(1) Sotsiaalteenuste võimaldamise kord (edaspidi kord) sätestab Haljala vallas sotsiaalteenuste võimaldamise tingimused ja korra ning esitab sotsiaalteenuste loetelu. (2) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele. (3) Sotsiaalteenuseid võib vajadusel võimaldada kombineeritult rahalise toetuse andmisega. (4) Osutatavate teenuste eest võetava tasu suuruse kehtestab Haljala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 2) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 3) rehabilitatsiooniplaan – rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused; 4) hooldusplaan – isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks; 5) tegevuskava – spetsialisti poolt ja isiku aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument isiku sotsiaalseks rehabiliteerimiseks eesmärgiga parendada isiku toimetulekuvõimet ja taassulandada teda kogukonda; 6) tugiisik – erinevatele sihtrühmadele tuge pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse ning on abiks teenusesaaja ja/või tema pere igapäevaeluga parema toimetuleku tagamiseks, abistades isikut/isikuid jõustamise ja juhendamise kaudu, toetades isiku enda sisemisi jõuvarusid ja tugevusi; 7) seadusjärgne ülalpidaja (-d) – perekonnaseadusest tulenevalt abivajaja isiku täisealised esimese ja teise astme ülanejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased; 8) isiklik abistaja – palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest.
(1) Haljala vallas osutatakse alljärgnevaid sotsiaalteenuseid: 1) koduteenus; 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) täisealise isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamine; 10) võlanõustamisteenus; 11) vältimatu sotsiaalabi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud sotsiaalteenuste nimekiri ei ole lõplik ning taotluste menetlemine laieneb soovituslikult kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või sotsiaalministeeriumi kodulehel kirjeldatud sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja otsustamisega seonduvat ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.
(1) Koduteenuse eesmärgiks on vähenenud toimetulekuvõimega täisealise isiku abistamine igapäevatoimingute sooritamisel, tagades isikule iseseisva ja turvalise toimetuleku kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise ning teenuse eest võetava tasu suuruse kohta teeb vallavalitsus haldusaktiga. (3) Koduteenuse põhiteenused on: 1) toiduainete ja esmatarbekaupade toomine lähimast poest; 2) abistamine vajadusel toidu valmistamisel; 3) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juurde; 4) ravimite ostmine, esmaabi- ja invaabivahendite soetamine; 5) kommunaal- ja muude maksete tasumine; 6) kaugkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine eluruumist; 7) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist; 8) asjaajamine erinevates ametiasutustes; 9) vajaliku teabe edastamine, isiku ära kuulamine. (4) Koduteenuse tugiteenused: 1) eluruumi (toa ja köögi) esmane koristamine isikule kuuluvate vahenditega üks kord nädalas ja vajadusel suurpuhastuse korraldamine; 2) pesupesemise teenuse korraldamine; 3) saunateenuse korraldamine; 4) invatransporditeenuse osutamise korraldamine; 5) sooja toidu koju toomise korraldamine; 6) muude vajalike tugiteenuste osutamise korraldamine.
(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. (2) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab vallavalitsus lähtudes abivajava seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast ning kinnisvara olemasolust. (3) Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse üldhooldusteenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku ning halduslepingu osaliste kohustused teenuse eest tasumisel.
(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Täiskasvanud isikule määratakse tugiisikuteenus vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse vajaduse määr ja toimingud, mis tagavad isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamise. (3) Lastele määratakse tugiisikuteenus rehabilitatsiooniplaani alusel vallavalitsuse korraldusega.
(1) Vallavalitsus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (2) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute (toiduainete toomine, abistamine kodutöödes jm) sooritamisel, sh vajadusel ka füüsilist kontakti nõudvate isiklikuks eluks vajalike toimingute (pesemine, hügieenitoimingud jm) sooritamisel. (3) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus. (4) Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik. (5) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. (6) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul. (7) Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse hooldust saava isiku ja hooldava isikuga teenuse osutamise haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad abi andmise oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, isiku turvalisuse ja toimetuleku.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Puudega täiskasvanud isikule määratakse isikliku abistaja teenus vallavalitsuse korraldusega. (3) Puudega lapsele määratakse isikliku abistaja teenus rehabilitatsiooniplaani alusel. (4) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule.
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule. (3) Sotsiaaltransporditeenuse eest tasu võtmise kehtestab vallavalitsus.
(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallaavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. (3) Vallale kuuluvate sotsiaaleluruumide kasutusele andmise kord reguleeritakse Haljala Vallavolikogu määrusega.
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Võlanõustamisteenust osutavad vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajad või halduslepingu alusel vastava ettevalmistusega võlanõustamisteenuse osutajad.
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutab linnavalitsus vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest täiendavaid muid sotsiaalteenuseid ja maksab täiendavaid sotsiaaltoetusi, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest. (2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on: 1) psühholoogi nõustamisteenus; 2) eripedagoogi nõustamisteenus; 3) logopeedi teenus; 4) perelepitusteenus; 5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine; 6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine; 7) rehabilitatsiooniteenusel osalemine; 8) sõltuvusravi; 9) erihoolekandeteenus; 10) toiduabi; 11) viipekeele teenus; 12) omasteta surnud isiku matmise korraldamine; 13) muud toetavad teenused. (3) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul. (4) Täiendavale sotsiaalteenusele suunamise aluseks on isiku, tema seadusliku esindaja või vallavalitsuse sotsiaaltöötaja esitatud kirjalik avaldus. Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ettepanekul korraldatakse sotsiaalteenuste osutamist juhtudel, kui abi vajava isiku olukord ei võimalda tal oma tahet väljendada ning talle pole määratud eestkostjat. (5) Avalduses märgitakse teenust vajava isiku nimi, elukoht, kontaktandmed, teenuse taotlemise põhjendus ja avaldusele lisatakse teenuse osutamise otsustamiseks vajalikud dokumendid. (6) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjeldus, üldised juhised ja finantseerimine. (7) Täiendava sotsiaalteenuse hinna kinnitab teenuse osutaja. (8) Täiendava sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse kasutajale määrata sotsiaalteenuse toetust vallavalitsuse korralduse alusel.
(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist. (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks. (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist. (4) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama. (5) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
(1) Sotsiaalteenuseid on õigus taotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Sotsiaalteenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik. (2) Põhjendatud juhtudel osutatakse teenust isikutele, kes ajutiselt viibivad Haljala valla territooriumil. (3) Sotsiaalteenuse taotlemiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja kirjaliku või suulise avalduse vallavalitsusele. Taotluses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus. (4) Avaldust menetleval ametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms). (5) Vajadusel külastab sotsiaalvaldkonna töötaja sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Sotsiaalvaldkonna töötaja võib olukorra hindamisele kaasata ka teisi erialaspetsialiste.
(1) Sotsiaalvaldkonna töötaja selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekuvõimet ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude arvestamisel tagatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine. (4) Teenuse võimaldamisel isikule võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisvat toimetulekuvõimet ning muud isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid. (5) Teenuse vajaduse ja vajaliku teenuse ulatuse ning teenuse osutamise sageduse üle otsustamisel võib sotsiaalvaldkonna töötaja kaasata oma töösse teiste erialaspetsialiste või küsida neilt eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja. (6) Vältimatut abi vajavale isikule toimub teenuse osutamine kokkuleppel isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. (7) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale ja isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.
(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja vm. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu üheks osapooleks teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitus. (2) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt. (3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides. (4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalvaldkonna juhi ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ilma haldusakti või halduslepinguta.
(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Haljala valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest. (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorras. (3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. (4) Sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse taotlejale määrata sotsiaalteenuse toetust vallavalitsuse korralduse alusel.
(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise üle teostab vallavalitsus. (2) Teenust saaval isikul või tema seaduslikul esindajal on õigus kaebuste puhul teenuse osutamise osas pöörduda teenuse osutaja või vallavalitsuse poole. Kui kaebuse esitaja ei nõustu kohaliku omavalitsuse otsusega temale teenuse osutamise või mitteosutamise kohta, saab ta esitada vaide vallavalitsuse kaudu maavanemale. Samuti on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse otsusega mittenõustumise korral otse kohtusse.
(1) Sotsiaalteenuste taotlemise avalduste vormid kehtestab vallavalitsus. (2) Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 14.mai 2009 määrus nr 76 „Sotsiaalteenuste võimaldamise üldine kord Haljala vallas“. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist ja rakendatakse 1. aprillist 2016. a.