Põltsamaa linna linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Põltsamaa linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.
Linnavara käesoleva korra tähenduses on Põltsamaa linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1) Linnavara valitsejad on Põltsamaa Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavad asutused. (2) Linnavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus linna nimel ning oma pädevuse piirides korraldada linnavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.
(1) Linnavara kasutajaks võib-olla Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi volikogu), ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus ja kolmandad isikud. (2) Linnavara kasutamine on linnavara omaduste tarbimine üldiseks otstarbeks, valitsemiseks või tulu saamiseks. (3) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. (4) Linnavara majandamisega seotud lepingud sõlmib linnavara valitseja, kui käesolevast korrast või linnavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.
(1) Linnavara arvestuse tagab ametiasutus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning volikogu ja Põltsamaa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) õigusaktides sätestatud korras. (2) Linnavara inventeerimine toimub ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.
Linnavara omandamisel tuleb vahendeid kasutades järgida riigihangete seadust ja volikogu poolt kehtestatud hankekorda.
(1) Laenu või muu rahalise kohustuse võtmise otsustab volikogu eraldi juhul, kui seda ei ole ette nähtud linnaeelarves ja/või eelarvestrateegias. (2) Pärandvara vastuvõtmise otsustab linnavalitsus. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, kui see tekitab eelarves mitteettenähtud kulutusi, otsustab volikogu. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus, kui sellega ei võeta linnale jooksvas eelarves sätestamata lisakulutusi.
Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine ei ole otstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.
(1) Linnavara antakse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari (kuni 2000 eurot) või kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul konkreetse ürituse korraldamiseks või tunnitasu alusel kasutamiseks; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa volikogu, kui 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Linnavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem, kui 1) vallasasja puhul - kümme (10) aastat; 2) kinnisasja puhul - kakskümmend viis (25) aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnapea. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja. (6) Vara kasutamise eest saadav tasu peab katma kasutamisega seotud kulud (kommunaalteenused, valve, koristamine jmt) ning reeglina andma täiendavat tulu.
(1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega juriidilistele isikutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, teistele isikutele lähtuvalt avalikest huvidest; 2) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 3) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhtudel; 4) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist. Käesoleval juhul peab kasutusse andja hindama kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmist üürniku või rentniku poolt, linnavara vajalikkust linna enda ülesannete täitmiseks, üürile või rendile andmise otstarbekust samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras peab kasutusse andmise otsustus olema põhjendatud. (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, peab linnavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid. (4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavara valitseja arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või renditasumäärasid. (5) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või renditasumäärasid; 3) enampakkumise korraldaja; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, linna veebilehel ja vajaduse korral ka mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja. (3) Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed: 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumuste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumusele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende lähisugulased või -hõimlased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe - enampakkumise juhataja. (3) Enampakkumise võib läbi viia elektroonilises keskkonnas, arvestades käesolevas korras ettenähtud nõudeid.
(1) Enampakkumisele lubatakse need isikud, kes on õigeks ajaks tasunud nõutava osavõtumaksu ja tagatisraha ning on oma kirjalikus avalduses nõustunud väljakuulutatud tingimustega. (2) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, isiku- või registrikoodid ning elu- ja asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid, tõendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta jmt enampakkumise tingimustes nõutud dokumendid. Registreerimisleht osalejate nimede, elu- või asukohaga on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. Enne pakkumist annavad pakkujad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumist korraldav komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, millega ta osaleb enampakkumises kuni selle lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist kinnitab komisjon pakkumise sammu. (6) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (7) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumuse suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates enampakkumise toimumisest. (9) Kõrgeima pakkumuse teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigusteha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumus on tunnistatud paremuselt järgmiseks.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumuses peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumuse summa; 5) esindaja volitusi tõendav dokument; 6) pakkumusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud. (3) Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtajaks või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumused nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumused enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumused avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumuste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumuste avamisel ning tutvuda pakkumuste avamise protokolliga. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumused võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumuse teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumus kolme (3) tööpäeva jooksul. Uus pakkumus ei või olla väiksem juba tehtud pakkumusest. Kui ükski pakkuja ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumust, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel on oluliselt rikutud käesolevas korras sätestatud nõudeid või enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud isik. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist sõlmitakse parima pakkumuse teinud isikuga kirjalik üüri- või rendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib linnapea. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse enampakkumise võitja poolt aktsepteeritud vormis (elektrooniliselt vms). Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad võimalikud lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumise võitja tagatisraha võetakse arvesse edasistes arveldustes, teistele osalejatele tagastatakse see viie (5) tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. (9) Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva korra paragrahvi 14 lõikes 3 sätestatud alustel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist. (10) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise, teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute tegemine; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 11, 12, 14 ja 15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 11 lõikes 3 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad; 4) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse, eelläbirääkimistele ei lubata; 5) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumuse on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. (5) Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
(1) Üüri- või rendilepingu muutmise otsustab linnavalitsus. Linnavara valitseja otsustab muutmise käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 5 alusel sõlmitud lepingute osas. (2) Linnavara allkasutusse andmiseks annab nõusoleku linnavalitsus.
Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb üldjuhul lähtuda järgmistest tingimustest: 1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms); 2) kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised; 3) kasutusse antud linnavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 20 sätestatust.
(1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavara valitseja, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste otstarbekust. (3) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse, ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra. (4) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. (5) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada. (6) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (7) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse paragrahv 286 lõige 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega: 1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale; 2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.
Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb või pikeneb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel.
(1) Linnavara võõrandamise otsustab volikogu, kui 1) võõrandamise objektiks on kinnisvara; 2) võõrandamise objektiks on linna osalusega äriühingute aktsiad või osad või rahalised õigused ja kohustused; 3) võõrandatava vara alghind on suurem kui 30 000 eurot; 4) vara võõrandatakse otsustuskorras ning selle müügihind on suurem kui 10 000 eurot või tasuta; 5) vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel. (2) Linnavara võõrandamise otsustab linnavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla, on mittevajalik ning vara bilansiline jääkväärtus on alla 2000 euro, v.a kinnisasjad. (3) Muudel juhtudel otsustab võõrandamise linnavalitsus. (4) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Lepingu allkirjastab linnapea või tema poolt volitatud isik. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja.
(1) Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras (suuline, kirjalik); 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) sama eluruumi üürnikule tingimusel, et eluruum ei ole linnale tema kohustuste täitmiseks vajalik; 5) kinnisasja võõrandamisel hoonestajale, kui hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud kohustused; 6) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 11-16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind ja paragrahvis 22 lõikes 1 nimetatud vara minimaalse alghinna määrab volikogu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 11 lõikes 3 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse ühe (1) kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaline, teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) volikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Volikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 11, 12, 14 ja 15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 11 lõikes 3 ja paragrahvi 25 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi kümne (10) tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumuse on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) müügileping sõlmitakse ühe (1) kuu jooksul, arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
(1) Müügihinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused. (2) Tasu eest otsustuskorras võõrandamisel ei tohi vara müügihind olla väiksem selle eeldatavast turuväärtusest, v.a korra paragrahvi 24 punktis 4 nimetatud võõrandamisel.
Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi või reaalkoormatise seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi või reaalkoormatise seadmise otsustab linnavalitsus. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnapea.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel volikogu. (3) Isiklik servituut võib olla tasuline või tasuta. Tasu suuruse määrab isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib linnapea.
(1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata tasulise või tasuta hoonestusõigusega. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab volikogu. (4) Hoonestusõiguse lepingu sõlmib linnapea.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette ametiasutus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12-16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 11 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe (1) kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise ning jagamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui vara jääkmaksumus ületab või on võrdne 5000 euroga; 2) linnavara valitseja, kui vara jääkmaksumus on kuni 5000 eurot. (3) Linnavara kantakse maha vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.
(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. (2) Nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõue on kuni 2000 eurot; 2) linnavolikogu, kui nõue ületab või on võrdne 2000 euroga.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud linnavaraga seotud toimingud (vara võõrandamine, lõpetamata kasutusse andmine) viiakse lõpule senikehtestatud korras.