused sätestavad koolieelsete munitsipaallasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude jaotamise põhimõtted.
(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks pearahana lapse kohta. (2) Pearaha arvestuse aluseks on lasteaiarühma tööjõukulud (2,0 kõrgharidusega õpetaja ametikoha, 0,25 kõrgharidusega muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha, kuni 0,2 kõrgharidusega eripedagoogi/logopeedi ametikoha ning 1,0 õpetaja abi ametikoha tööjõukulud) lapse kohta, arvestusega 20 last lasteaiarühmas. Ametikohale vastav tööjõukulu sõltub kokkulepitud töötasu alammääradest. (3) Erinevate rühmaliikide korral korrigeeritakse pearaha järgmiste koefitsientidega: 1) sõimerühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,4; 2) lasteaiarühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,0; 3) liitrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,1; 4) tasandusrühmas või kehapuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,2; 5) meelepuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,7; 6) arendusrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 3,5; 7) liitpuudega laste või pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 6,1; 8) sobitusrühmas kohta kasutava haridusliku erivajadusega lapse koefitsient on 3,0. (4) Kui sõimerühmas, lasteaiarühmas või liitrühmas on laste arvu suurendatud üle koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud rühma registreeritud laste arvu, siis on tööjõukuludeks kavandatud pearaha koefitsient 0,25 iga täiendava lapse kohta. (5) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse kulupõhiselt täiendavad vahendid õpetajate tööjõukulude katteks, kui lasteasutuses töötab vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku omav õpetaja. (6) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, koolituste ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks jms) pearahana lapse kohta arvestusega kuni 20% lapsevanema poolt kaetava osa määrast. (7) Eelarve koostamisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga. Laste arvu muutumisel eelarveaasta alguseks korrigeeritakse lasteasutuse eelarvet, lähtudes laste arvust eelarveaasta 10. jaanuari seisuga.
(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt: 1) siseruumide, v.a rühmaruumide, korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega; 2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega; 3) hoonete valveks iga hoone kohta kolm Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega; 4) tööjõukuludeks, lähtudes lasteasutuse laste arvust ja kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt: Laste arv Arvestuslik ametikohtade arv kuni 160 1 161 ja enam 2,5 5) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, korrashoiuteenusteks, administreerimiskuludeks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast; 6) lasteasutuse hoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades hoone seisundit. (2) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava lasteasutuse viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel lasteasutuste hoonetes toimunud ehitustöid. (3) Lasteasutus võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid toitlustamise korraldamise tööjõukuludeks, mille arvutamisel lähtutakse toidupäevade ja laste arvust ning lapse toitlustamiskulu päevamaksumusest. (2) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub erinevates hoonetes, kohaldatakse jaotusköögiga hoones lapse kohta ettenähtud toitlustamiskulusid koefitsiendiga 1,5. (3) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub hankelepingu alusel, eraldatakse vahendid hankelepingust tulenevate määrade alusel.
(1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse järgmised kulud sihtotstarbeliselt: 1) eesti keelest erineva õppekeelega 3-7-aastaste laste rühmas eesti keele õpetamiseks 0,125 eesti keele õpetaja ametikoha tööjõukuludeks; 2) basseiniga hoones iga 2-7-aastaste laste rühma kohta 0,125 ujumisõpetaja ametikoha tööjõukuludeks ja lasteasutuse kohta 1,0 basseini õpetaja abi ametikoha tööjõukuludeks; 3) vajadusel haridusliku erivajadusega lapse toetamiseks tugiisiku tööjõukuludeks. (2) Vajadusel kavandatakse lasteasutuse eelarvesse muud sihtotstarbelised kulud kulupõhiselt. (3) Lasteasutus võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
(1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust. (2) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse õppealajuhataja tööjõukuludeks 80% direktori tööjõukuludest. Kuue ja ja vähema rühmaga lasteasutustes rakendatakse koefitsienti 0,5. (3) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse majandusjuhataja tööjõukuludeks 70% direktori tööjõukuludest. Nelja ja vähema rühmaga lasteasutustes ning lasteasutustes, kus korraldatakse laste toitlustamine hanketeenusena, rakendatakse koefitsienti kuni 0,5.